Sel nädalal kiideti UNESCO-s heaks Palestiina Omavalitsuse taotlus selle ÜRO organisatsiooni täisliikmeks saamiseks. See tõstab PO selle organisatsiooni liikmesriikidega võrdsele tasemele, kuigi riiki ennast veel ei ole. Poolt hääletas sada seitse riiki, nende hulgas Brasiilia, Venemaa, Hiina ja Prantsusmaa. USA, Kanada, Saksamaa ja veel üksteist riiki hääletas vastu ning viiskümmend kaks riiki otsustas hääletamisel mitte osaleda.

ÜRO haridus-, teadus- ja kultuurivaldkonna küsimustega tegelev organisatsioon UNESCO on viimasel ajal esinenud Iisraeli pühapaiku puudutavate kahtlase sisuga avaldustega. Oktoobris 2010 otsustas see ÜRO organ, et “Bilal bin Rabah Mošee ehk Raaheli haud on okupeeritud Palestiina territooriumi lahutamatu osa…” Nime Bilal bin Rabah Mošee hakati sellele paiga kohta kasutama alles 1990-ndate keskel. PO dokumentides, millele on alla kirjutanud Yasser Arafat ning Araabia Liiga poolt kuni 1994. aastani koostatud ÜRO ametlikes dokumentides nimetatakse seda kohta ”Raaheli hauaks”. UNESCO loobus seega otsuse langetamisel teaduslikest ja hariduslikest põhimõtetest.

Nii USA kui ka Iisrael manitsesid UNESCO-t PO taotlust mitte toetama. USA otsustas vastata sellele sammule UNESCO ilmajätmisega 60 miljoni dollari suurusest toetusest. Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu kutsus kokku valitsuse istungi ning otsustas viivitada PO-le kogutud maksuraha väljamaksmisega. Lisaks teatas Netanyahu 2000 uue eluaseme ehitamisest Ida-Jeruusalemma, Gush Etzioni ja Maale Adumimi. Neid piirkondi tahab Iisrael endale jätta ka siis, kui peaks sõlmitama rahuleping.

Gush Etzionis ei ole ehitustöödeks viimase kümne aasta jooksul ametlikke lube antud ning linnapeale oli ehitustööde jätkamine suureks rõõmusõnumiks. Ka Maale Adumimis on Netayahu valitsuse ajal äärmiselt vähe ehitatud. Seevastu Ida-Jeruusalemmas on ehitustööd nii juutide kui araablaste linnaosades pidevalt käinud. Jeruusalemm on Iisraeli lahutamatu osa ning linna arendamise eest vastutab linnavalitsus. Riigi valitsus sekkub sellesse väga harva ning seda tugeva rahvusvahelise surve korral, mis omakorda kannab sõnumit, et Ida-Jeruusalemma staatus antud küsimuses erineb Lääne-Jeruusalemma, või Netanya või Haifa omast. Iisraeli seaduste järgi aga ei erine.

Kommentaar:
Iisrael on PO ja Mahmoud Abbasi tõrjuvast hoiakust tüdinud. Abbas on läbirääkimistest juba kaks aastat keeldunud ning viimasel aastal on ta algatanud mitmeid ühepoolseid samme, et rahuläbirääkimistest mööda hiilida. Kui PO poolt septembris esitatud avaldus kõrvale pandi, üritas PO UNESCO-le taotluse esitamisega saavutada ÜRO liikmelisust iseseisva riigina tagaukse kaudu.

Iisraeli reageering on mõistetav, kuid see annab märku ka nõrkusest. Netanyahu teeb praegu seda, mida ta alati on tahtnud teha, kuid ei ole olnud piisavalt põhimõttekindel. Tema peab iseenesest mõistetavaks, et juutidele kuulub kontroll Ida-Jeruusalemma, Maale Adumimi ja Gush Etzioni üle, ning seetõttu ei oleks ehitustegevuse külmutamine päevakorda pidanud tõusma. Nõustudes peatama neis piirkondades ehitustööd, avas Netanyahu ukse arutelule nende alalde tuleviku üle. Iga kord, kui keegi näitab ebakindlust, suurendab aga PO oma nõudmisi.

Võib öelda, et PO viimased ühepoolsed sammud on andnud Netanyahule võimaluse võita kaotatud maa tagasi. Tal on nüüd võimalus teha omakorda ühepoolseid samme. Kui Netanyahu teatud piirkondi tõepoolest tahab hoida, peab ta neid otsekohe ehitama ja arendama hakkama. Netanyahu teab väga hästi, et Lähis-Idas tunnustatakse ainult selget ja kindlat tegevust.

Copyright 2011 Word of Life Israel.