Projekti elluviimisel esines ka mitmeid takistusi: muistsed matmispaigad, arheoloogilised väärtused, eelarve puudujääk ning poliitilised vastuolud, mis on projekti korduvalt ähvardanud rööbastelt maha juhtida.
Arheoloogid kaevasid kavandatud marsruudilt välja kuldmünte, potikilde ja muistseid saunu. Iisraeli Muististe Ameti ametnik Yuval Baruch nimetas seda oma põlvkonna üheks põnevaimaks väljakaevamiseks Iisraelimaal. Väljakaevamistel leiti varemed varem teadmata eeslinnast, mis pärineb Jeesuse ajast, 6. sajandi klooster, kust leiti armeeniakeelseid kirju ning 19. sajandi prantsuse klooster, mis oli ehitatud ristisõdijate ajastu ehitise peale. Need paigad on nüüd kaetud tiheda betoonikihiga, mis kaitseb leide tänaval liikleva trammi eest. Baruch ütles, et väljakaevajad päästsid hinnalisi esemeid, kuid jätsid ülejäänu maa alla, kus neid säilitatakse tulevaste põlvkondade arheoloogidele.
Üheks 2002. aastal heakskiidetud projekti elluviimist takistavaks teguriks oli poliitika. Palestiina araablased süüdistavad Iisraeli trammitee kasutamises selleks, et kindlustada oma võimu linna idaosa üle, sest see põikab mitmes paigas Jeruusalemma sellesse osasse. Palestiina Vabastamise Organisatsioon palus möödunud aastal ühte Prantsusmaa kohut anda prantsuse transpordiettevõtetele Veolia ja Alstom korraldus projektist loobuda. Veolia müüs hiljem oma osaluse Iisraeli bussifirmale Dan, tuues ettekäändeks majanduslikke põhjusi.
Trammiteede ehitajad puutusid kokku ka religioossete dilemmadega: marsruudilt leiti kaks juutide matmispaika, mis arvatakse olevat 2000 aastat vanad. Rabid muretsesid, et juutide preestrite järeltulijad (keda tavaliselt tuntakse ära perekonnanime Cohen järgi) ei saa trammiga sõita, sest Piibel keelab kokkupuute haudadega. Probleemi lahendamiseks ümbritseti hauad spetsiaalse ehitisega ning trammiteed suunati ringi.
Bussides toimunud pommirünnakute tõttu valmistas Jeruusalemma elanikele muret ka trammide turvalisus. Projekti esindaja Shmuel Elgrabli sõnul hakkavad rünnakute ärahoidmiseks trammipeatustes patrullima nii era- kui ka vormiriietes turvamehed. Ta väljendas veendumust, et tramm on ohutu, sest see teenindab nii araablasi kui juute ning võib koguni nende vahelist rahu edendada. “Miks ei võiks rööpad ühel päeva ulatuda Ramallah´ni (Läänekaldani)?” küsis Elgrabli. “Meil on vaja arendada kujutlusvõimet, et õpida koos elama”. Heebrea Ülikooli geograafiaprofessor Eran Feitelson esindab teistsugust vaadet: “Seda trammiliini kavandati nii, nagu oleks tegu tavapärase linnaga. See ei ole tavapärane linn.”
Tramm alustab sõitmist aprillis, esialgu sümboolse piletihinnaga 1-2 NIS (0,2-0,4 EUR).
Copyright 2011 Word of Life Israel.