Nimetatud avaldus arhiivide avamise kohta on USA Holokausti Muuseumi ja teiste maade kakskümmend aastat kestnud pingutuse tulemus.
Saksamaa linna Bad Arolseni arhiivis on hoiul ligikaudu 30 miljonit dokumenti. Paljud neist on registreerimistunnistused, isikukaardid, nimekirjad vangide nimedega, nende numbritega ja surmatunnistused. Osad dokumendid on rohkem kirjeldavat laadi, näiteks meditsiinilised ettekanded jms. Nimetatud dokumendid annavad senisest palju täielikuma ülevaate Teise Maailmasõja ajal vahistatutest, sunnitööle saadetuist ja koonduslaagrites tapetutest.
Kuni tänaseni on Saksamaa seisnud vastu arhiividele juurdepääsu avamisele, viidates eraelu puudutavatele andmetele. Arhiivide avamiseks on vaja veel 11 riigi nõusolekut. Riikide esindajad kohtuvad 16. mail Luxembourgis. Kui jõutakse ühisele meelele, avatakse arhiivid vähem kui kuue kuu jooksul.
Arhiivide avamine võimaldab paljudel ellujäänutel ja ohvrite lähedastel saada teavet selle kohta, mis juhtus nende sugulastega. New Yorgis asuva Juudi pärandi muuseumi direktor David Marwell kommenteeris, et "dokumentidele juurdepääs on tähtis samm selle suunas, et natsliku genotsiidi ohvrid saavad nimed".
Copyright 2006 Word of Life Israel.