Harta Kogudus Usumaailm  Harta pood Harta 87     

 

Iisrael
Maailm
Huvitavad inimesed
Taevamuusika
Taevamanna
Ć•pituba
Arhiiv
Kontakt
Koju
In English

ƕpitoas tƤna:
Rick Joyner - Kõrgeim kutsumine





KOJU » IISRAEL



Kus on lepingulaegas?
Thomas S. McCall

Lepingulaegas kadus ajaloo lehekülgedelt Babüloonia vangipõlve ajal. Pärast Babülooniast naasmist ei räägita Vanas Testamendis midagi lepingulaekast, kuid apokriivas seletatakse, et Jeremija peitis laeka ühte koopasse Nebo mäes enne Babüloonia vallutusretke ning et lepingulaeka asukohta ei avaldata enne, kui Jumal on valmis selleks, et see leitakse.

Teises templis pole mingit laegast

Seega oli pühamast püham paik teises templis tühi kamber ilma lepingulaekata. Kui Rooma kindral Pompei vallutas Jeruusalemma umbes 63 e.Kr, siis ta nõudis, et tal lubataks siseneda pühamast pühamasse paika. Ja kui ta seda tegi, siis väljudes sealt kostis ta, et ei saa aru, miks see pühamu nii huvitav peaks olema – on see ju lihtsalt tühi ruum.

See fakt, et lepingulaegast ei kasutatud teises templis, on pannud mitmeid spekuleerima mõttega, et kus see siis on ja kas see üldse enam maa peal on. Laegas oli Iisraelis alates Moosese ajast kuni Kohtumõistjateni ja terve esimese templi aja niivõrd tähtis objekt, et see on tähelepanuväärne, et pärast Babüloonia vangipõlve pole sellest Piiblis juttu. Küll tehakse sellest juttu kirjas heebrealastele ning Johannese ilmutuse raamatus. Kirjas heebrealastele kirjeldatakse seda nii, nagu see oli algses templis Moosese tehtuna. Ilmutuse raamatus kirjeldab seda Johannes, kui ta seda oma taevases nägemuses näeb. Mõlemal juhul ei mainita laegast kui midagi sellist, mis peaks eksisteerima tänasel päeval maa peal.

Kas laegast vajatakse suure viletsusaja templis?

Üks küsimus kerkib esile – kas tempel ehitatakse üles, kui selles ei ole laegast? Pühakiri ütleb, et tempel ehitatakse üles ning see püsib suure viletsusaja perioodil ning selle ajaperioodi templi rüvetab antikristus. Kuidas saab jätkuda Jahve ülistamine nii, nagu see toimus varasematel aegadel, kui pole lepingulaegast pühamast pühamas paigas? Me oleme aga juba näinud, et lepingulaeka puudumine ei takistanud Babüloonia vangipõlve lõpus templi ülesehitamist.

Teine tempel püsis üle 500 aasta ilma lepingulaekata ning seda tunnustati täielikult kui Isanda ülistuskoda. Kristus ise deklareeris, et tempel on Tema Isa koda. Seega ei oleks mõeldamatu ehitada üles suure viletsusaja tempel, isegi siis, kui laegast ei leita. Kui lepingulaegas siiski veel eksisteerib ning see mingil moel avastatakse, siis see kindlasti tekitaks Iisraelis ning üle kogu maailma vägeva liikumise ehitamaks korralikku templit lepingulaeka jaoks.

Kas lepingulaegas on peidetud Templimäele?

Eksisteerib üks legend, mis räägib sellest, et lepingulaegas on siiani maa peal, aga on peidetud kuhugi ära. Randall Price’i raamatus In Search of Temple Treasures(Templiaarete otsinguil) esitatakse erinevaid seisukohti selle kohta, mis juhtus lepingulaekaga. Mõnede teooriate alusel arvatakse, et lepingulaegas asub Iisraelist väljaspool, Nebo mäe ümbruses, Egiptuse kandis ja isegi kaugemal, Etioopias. Kuid nendes teooriates on lüngad ning tunduvad ebatõenäolised, sest neid ei toeta kirjakohad.

Rabide hulgas domineerib teooria, et lepingulaegas peideti Templimäe alla koopasse, otse Iisraeli keskpunkti. Selle teooria järgi peitsid preestrid laeka Templimäe alla, ilmselt kuningas Joosia ajal, kuna babüloonlaste invasiooni ettekuulutuste täitumine oli tol ajal ainult aja küsimus. Peites ära lepingulaeka ja teised templiaarded, tundsid preestrid, et hindamatud pühad esemed on niimoodi kaitstud paganatest vallutajate rüvetuse eest.

Miks Iisrael ei kasutanud laegast teises templis?

