Nädal tagasi Eilatist põhjapool toimunud terrorirünnaku järgsed emotsioonid ei ole veel vaibunud. Rünnakus hukkus kaheksa iisraellast, kellest kuus olid tsiviilisikud. Iisrael vastas rünnakule terroritegevusega seotud sihtmärkide pommitamisega Gazas ning on tapnud 15 terroristi, nende hulgas rünnaku eest vastutanud organisatsiooni – Palestiina Vastupanukomitee – tippjuhid. Kahjuks hukkus Iisraeli rünnakute läbi ka kolm läheduses viibinud tsiviilisikut, nende hulgas kaks last. Põhjuseks oli terroristide meetod - hoida enda ümbruses inimkilpidena tsiviilisikuid.

Neljapäevast saadik on Gaza terroriorganisatsioonid üksteise võidu pommitanud tsiviilsihtmärke Edela-Iisraelis. Tulistatud on ligi 140 raketti ja kümneid suurtükimürske, mis on tabanud muu hulgas ühte kooli ja sünagoogi ning tapnud ühe ja haavanud kümneid iisraellasi. Üks suurtükimürsk sisaldas fosforit, kuid seda on ette tulnud varemgi.

Raketirünnakute tõttu pidi rohkem kui miljon iisraellast, kes elavad Gazal lähistel asuvates linnades, möödunud nädalal mitmeid kordi päevas pommivarjenditesse jooksma. Hõlpsam oli see nende jaoks, kes parasjagu viibisid 15-30 sekundilise teekonna kaugusel mõnest pommivarjendist, teised aga pidid heitma pikali seina, auto või puu taha ning lootma parimat. Raketitabamuse läbi sai surma 38-aastane Yossi Shoshan, kes oli tuntud isik ning töötas Ofakimi linnas jalgpallitreenerina. Rünnaku eest hoiatavat sireeni kuuldes tundis ta muret oma üheksandat kuud raseda naise pärast ning ruttas koju, et tema eest hoolt kanda. Ent koju ta ei jõudnudki.

Egiptuse vahendusel kokkulepitud relvarahu pidi algama pühapäeva õhtul, kuid pärast seda on Gazast tulistatud Iisraeli tsiviilisikute pihta ligi 20 raketti ja mitmeid suurtükimürske.

Veidi ka poliitilisel tasandil toimunust. Egiptus ähvardas oma suursaadiku Iisraelist tagasi kutsuda, kui Iisrael ei vabanda viie Egiptuse politseiniku tapmise pärast terroristidega võitlemise käigus. Nende surma asjaolud on siiani segased, kuid Iisrael on väljendanud kahetsust. Samal ajal on Kairos asuvat Iisraeli saatkonda mitmeid päevi ümbritsenud rahvahulgad ning on nõudnud Iisraeli saadiku väljasaatmist ja Iisraeliga sõlmitud rahulepingu tühistamist. Pühapäeva öösel ronis 23-aastane egiptlane Ahmed El-Shahat 13-korruselise hoone katusele ning asendas seal lehvinud Iisraeli lipu Egituse lipuga. Egiptuse politseinikud seisid ja vaatasid toimuvat rahulikult pealt ning koguni kiitsid tema teo heaks.

Kommentaar:
Egiptuse päevalehe Al-Masry Al-Yaoum artliklis väideti, et Egiptuse julgeolekujõudude andmeil viisid neljapäevase rünnaku läbi nelja erinevasse terrorirühmitusse kuuluvad kaksteist terroristi. Kolm neist olid Egiptuse kodanikud ja erinevate islamirühmituste liikmed. Tunnistajad ütlevad, et mõned terroristid kandsid pruuni Egiptuse sõjaväe vormiriietust. Terroristidel oli mitmesuguseid relvi ja pomme ning asjatundjate arvates viibisid nad Siinail mitmeid päevi enne rünnakut ja harjutasid seal. Rünnak ise viidi läbi Egiptuse territooriumilt Egiptuse piirivalvurite vahetust lähedusest. Rahvusvahelise seaduse kohaselt vastutab riik rünnakute eest, mis tema suveräänselt territooriumilt lähtuvad, või tõkestab need. Rünnak on seega tõsine Iisraeli suveräänsuse rikkumine Egiptuse poolt. Egiptus ei täitnud antud juhul oma juriidilisi kohustusi.

