Mõned nädalad tagasi sõlmisid Gazas valitsev Hamas ning Juudeas ja Samaarias (Läänekaldal) valitsev Fatah kokkuleppe, mille eesmärgiks oli moodustada võimalikult kiiresti uus tehnokraatide valitsus. Korraldati suur tseremoonia, millel osales koguni Euroopa Liidu välispoliitika juht Catherine Ashton. Viimaste nädalate teadaanded väitsid, et sel nädalal määratakse PO ja Fatah liidri Mahmoud Abbasi ja Hamasi liidri Khaled Mashaali kohtumisel Palestiina Omavalitsusele uus peaminister. Kohtumine jäeti aga ära osapoolte suurte erimeelsuste tõttu peaministri kandidaatide suhtes. Abbas soovib, et selles ametis jätkaks Salam Fayyad, kuid Hamasi jaoks on Fayyad põlualune.

Esmaspäeval Liibanoni televisioonile antud intervjuus ütles Abbas, et peaministri määramise õigus on temal ning et Palestiina Omavalitsuse juhina vastutab ta valitsuse poliitika eest ja seetõttu jääb talle otsustav sõna. Hamas väidab, et peaministri määramise õigus on antud Palestiina Seadusandlikule Nõukogule, kus Hamas on praegu enamuses.

Hamas reageeris Abbasi väidetele vihaselt, nimetades neid mõttetu meediakära tekitajateks. Organisatsiooni esindaja Abu Zuhri ütles, et need väited on valed ning takistavad ühtsuse loomist. Ta kurtis , et Fatah on taas hakanud inimesi poliitilistel põhjustel vahistama ning Hamasi liikmeid Juudeas ja Samaarias taga kiusama. Viimastel päevadel on vahi alla võetud üksteist Hamasi liiget, nende hulgas on õpetajaid, üliõpilasi ja hiljuti vabastatud vange.

Kommentaar:
Palestiina poliitika- ja teaduskeskuse uuringu andmeil pooldab enamus palestiina araablasi kokkuleppe sõlmimist, kuid samal ajal kardetakse, et see võib põhjustada majanduskriisi, sest paljud riigid peavad Hamasi terroriorganisatsiooniks ning võivad lõpetada Palestiina Omavalitsusele abi andmise. Selletõttu toetatakse pigem Abbasi peaminstri kandidaati Fayyadi. Hamas on Fayyadi vastu põhjusel, et praegune peaminister lammutas Hamasi hoolekandevõrgustiku ja konfiskeeris nende rahad.

Sellest kõigest on näha, et enamus palestiinla araablasi, nagu suurem osa inimestest maailmas, eelistab majaduslikku turvalisust ja hoolimist igapäevaste vajaduste täitmisest. Nende kahe partei toetajaskonna määravad ka vaated islami rollile igapäevaelus. Hamas on fundamentalistlik islamiliikumine. Fatah ei juhindu nii palju religioonist, kuid ei ole lääne mõistes sugugi sekulaarne. Enamus Fatah toetajatest peavad end moslemiteks, paljud käivad mošeedes ja palvetavad regulaarselt. Sellest hoolimata ei toeta nad religiooni diktatuuri, mida pooldab Hamas.

Majanduslike eelistuste tõttu toetab rahvas pigem Fatah´d. Kuna paljud lääneriigid ei nõustu Hamasi ideoloogiaga, ei saa Hamasi juhitav valitsus tagada toetuste jätkumist. Fayyad saab! Hamas ei või aga taluda peaministrit, kes õõnestab nende hoolekande- ja haridussüsteeme, millel nende toetus põhineb. Et Palestiina Omavalitsus on võitnud sihiks demokraatia, on rahva toetus mõlema partei jaoks tähtis. Peaministri valik on mõlema jaoks oluline: et tagada välistoetuste jätkumine ning võita rahva toetust Palestiina Omavalitsuses.

Lisaks neile poliitilistele võitlustele on tekkinud palju vaenu ja vihkamist Fatah´d või Hamasi toetavate perede ja klannide vahel, mille pereliikmeid on viimastel aastatel tapetud. “Au ja õiglus” peab võidutsema. Neil põhjustel on koostöölepe vaid pragmaatiline kompromiss, mis jääb lühiajaliseks, kui seda üldse rakendatakse.

Mida tähendab see Iisraeli jaoks? Hamasi ja Fatah´d ühendab tugev vastumeelsus “sionistide” suhtes. See ühendab palestiina araablasi ilmselt rohkem kui miski muu. Hamas on muidugi äärmuslikum Iisraeli vastasuse väljendamise ning võitlusviiside ja aja valiku poolest. Ent Fatah jaoks ei ole võitlus vähem oluline. Vastumeelsust, mis antud kontekstis võib tähendada kõike alates sallimatusest kuni mõrtsukaliku vihkamiseni, kinnistatakse ühiskonnas tavade, hariduse, meedia ja religiooni kaudu.

Iisraelile ei paku see eriti kergendust, et suurem osa palestiina araablastest toetab Fatah´d mitte Hamasi. Hamasi ideoloogia ja poliitika võivad lääneriikidele vastuvõetamatud olla, kuid need on vastuvõetavad enamusele palestiina araablastest. Paljud peavad tähtsaimaks majandusküsimusi, kuid kas saab niikaua, kuni eelisküsimuste hulka kuulub Iisraeli vastane võitlus, tulla mingit rahu?

Copyright 2011 Word of Life Israel.