Poliitilist tsunamit, mis arvati järgnevat Palestiina eelmise nädala ÜRO liikmelisuse taotlusele, siiski ei tekkinud. Protsess ei ole aga sugugi veel lõppenud ning ÜRO Julgeolekunõukogu liikmete hulgas käib vilgas poliitiline lobitöö, et mõjutada Palestiina Omavalitsuse palve suhtes tehtavat otsust. USA üritab ära hoida viieteistkümnest liikmest enamuse toetust, et ei oleks vaja vetoõigust kasutada, sest see õõnestaks viimastki usaldust, mis neil araablaste silmis on jäänud. Protsess võib kesta nädalaid või isegi kuid. Mis puudutab aga hääletust ÜRO Peassambleel, kuigi sel on ainult moraalne tähendus, siis seal saaks PO taotlus moslemiriikide bloki toetuse korral kindlalt enamuse.

ÜRO sündmuste, nende hulgas president Barack Obama üllatavalt Iisraelisõbraliku kõne muljed on alles värsked, kuid teisipäeval pöördus olukord siiski endistesse rööbastesse, kui USA välisminister Hillary Clinton Iisraeli Jeruusalemma Gilo linnaosasse 1100 eluaseme jaoks ehitusloa andmise eest hurjutas. Clinton nimetas seda vastutööks läbirääkimiste taasalustamise heaks tehtavatele pingutustele ja pooltevahelise usalduse õõnestamiseks. Mitmed euroopa poliitikud ühinesid hukkamõistukooriga, nimetades ehitamist ”provokatiivseks”.

Kommentaar:
Abbasi tõrjuva hoiaku ja läbirääkimistest keeldumise põhjal võiks eeldada karmimat suhtumist USA ja Euroopa poolt. Selle asemel asuvad mõlemad kiiresti automaatselt Iisraeli hukka mõistma. Tõsi on, et rahvusvaheline kogukond on ebajärjepidevatel põhjustel käsitlenud ehitustöid “rohelisest joonest” teisele poole jäävates Jeruusalemma linnaosades illegaalsetena juba aastakümneid. Samas on olulisi põhjendusi, miks seda ei peaks tegema, ning teiseks väga tähtsaid põhjusi, miks ehitamisele seal ei oleks vaja keskenduda praegu.

Gilo piirkonnad, kus ehitustööd peaksid algama, kuulusid enne Jordaania okupatsiooni 1948. aastal juutidele. Juudid ostsid need maad 20. sajandi alguses, nii nagu muudki teisele poole hiljem tekkinud “rohelist piiri” jäävad alad. See ja fakt, et Iisrael vallutas selle piirkonna kaitsesõjas okupeerivalt riigilt Jordaanialt, annavad aluse selle linnaosa legaalseks pidamiseks.

Ja lõpuks, on piisavalt põhjusi selle küsimuse kõrvalejätmiseks kuni läbirääkimisteni lõpliku staatuse üle. USA liigne tähelepanu juutide tegevusele piirkonnas, mida iisraellased peavad oma pealinna lahutamatuks osaks ning ei ole valmis ühegi rahulepinguga loovutama, kahandab Iisraelis usaldust USA vastu. Sellise käitumisega toetab USA Abbasi ning süvendab tema tõrjuvat hoiakut. Ei tohi unustada, et just Obama nõudis asunduste ehitamise külmutamist ning andis sellega Abbasile ettekäände läbirääkimistest loobumiseks. Milleks anda Abbasile täiendavat laskemoona?

Copyright 2011 Word of Life Israel.