Nobeli keemiapreemia anti sel aastal Iisraeli professorile Daniel Schechtmanile, kes avastas kvaasikristallid. See avastus muutis oluliselt keemikute tahke aine käsitlust. Kui varem arvati, et aatomid paiknesid kristallides sümmeetriliselt, siis tema näitas, et aatomid võivad moodustada kristallides mustreid, mis ei kordu. Schechtman tegi oma avastuse 1982. aastal USA-s veedetud sabatiaasta jooksul pooljuhuslikult. Tema eesmärk USA-sse tulekul ei olnud kristallide uurimine. Teda kutsuti sinna uurima kergeid sulameid lennukitööstuse jaoks. Tema avastus oli niivõrd uudne, et SchechtmaniL paluti mingil hetkel koguni uurimisrühmast lahkuda. Rühmajuht soovitas tal lugeda veelkord õpikut, mille abil ta oma üliõpilasi õpetas. Schechtmani tulemusi kritiseeris konverentsidel ka üks maailma juhtivaid keemikuid Linius Pauling. Pauling on ainuke keemik, kes on pälvinud Nobeli preemia kahel korral.

Pärast pikka aega kestnud partneri otsinguid, leidis ta Haifa Technioni Instituudist kaastöötaja, kes oli valmis tema ideid ära kuulama. Aastal 1984 avaldasid nad oma uurimistöö tulemused. Aastaid kestnud naeruvääristamisele vaatamata ei andnud Schechtman iial alla. Kristallograafia valdkonnas tunnustatud ideed, mida peeti praktiliselt ümberlükkamatuteks dogmadeks, hakkasid murenema ning teadusmaailm hakkas Schechtmani pöördelist avastust üha enam tunnustama. Tema avastuse tõttu muudeti koguni kristalli mõiste määratlust. Shechtmani on korduvalt esitatud Nobeli füüsika- või keemiapreemia kandidaadiks. Ta on kümnes Nobeli preemia võitnud iisraellane. Kokku 840-st siiani välja antud Nobeli preemiast on umbes 20 protsenti antud juutidele.

Copyright 2011 Word of Life Israel.