Iisraeli lipu kõrvaldamine Kairo suursaatkonnast võib näida süütuna, ning Ahmed El-Shahatist on saanud egiptlaste jaoks kangelane, kelle “vägitükki” kajastav video on praegu Youtube´is kõige populaarsemate hulgas. Teda on nimetatud Ämblikmeheks ja Lipumeheks. Ent Iisraeli suursaatkond on Iisraeli territoorium ning selle valdustesse sissetungimine ja lipu kõrvaldamine kujutab endast Iisraeli suveräänsuse selget rikkumist. Kõik see juhtus Egiptuse sõjaväe ja julgeolekutöötajate silme all!

Ülaltoodu näitab selgelt, et Iisrael on antud juhtumitel rünnatav pool ning Egiptus vägivallatseja. Sellest hoolimata on Egiptusel jultumust nõuda Iisraelilt vabandamist! Pole siiski näha, et maailm rünnatavat poolt toetama koonduks ning ÜRO julgeolekunõukogu ei ole suutnud jõhkrat rünnakut Iisraeli tsiviilelanike vastu isegi suuliselt hukka mõista. Liibanon, mille valitsust kontrollib terroriorganisatsioon Hizb´Allah, nurjas hukkamõistmise katse.

Üks põhjus, miks maailm vaikib ning kaitseminister Barak kahetsust väljendab, on see, et Egiptuse suhteliselt uus ja alles nõrk valitsus kogeb islamismi pooldava avalikkuse survet. Juba kutsustakse üles Iisraeliga sõlmitud rahulepingut tühistama ning kui Egiptuse sõjaline juhtkond „sioniste“ karmilt ei kohtle, võib rahva rahulolematus kasvada ning rahvas võib muutuda kontrollimatuks. Viimane aga ei ole hea ajal, mil valimised on ukse ees. Endist presidenti Hosni Mubaraki peeti suhtlemisel Iisraeliga liiga leebeks ning praegune valitsus üritab sellise mulje levimist vältida.

Kuigi egiptlaste maharahustamist suuremate poliitiliste plaanide tõttu on võimalik mõista, (oluline on Egiptusega sõlmitud rahulepingut hoida), on piir, millest alates heade kavatsustega kompromissid võivad hakata edasiliikumist takistama. Lühemaajaliselt võib Iisraeli kompromiss olla kasulik, kuid see ei taga mingil juhul vaikust piiril. Milline on aga pikemaajaline hind? Egiptuse rahvahulkadeni, mis ei ole üldiselt Iisraeli motiividest teadlik, jõuab sõnum, et “sionistid” on nõrgad ja alistuvad seetõttu Egiptuse survele: Iisraeli saab alandada.

Euroopas peetakse kompromisside tegemist ja mõnikord isegi nõrkust vooruseks. Tugevat sageli põlastatakse, sest eeldatakse, et ta on tugev ainult sellepärast, et kasutab teisi ära. Ent kultuurid on erinevad ning inimesed väärtustavad asju erinevalt. Lähis-Idas põlastatakse nõrkust ja ülistatakse jõudu. Nõrkus ei näita sind peksupoisina, kellele on vaja kaasa tunda, vaid saagina, kes tuleb alla neelata. See võib kõlada lihtsustatult, kuid see on Lähis-Ida ekspertidele üldiselt tuntud fakt.

Antud juhul ei anna mitte ainult Iisrael, vaid ka Egiptuse valitsus sõnumit nõrkuse kohta. Egiptuse valitsus peab arvestama poliitiliste huvide ja rahvusvahelise poliitikaga. Näiteks ei soovi nad kaotada USA rahalist toetust, mis võib juhtuda, kui nad lõpetavad rahulepingu Iisraeliga. Egiptuse ühiskond aga kubiseb ohjeldamatust antisemitismist ning valitsus laveerib Obamale (või pigem Kongressile) meeldida püüdmise ja rahva rahuldamise vahel. Ent tugevate Iisraelivastaste ja antisemiitlike meeleolude rahuldamine Iisraelilt järelendmiste nõudmisega on äärmiselt ohtlik. See võib pigem tuua kaasa veelgi suuremaid nõudmisi ja suuremat vihkamist kui leevendada olukorda Egiptuse tänavatel. Ning Iisraeliga rahulepingu hoidmine vastab ühtemoodi nii Egiptlaste kui ka Iisraeli huvidele. Lühidalt, antisemitismi kasutamine rahva vaigistamiseks ei ole kunagi toonud lahendusi. See võiks olla õppetunniks nii Egiptuse kui ka Iisraeli juhtidele.

Copyright 2011 Word of Life Israel.