See plaat tundub olevat rohkem popilik Hillsong, mis on keskendunud rahulikule ja esitusel põhinevale muusikale ning seega pole see live esituses ülistus.

Hillsong Australia üldiselt ei anna välja stuudios tehtud albumeid. Nad on alati rõhunud live esitusega albumitele, mis viimasel ajal pole väga suurt muljet avaldanud. Võib-olla seepärast, et nad on muutunud liiga kalkuleerivaks ning sõidavad koguduse algusaja kirglikkuse peal. Et muuta seda mõjukamaks, on nad teinud albumi Songs for Communion. See on intiimne album, mis anti välja ülestõusmispühadeks ning sobib hästi isikliku osadusaja täiteks.

See ettevõtmine ei erine väga palju Faithful projektist, mis oli nende viimane stuudiolindistus ja tõi avalikkuse ette teistsuguse Hillsongi — selle poole, mis hoiab eemale nende grandioossetest kontsertalbumitest. Songs for Communion on lausa minimalistlik. Mõnes osas liigub muusika üsna vabalt tänapäevasesse, inspireerivasse stiili, kuid muusika sobib ikkagi hästi Kristuse ristisurma meeldetuletamiseks.

Eriti huvitav on fakt, et mitmed laulud on juba kõlanud suures saalis live esituses. Peaaegu kõik ballaadid on live esituses muudetud draamaks – mida pikemad ja ülepaisutatud, seda parem – nagu Hillsongil tavaks. Kuid selle plaadi taust on rahulik ja vaikne, mis lubab viisidel ise esile tulla, mitte ei kao ära masside eufooriasse. See annab lauludele väga ilusa intiimsuse, mis on igati tervitatav.

Communion pole küll läbinisti täiuslik, vahel isegi liiga lihtsakoeline, vaoshoitud ja turvaline. Aga kui need laulud toimivad, siis on tulemus lugupidav, liturgiline, ajatu ja täiesti läbinisti inspireeriv. Ikkagi tunnustust väärt.