Kaks nädalat tagasi külastasid kaks Iraani sõjalaeva Süüria Vahemere äärset sadamat Latakiat. Viktoria peatus Latakias paar päeva enne kinnipidamist. Pärast Süüria sadamast lahkumist tegi laev lühikese vahepeatuse Türgis ning peeti kinni teel Alexandriasse Egiptuses. Oletatavasti laaditi relvad Viktoriale Latakias, kuhu need toodi Iraani laevadega. Alexandrias kavatseti relvad veoautodele laadida ning Siinai kaudu Gaza piirile toimetada, kus need oleks tunnelite kaudu edasi smugeldatud. Nii Iraan kui ka Hamas on eitanud seotust nende relvadega. Iisrael ei usu, et Türgi ja Egiptuse võimud laeva tegelikust lastist teadlikud olid.
Iisraeli välisministeeriumi avaldus ütleb, et laev peeti kinni enesekaitse eesmärgil, sest relvi kavatseti kasutada iisraelaste vastu. Taoliste relvade sissetoomine Gaza sektorisse on vastavalt ÜRO resolutsioonile 1860 illegaalne. Avalduses väidetakse, et saatelehed lasti tegelikku sisu ei näidanud.
Kommentaar:
Pärast Viktoria afääri peaksid kõik Gazasse suunduvate protestilaevade toetajad oma seisukohti vaagima. Gaza blokaadi lõpetamise korral võib prognoosida järgmist: Gaza täidetakse kõrgtasemeliste relvadega ning see satub Iraani kontrolli alla. Kõik Lähis-Ida rahust huvitatud peaksid mõistma, et see oleks katastroofiline. Hamas on organisatsioon, mis on Iisraeli hävitamise oma eesmärgiks kuulutanud ning selle tegevus on ajendatud islamistlike äärmuslaste ideedest. Võimsate relvade sattumine Hamasi kätte võib põhjustada suure, paljude tsiviilohvritega sõja. Selline on praegustes oludes blokaadi lõpetamise tõenäoline hind.
Mõned küsivad: kuidas on Hamasiga? Kas neid saab relvastumise pärast süüdistada? Kas nad mitte ei kaitse ennast? Lühivastus oleks ”jah”, neid saab süüdistada, sest ”ei”, nad ei kasuta neid ainult enesekaitseks. Esiteks, kui nende eesmärgiks oleks kaitse, siis kõige parema kaitse tagaks Hamasile juutide riigi tunnustamine ja vägivallast loobumine. See võib kõlada isaliku manitsusena, kuid on tõsi. Hamas aga kuulutab uhkusega oma eesmärgiks juutide riigi hävitamise terroristlike meetoditega. Ent kuidas saab eeldada turvalist elu, kui eesmärgiks – millele järgnevad teod – on teiste hävitamine? Teiseks, Hamas ei kavatse omandatavaid relvi kasutada kaitse-eesmärkidel. Jätkuvalt tsiviilobjekte (nagu lasteaiad ja koolid) rünnates näitavad nad maailmale, et nende eesmärgiks ei ole kaitse, vaid hävitamine.
Ei saa jätta märkimata Iraani rolli antud afääris. Iraan üritab hõivata Lähis-Idas juhtiva moslemiriigi positsiooni. Ta on küüned juba Süüriasse, Liibanoni ja Gazasse tugevasti sisse löönud ning üritab ära kasutada araabiamaades toimuvaid ülestõuse, samal ajal surudes Iraanis endas jõhkralt maha neid, kes valitseva režiimi vastu protestivad. Mitmetes Araabia poolsaare riikides on šiitide vähemus, kelle abil Iraan üritab oma ülemvõimu saavutamise plaane teostada. Riikides, kus on vähe šiite või ei ole neid üldse, näiteks Egiptuses ja Gazas, üritab Iraan leida ühendust sunniitidega.
Kuni Iraani õõnestustööga Lähis-Idas tõsiselt ei tegelda ning mullade režiimi poliitilise põlu alla ei panda, näeme arvatavasti veelgi rohkem “Viktoriaid”, rohkem relvi, rohkem äärmuslust, ning rohkem sõdu selles rahutus piirkonnas.
Copyright 2011 Word of Life Israel.
Soovita sõbrale
Prindi artikkel
