Kolmapäeval, heebrea siivanikuu kuuendal päeval tähistasid juudid Shavuoti ehk nädalate püha. Pühasid, mille nimetus osutab selle ajale, tähistatakse täpselt seitse nädalat pärast paasapühi. See on üks palverännakuga seotud pühadest, kui rahvas käis Templis (5. Moosese 16:16).

Shavuoti tuntakse ka “uudsevilja päevana” (4. Moosese 28:26), sest see on aeg, mil põllumehed pidid tooma oma uudsevilja tänuohvriks Jeruusalemma. Vanadel aegadel alustasid Iisraeli põllumehed kevadist viljakoristust odralõikusega paasapühade aegu. Viljakoristus jätkus seitse nädalat, mille jooksul valmisid ka muud saagid ja puuviljad. Juudi põllumeestel oli tavaks siduda esimeste küpsete viljade ümber lindid. Esimesed viljad koristati ning pandi kulla ja hõbedaga läbipunutud korvi, toodi Jeruusalemma ja anti ülempreestri kätte (5. Moosese 26:1-10).

Kuigi Piibli järgi on Shavuot lõikuspüha, hakati rabinistlikul ajastul sel ajal tähistama ka Toora ehk käskude andmist.

Shavuotiga on seotud mitmed traditsioonid. Nende pühade ajal süüakse tavaliselt piimatooteid. See meenutab juutidele, et ”Tema andis meile selle maa, kus voolab piima ja mett”, kuid ka Toorat võrreldakse piimaga, sest see toidab nii noori kui vanu. Shavuoti ajal loetakse sünagoogides Ruti raamatut. Sünagooge kaunistatakse tavaliselt lillede ja roheliste taimedega, mis tähistavad Toora head lõhna ja ilu. Lapsed kannavad valgeid rõivaid ja peas lillepärga. Religioossed juudid peavad shavuoti esimesel ööl teenistust. Nad on kuni koiduni üleval ning loevad Toorat ja Talmudit.

Copyright 2011 Word of Life Israel.