Juhtuski nii, et babüloonlased vallutasid Jeruusalemma. Nad hävitasid templi ja kandsid laiali mitmed astjad ja esemed oma pealinna tuhandete kilomeetrite taha. Kuskil pühakirjas ei mainita seda, et babüloonlased oleksid kaasa viinud lepingulaeka, minoora või muid teisi tähtsamaid templiesemeid. Kui lepingulaegas koos teiste esemetega peideti templi alla, siis miks neid üles ei leitud ning uuesti kasutusele ei võetud pärast vangipõlve lõppu? On raske ette kujutada, et preestrid oleksid teadlikult lepingulaeka kõige pühamast paigast eemal hoidnud, kui nad oleksid suutnud seda alal hoida 500 aastat teise templi perioodil.

Pakutakse välja seletust, et nad tundsid, et niikaua, kui Jeruusalemm on Babüloonia, Pärsia ja Rooma võimude mõju all, võib lepingulaegas koos teiste aaretega rüvetuda ning paganlikud väed võivad need aarded ära võtta. Seepärast on pühad esemed peidupaigas niikaua, kui arvatakse, et nüüd on turvaline need välja tuua ning templisse asetada.

Rabiinlik üritus leida lepingulaegast

Rabi Shlomo Goren ja rabi Yehuda Getz on need, kes vastutavad Läänemüüri piirkonna eest. Nad on veendunud, et lepingulaegas on peidetud Templimäe koopasse täpselt selle koha alla, kus asub pühamast püham paik kuningas Joosia ajast. Nende arvamust jagab ilmselt ortodokssete rabide enamus. Nendel on ettekujutus vertikaalsest ilmaruumist, mille kohaselt pühamast püham paik pühitseb maa, mis on täpselt selle all. Seega oleksid endisaegsed preestrid olnud väga ettevaatlikud selles asjas – nad oleksid leidnud pühitsetud hoidla lepingulaeka jaoks pühamast pühama paiga all. Tõestus selliste arvamuste toetuseks tuleb Talmudist ja mitte Piiblist, möönab rabi Getz. Siiski eksisteerib suur ja kasvav grupp ortodokssete juutide pooldajaid, kes usuvad, et lepingulaegas asub pühamast pühama paiga all koopas ning ootab oma õiget aega, et teda üles leitakse.

Rabi Getz usub, et 1982. aastal sattus ta sellele väga lähedale - umbes 12 m kaugusele arvatavast koopast, kus laegas asub. Ta juhatas otsinguid ühes vanas tunnelis, mis oli sajandite jooksul täitunud kõiksugu prahiga ning mis jookseb risti läänemüüriga Templimäe alt. Aga kui muhameedlased avastasid, et kaevati nende mošee all, ähvardasid nad võimusid ning kaevamised lõpetati. Rabi seletab, et oma muhameedlastest naabritega rahu säilitamiseks pidid iisraellased tunneli sissekäigu uuesti kinni pitseerima ning see on tänaseni suletud.

Huvi templi vastu viitab eelseisvale ülesvõtmisele

Pühakiri ei ütle selgelt, kas lepingulaegas ikka veel eksisteerib maa peal, kuid on kindel selles, et tempel ehitatakse uuesti üles ning püsib suure viletsusaja perioodil. Pole mingit kahtlust selles, et kui lepingulaegas leitakse, siis annab see tohutu tõuke templi uueks ülesehitamiseks. Piiblit uskuvad kristlased peaksid hoidma teraselt silmas sündmustel, mis toimuvad Templimäe ümbruses ning teadma, et see on võtmekohaks juhatamaks sisse suure viletsusaja perioodi. Mida lähemale me tuleme suurele viletsusajale, seda lähemale tuleb koguduse ülesvõtmine, nagu pühakiri õpetab ja mida usutakse, et see on suurele viletsusajale eelnev sündmus. Ja me igatseme – tule kiiresti, Isand Jeesus!

Refereeritud Zola Levitt Ministries materjalide põhjal.
Copyright © Zola Levitt Ministries




 Lisa kommentaar | Loe kommentaare (15)

Sinu nimi *
Sinu e-mail
Kommentaar *

Mitu ä tähte on sõnas jäääär? * See rumal küsimus hoiab robotid sellest foorumist eemal. Palun kirjuta oma vastus siia:


  Tutvu reeglitega





Soovita sõbraleSoovita sõbrale

Prindi artikel Prindi artikkel

Loe kommentaare (15)


Charismata Ministries
COPYRIGHT 2006 ©
Informatsiooni sellel leheküljel tohib kasutada ainult isiklikuks tarbeks.
Kõik muu kasutus/paljundamine võib toimuda ainult "Usumaailma" kirjalikul loal.