Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu kavandab mitmeid käike PO plaanidele vastu seismiseks. Iisraeli kaitseminister Ehud Barak hoiatab, et kui ÜRO peaks septembris Palestiina riiki tunnustama, toob see kaasa poliitilise tsunami. Netanyahu kaalub peamiselt plaani Iisraeli Kaitseväe ulatuslikuks väljatõmbumiseks Juudeast ja Samaariast (Läänekaldalt). Iisrael lahkuks suurtelt maa-aladelt niinimetatud B-piirkondades, mida Iisrael kontrollib sõjaliselt ning kus tegutseb PO politsei. Asundusi arvatavasti esialgu ei puudutata ning mõned eelpostid likvideeritakse.
Lõuna-Iisraelis saavutati Iisraeli ja Gaza terroristide vahel habras relvarahu. Pärast kaks nädalat kestnud ägedaid raketirünnakuid Iisraeli linnadele ning Iisraeli poolt vastuseks umbes 20 terroristi sihikule võtmist ja likvideerimist on viimased päevad veidi vaiksemad olnud. Gaza maaribal relvarahu suhtes siiski üksmeelt ei ole ning kuigi terroristid suurte Iisraeli linnade pihta rakette praegu ei tulista, on Gaza piiri ääres asuvad väikesed kogukonnad endiselt suurtükitule all. Raketitõrjesüsteemi Raudkuppel edukas katsetamine möödunud nädalal andis piirkonna suuremate linnade elanikele põhjust optimismiks.
Araablased levitavad internetis kampaaniat Iisraeli vastu ning see ei näita vaibumise märke. Facebook sulges ”kolmanda initfada” pealehekülje, kuid Facebookis on veel üle saja lehekülje, mis kannavad sama sõnumit ning õhutavad vägivalda kasutama ja koguni juute tapma. Leheküljel ”rahvas soovib kolmanda intifada ametliku lehekülje taastamist” öeldakse: “...15. mail tõuseb miljard kakssada tuhat moslemit, et seista Palestiina eest... Oo, Palestiina, miljonid märtrid marsivad sinu poole.” On ka selliseid avaldusi: ”Kallid juudid, ärge kartke, surm on kiire... Meie aitame Allahi religioonil ja Palestiinal võidule jõuda... Surm juutidele, prohvetite tapjatele... Siioni poegade järglased lähevad põrgusse.”
Kommentaar:
Samal ajal, kui palestiina araablased jätkavad Iisraeli vastast sõda mitmel rindel, kaalub Iisraeli peaminister võimalust, millele ta tavaliselt kõige häälekamalt vastu on seisnud: loovutada territooriume ilma midagi vastu saamata. Netanyahu on kirjutanud raamatu taolise järeleandmispoliitika valeloogika kohta. Ent rahvusvaheline surve ja kaitseminister, kes on järeleandmisi alati toetanud, on nüüd mõjutanud Netanyahut järgima varasemat peaministrit Ariel Sharoni, kes sarnastel põhjustel loovutas Gaza.
Kaitseminister Barak, kes külastas sel nädalal raketitule all olnud Iisraeli lõunaosa, ei andnud eriti lootust paremale tulevikule. Ta ütles, et need, kes on tulnud Iisraeli riiki, et siin 2000 aasta pärast uuesti rahvuslikku kodu rajada, peavad olema valmis ka katsumusteks. Ta soovitas neil, kes tahavad täieliku rahu ja vaikust, minna Soome või Šveitsi.
Theodor Herzl ütles 1897. aastal Esimest Sionistlikku Konverentsi avades: „Oleme kogunenud siia, et panna aluskivi hoonele, mis kaitseb juudi rahvast.” Varajaste sionistide põhieesmärgiks oli luua rahusadam inimestele, keda oli alandatud, taga kiusatud ja tapetud praktiliselt kõikjal, kus nad ligi 2000 aasta jooksul olid elanud. Oma riigis pidi neil kõigi eelduste kohaselt olema turvaline elu. Kas Herzli sionismi peaeesmärk on kaitseministri jaoks võõras mõte? Mis sionistlikust ideest sellisel juhul järgi jääb?
Samamoodi võib analüüsida Netanyahu käitumist. Ta on alati rõhutanud, et Iisraeli julgeolek on kõige tähtsam. Selles kontekstis on kontroll territooriumi üle peamiseks teguriks olnud. Mingist piirkonnast lähtuva terrorismi tõkestamise eesmärgil on seal tegutsenud Iisraeli Kaitsevägi. Gaza ja Lõuna-Liibanon on headeks näideteks: niipea, kui Iisraeli Kaitsevägi lahkus, tekkisid neisse piirkondadesse baasid, millest korraldatakse rünnakuid Iisraelile. Kui Netanyahu kavatseb praegu rahvusvahelisele survele alludes territooriume loovutada, kas ta siis loobub ka rahva julgeolekust – sionismi eesmärgist?
Netanyahu on osav ideoloog. Ta teab, et juutide kohaolu Iisraeli muistse kodumaa südames on oluline selleks, et põhjendada ideoloogiliselt juutide riigi olemasolu Tel Avivis, Haifas ja Ashdodis. Kui Iisrael on valmis pidama läbirääkimisi kohalolu üle Hebronis, Peetelis ja Siilos, millest kõneleb see maailmale? Kas juutide nõudmised nende paikade suhtes on vaid läbirääkimiste küsimus?
Barak eeldab, et Israeli väljatõmbumine territooriumitelt toob kaasa rahvusvahelise soosingu. Netanyahu omalt poolt, vähemalt arvestades tema raamatute teravat loogikat, on realistlikum ning teab, et taoline soosing saab olla ainult lühiajaline. Näib, et Netanyahu tegusid ajendab üks kolmest: 1) ta on oluliselt muutnud oma vaateid konfliktile; 2) ta on poliitiline oportunist, kes teeb kõik vajaliku võimulpüsimiseks; 3) ta usub, et muud võimalust ei ole, kui anda ära maad ning luua Palestiina riik, ning mis tahes teine peaminister oleks vasakpoolsemate vaadetega ja teeks asju veelgi hullemaks. Kui see viimane on õige, siis tegeleb ta oma arvates võimaliku kahju ohjamisega.
Raske öelda, milline neist väidetest, kui üldse mõni, on õige. Kuid kõik need õõnestavad juutide nõudmisi piirkonnale. Iisraellastel on aeg asuda ründama ning meenutada maailmale konflikti põhifakte: juutidele riigi loomine on arvatavasti ÜRO üllaim tegu. See, et Iisrael praegu kontrollib Juudeat ja Samaariat (Läänekallast), on nende vastu suunatud agressiooni tagajärg. Ning Iisraeli kohalolu neis piirkondades on õigustud nii ajaloolistel, moraalsetel kui ka õiguslikel alustel. Palestiina Omavalitsus aga omalt poolt korraldab ebamoraalset ja räpast kampaaniat juutide laimamiseks ning õigustab terrorismi. Maailm peab kuulma, et Iisraelil on õigus seista enda eest!
Copyright 2011 Word of Life Israel.
Soovita sõbrale
Prindi artikkel
