Israel & New Breed on lausa pidurdamatud. 2003. a ilmus nende Live from Another Level. Andekas ülistusbänd on sellest ajast alates salvestanud kuldplaadi Alive in South Africa (2005), suurepärase jõuluplaadi 2006. a ja sama aasta alguses ühe kõrvalprojekti raames Sound of the New Breed. See viimane oli n-ö uus ülistuslaulude eklektilises stiilis interpretatsioon. Bändi liikmed on seotud igasuguste tuuridega ning lisaks ka kodukoguduse tööga, kuid see kõik pole nende hoogu maha võtnud.

Eriti kehtib see bändi juhi kohta, kes on Israel Houghton. Tema annab endast tavaliselt kõik ning see on toonud ka edu, sest plaadid on müünud hästi ning ka auhindu on kukkunud - nt Grammy 2007. a algul. Suurim kuulajaskond on tal aga ikkagi kristlikes kogukondades, kellele meeldib multietniline, generatsioonideülene kiitus- ja ülistusmuusika.

Mõnede jaoks on Israel & New Breedi muusika aga jällegi liiga sarnane gospelmuusikaga. Seda tasakaalustab aga praegune album A Deeper Level. Houghton suhtub väga tõsiselt sellesse, mida ta ise nimetab Jumalariigi helideks – see on kohati väga raskesti defineeritav segu, milles kõlavad eri stiilid ja tundelaadid, tegelikult ei ole see küll puhas gospelmuusika. See on lihtsalt kaunis tundelaad. See pole kitsalt mustanahaliste, valgenahaliste, ladinaameeriklaste ega asiaatide stiilis muusika, see on lausa kõik kokku ja isegi enam.

Laulud panevad sind kohe algul kaasa laulma, nt I Will Search on hümnilaadne pala, mille esitus langeb kuskile pehmema roki kanti, aga on ka otsapidi kristliku popi sees. Lugu I Know Who I Am kõlab kui Chris Tomlini lugu. Ja seda seepärast, et nimetatud ülistusjuht on loo kaasautor ning isegi astub üles loo esitamisel.

Houghtoni laulude kohta võib veel seda öelda, et need on n-ö kasutajasõbralikud, st et neid on kerge Kristuse Ihu teenimisel kasutada. Nende repertuaaris on väga palju häid laule ja nad on oma tegemistes väga andekad, laulude seaded on üldiselt olnud üsna keerulised, nii et koguduste ülistusmeeskonnad pole suutelised neid järgi tegema. Kuid selle albumi seaded on lihtsamaks tehtud ja seega on võimalus neid kogudustes kasutama hakata kõrge.

Mõned kõige vägevamad hetked sellel albumil on aga seotud just ikkagi gospelmuusikalike helidega, nt tundeline If Not for You Grace on klaveripala, mis kogub tuure vaikselt üles. Albumi puänt on nimilugu – see iseloomustab kõige paremini bändi kosmpoliitset gruuvi: hingelised gospelsõnad, popilik refrään ning kõik see oskuslikult kokku miksitud. Kaasahaarav!

Need muusikalised ideed on albumil kombineeritud kahe põhiteemaga: vaimne identiteet ja kõige vätimaid puudutav õiglus. Laulurida albumi nimiloost võtab kõik kokku: "Close enough to feel the cadence of your heart/Streams of justice flow to the least of these." (Küllalt lähedal, et tunda Sinu südame rütmi/ Õigluse joad voolavad kõige väetimate juurde)

Kõigile nendele kõrghetkedele vastanduvad lood, milles Houghton muutub aina pidulikumaks, ja muutub natuke veiderdavaks, kui nii võib öelda. Kaks lugu - With Long Life ja Surely Surely - on sellised, milliseid bänd veel siiani pole teinud. With Long Life on reggaeton (st urbanistlik/ladina reggae), kus esineb külalisena räppar T-Bone. Surely Surely lugu võib kõige paremini iseloomustada kui gospel hip-hop, millele on lisatud funki ja R&B stiili. Need pole küll n-ö kasutajasõbralikud koguduse ülistuslood, vähemalt mitte tavakoguduse jaoks.

Sellised juhuslikud segamised ikkagi on omal kohal, kui arvesse võtta bändi suuremat visiooni- luua saund, mis ületab maitse-eelistusi ja kultuurilist konteksti. Kui vaadata DVD-d, mis tuleb plaadiga kaasa, siis sealt on näha, et koos ülistavad ja hüppavad ja hõiskavad väga erinevatest rahvustest ja nahavärviga inimesed. Äkki on see võrdpilt sellest, milline näeb välja ülistus taevas, selles kuningriigis, mis tulemas on; kui see ülistus ongi selline, nagu sealt DVD-lt näha, siis on igatahes tore olla osa sellest.