Nothing Is Sound ilmub nii tavalise CD-na kui ka DualDisc-ina, millel on terve plaat 5.1 Surround Soundis, lisaks harukordne “behind-the-scenes footage“ ansambli elust turneel ja stuudios.
Uus plaat ilmub kaks aastat pärast ansambli viimast, kahekordse plaatinaplaadi staatuse saavutanud albumit The Beautiful Letdown, millelt pärineb kaks sekulaarse raadio Top 5 singlit: Meant to Live ja Dare You to Move.
Peale viimast plaati The Beautiful Letdown on Switchfoot, kelle erakordsed kontsertesinemised on legendaarsed ansambli äärmiselt lojaalsete fännide hulgas, ülemaailmselt müünud rohkem kui miljon kontserdipiletit ning ansambli kaks täispikka videot, Live in San Diego ja Switchfootage, on saavutanud plaatinastaatuse.
„Selle uue plaadi lood on kirjutatud kõrvalistes paikades ja hotelliruumides kodust kaugel,“ ütleb ansambli juht ja peamine laulukirjutaja Jon Foreman, seletades erinevust Nothing Is Soundi ja selle eelkäija vahel. „See on rohkem eklektiline, sellel puuduvad selged piirid ja seal on rohkem ebakõlasid. Oleme üritanud kinni püüda seda emontionaalset hoogu, mis toimub laval ja viia seda stuudiosse. Selleks, et igal õhtul nii kõvasti mängida, on vaja end tugevasti pingutada ja need erinevad kogemused on omanud suurt rolli selle plaadi vormimisel.“
Andes pärast The Beautiful Letdown ilmumist lakkamatult kontserte, ei jäänud Switchfootil midagi muud üle, kui kirjutada ja lindistada suur osa uuest plaadist teel olles. „Me tahtsime sel suvel uue albumi välja anda ja üritasime leida aega, millal seda lindistada,“ seletas Foreman. „Nii me siis panime riietusruumis iga päev teise muusikariistade komplekti üles, kus olid trummid ja kitarrivõimendid ning hakkasime laule ette valmistama. Sellel ajal kui teised bändid laval olid, töötasime meie selles väikeses ruumis uue plaadi kallal.“
Kuigi sellise „käigu pealt“ lähenemisviisi dikteeris vajadus, oli sellel üks suur eelis. Bänd sai uue loo esitada ja seda testida suure ning üsna hääleka rahvamassi ees niipea, kui see valmis sai. „Tihti võid arvata, et mõni laul on hea, aga teine asi on see, kui hästi rahvas selle kontserdil vastu võtab,“ osutas Foreman. „Miski võib stuudios olla väga hea, aga et seda kontserdil elama panna, on vaja teha palju muudatusi. Need laulud arendati välja kontsertesituste jaoks. Olen kuulnud, et vanasti tehtigi asju selliselt.“
Seega võivad Switchfooti fännid olla juba tuttavad selliste uute lauludega nagu „Stars", mis on esimeseks singliks plaadilt, „Politicians“, „Easier Than Love“, „Lonely Nation“, „The Shadow Proves the Sunshine“, „We Are One Tonight“ ja „Happy Is a Yuppi Word“. Viimase pealkirja võttis Foreman ühest Bob Dylani tsitaadist, samas kui plaadi pealkiri tuleneb sellest välja kujunenud laulust.
Plaat lindistati sellistes kaugetes paikades nagu Lõuna-Aafrika, aga ka kodule lähemates kohtades, nimelt Foremani magamistoas San Diegos. John Fields, kes oli ka plaadi The Beautiful Letdown produtsent, oli nende lindistussessioonide ülevaataja ja pani nendest kokku Nothing Is Sound plaadi. „Kui saab ühendada need professionaalselt kõlavad elemendid sellise ise tegemisega kaasneva aususega, tuleb välja kõige parem plaat,“ räägib Foreman. „Need on ausad ja rikkumatud, aga samas kõlbavad kuulamiseks.“
Foremani laulukirjutamist mõjutas tahes-tahtmatult see lõputu turneedel viibimine, aga Nothing Is Sound on palju sügavam ja komplekssem kui selle päritolu võib lasta välja paista. „Mulle on viimased aastad nii emotionaalsed ja kaootilised olnud - nii palju muutusi, nii palju kummalisi mälestusi - et see on nagu unenägu, mis läheb ärkvel olles edasi,“ selgitab Foreman. „Ja kõik need uued laulud kajastavad seda kummalist osa meie teekonnast, meie otsinguid tõe ja ilu järgi muutlikel aegadel ja muutlikes kohtades.“
„Maailm on tänu sõjale ja sellele, kui kiiresti asjad muutuvad, väga ebakindel,“ jätkab ta. „Aga veel sügavamale sellest läheb arusaam, et ka mina ja inimkond tervikuna oleme ebapüsivad. Sellest sünnivadki need laulud.“
Foremani sõnade järgi tähistab Nothing Is Sound teatavat kulminatsiooni Switchfooti jaoks, mis tuli ansamblina kokku 1997. aastal. „Ma peaaegu tunnen, et kõik see, millest me oleme siiani ansamblina läbi läinud, on olnud soojendus, nagu me oleksime seda plaati kaheksa aastat ette valmistanud,“ ütleb Foreman. „Viimane plaat viis meid nii mitmelgi tasandil tulest läbi ja me oleme sellest välja tulnud tugevamini kokku liidetult kui kunagi varem. Ansamblis valitseb selline tungiv ja pakiline meeleolu, nagu võiks see plaat olla kõige tähtsam asi, mis me eales oleme koos teinud.“
Kui juba rääkida tähtsate asjade koos tegemisest, siis hiljuti korraldas ansambel esimesed Switchfoot Bro-Am surfivõistlused mittetulundusühingu Care House toetuseks, mis aitab kodutuid lapsi ja noori emasid San Diegos.
Soovita sõbrale
Prindi artikkel
