Usumaailm - võitle head usuvõitlust

Kommentaar:
Egiptuse tulevik on möödunud nädala referendumi järel veelgi murettekitavam. Esialgsetel andmetel hääletas 77% elanikest põhiseaduse muutmise poolt, mis muu hulgas võimaldab üldvalimiste korraldamist septembris. Referendumil hääletati üheksa paranduse üle, mille koostasid Egiptuses praegu valitsevate sõjaliste võimude määratud haritlased. Referendumi tulemusena muutub islam riigireligiooniks ning seadusandluse aluseks. Nimetatud parandus ei ole uus, kuid Hosni Mubaraki ilmaliku võimu ajal ei omanud see erilist tähtsust.

Kuigi 77 % elanikest hääletas paranduste poolt, tuleb märkida, et nii riigipöörde algatanud noorteliikumine kui ka koptikristlased õhutasid rahvast paranduste vastu hääletama. Sama tegid presidendikandidaadid Amr Moussa ja Mohamed Elbaradei. Nad pooldasid paranduste demokraatikke aspekte, nagu presidendi võimu piiramine ning vabade valimiste korraldamine, kuid neile valmistas muret islamismi tugevnemine riigis ning eelkõige seisid nad vastu valimiste liiga rutakale läbiviimisele. Nad teavad, et septembris toimuvate valimiste korral ei ole neil piisavalt aega ettevalmistusteks.

Organisatsioonidest toetasid parandusi ainult endine võimupartei Rahvuslik Demokraatlik Partei ja Moslemite Vennaskond. Referendumi tulemus näitab, et need on ainsad piisavalt organiseeritud parteid, mis suudavad oma sõnumit tõhusalt edastada ja rahvast koondada.

Kairo lähistel Soolis ründasid moslemid 5. märtsil kopti kirikut, tehes selle maatasa. Põhjuseks oli kopti mehe ja molsemi naise armulugu. Sõjavägi kiriku hävitamist, rüvetamist ja põletamist ei takistanud. Vastupidi, nad tulistasid surnuks mitu kuritegu takistama tõtanud kristlast. Moslemid ehitasid kiriku kohale ajutise mošee ning panid sellele nimeks „Halastusmošee“. Pärast mitmete kopti tüdrukute röövimist ja vägistamist on tuhanded koptid külast pagenud.

Juhtumi ametlikku juurdlust juhtis moslemist šeik Muhammad Hassan, kes süüdistas juhtunus kristlasi. Uurimise tulemustest riigitelevisioonis kõneldes nimetas Hassan kopte avalikult „dhimmi“deks ning süüdistas neid nõidumises, sest nad nõustusid palvetama mõnede moslemite eest, kes seda olid palunud.

Ülalkirjeldatu näitab, et Egiptus on muutumas üha islamistlikumaks. Moslemite Vennaskond, innustatuna oma mentori Yusuf al-Qaradawi poolt, on suurendamas mõjuvõimu, ning siiani nende mõjule vastu seisnud sõjavägi teeb praegu nendega koostööd. Võib vaid kujutleda, mida toob see kaasa Egiptuse koptikristlastele, Iisraeliga sõlmitud rahule, suhetele lääneriikidega ning kuidas mõjutab see Lähis-Ida.

Ning lõpuks, miks ei kajasta neid sündmusi lääneriikide meedia? Miks kujutatakse Egiptuses praegu toimuvat ainult positiivsetes toonides? Miks jättis lääneriikide meedia praktiliselt kajastamata kiriku hävitamise järel 10 päeva toimunud koptide meeleavalduse Egiptuse riigitelevisiooni hoone ees, kuhu kogunes 1-2 miljonit inimest, nende hulgas palju moslemeid? Vastuseid neile küsimustele võib olla mitmeid, kuid on tõsi, et Maale Adumimis (niinimetatud asundus Jeruusalemma lähistel) majale rõdu ehitamisele pööratakse meedias rohkem tähelepanu kui kristlaste tapmisele, kirikute hävitamisele ja miljonite inimeste meelevaldusele Egiptuses. Võib õigustatult küsida, miks.