Kommentaar:
Abbasi väide Jeruusalemma kohta veenab paljusid iisraellasi selles, et rahuläbirääkimised on tulutu tegevus. Nemad peavad seda väidet Palestiina riigi kirstunaelaks. Paljude iisraellaste, ja ka mitte-iisraellaste jaoks on mõte Ida-Jeruusalemma ehk niinimetatud ”ajaloolise” või ”piibli” Jeruusalemma loovutamisest juba ette nurjumisele määratud. Juudid jõudsid taas Läänemüüri äärde 1967. aastal. Enne seda olid tuhanded sõdurid nii selles kui varasemates sõdades oma maad kaitstes andnud oma elu. Neile ei olnud võimaldatud sajandite jooksul ligipääsu kõige olulisemale juutide religiooniga seotud paigale, kuid nüüd olid nad siin tagasi. Esimest korda pärast 2030 aastat oli see linn, juutide kutuuri, rahvuse ja religiooni häll, taas juutide võimu all.
Selle loovutamine loodavale Palestiina riigile tähendaks katastroofi kahel põhjusel: esiteks, judaismi keskus satuks taas võõrrahvaste kätte ning jääks väljapoole juutide riiki. Iisrael loobuks oma ajaloolisest ja moraalsest sünnipärasest õigusest. Pärast Jeruusalemmast loobumist võib küsida, mis õigusega elavad juudid Tel Avivis ja Haifas.
Teiseks, Palestiina Omavalitsus ei väsi kuulutamast, et juudid on sellel maal võõrad, et neil ei ole mingit seost Jeruusalemmaga, et seal ei ole kunagi asunud juutide Templit ning et maa põlised asustajad on palestiina araablased. Mis juhtub, kui sellise ideoloogiaga režiim võimu endale saab? Keegi ei ole enam huvitatud juutide pärandi säilitamisest selles linnas. Vastupidi, Jordaania ja Palestiina Omavalitsuse varasemad teod näitavad, et juutide pärandit üritatakse hävitada, et kinnitada ajaloovõltsinguid, mis kõnelevad sajandite pikkusest palestiinlaste ajaloost ja kultuurist selles piirkonnas. Jeruusalemm oleks juutide jaoks igavesti kadunud. On aeg kuulutada valjusti ja selgelt, et terve Jeruusalemm on ja jääb Iisraeli jagamatuks pealinnaks. See ei ole läbirääkimiste küsimus. Kui see tähendabki lõppu Palestiina riigi ideele, siis on see Abbasi valik.
Copyright 2011 Word of Life Israel.