Harta Kogudus Usumaailm  Harta pood Harta 87     

 

Iisrael
Maailm
Huvitavad inimesed
Taevamuusika
Taevamanna
Ć•pituba
Arhiiv
Kontakt
Koju
In English

ƕpitoas tƤna:
Rick Joyner - Kõrgeim kutsumine





KOJU » TAEVAMUUSIKA



Pole alati kerge olla Steve Green


Arm võib olla raske sõna, millest kinni haarata. Kuid see sõna tuleb esile uuesti ja uuesti Steve Greeni teenistuses. See on alus, millel püsib tema isiklik suhe Jeesusega ning seda on ka selgelt näha tema 20-aastases muusikateenistuses ning see juhib ka tema peresuhteid.

Steve Green on abielus Marijeaniga ja neil on kaks last: 23-aastane Summer ja 19-aastane Josiah. Alguses veetsid Steve ja Marijean oma elu n-ö ratastel, lapsed õppisid koduõppekava järgi. Pärast kümmet aastat ning pidevat kohvrite otsas elamist pakkis Marijean viimast korda kohvrid lahti ja nad rajasid oma kodu Nashville’i. Steve reisib siiamaani, olles keskmiselt kahel päeval nädalas kusagil ringreisil.

Seitsmekümnendate aastate lõpus kohtusid nad esmakordselt, kui Steve esines ansambliga Truth. Nende aastapikkune sõprus kulmineerus kihlusega. Pärast abiellumist kolisid nad Indianasse, kus laulsid tausta Bill Gaitheri Trios ning käisid ringreisidel kõikjal Ameerikas.

Nime poolest kristlane

Väljastpoolt vaadatuna olid Greenid ideaalne kristlastest abielupaar – atraktiivsed, andekad, kodukoguduse noortejuhid. Samal ajal võitles Steve vaimse rahulolematuse tundega endas ning kannatas pinnapealse pühendumise tagajärgede all. Ta selgitab: “Kristlaseks oli mind ju kasvatatud. Mind huvitas rohkem teenistuse väline vorm kui asja sisu. Ning paljuski mõttes kasutasin oma vokaalseid võimalusi üksnes raha teenimiseks.”

Steve’i suhe Jumalaga oli halvenenud juba teismeliseeast saadik, kui ta hülgas oma vanemate kristluse, mis oli üles ehitatud südame pühendumisele, ohvri toomisele ja teiste teenimisele. “Tundsin, et mu vanemate kristlus on liiga siduv ja kohustav. Hakkasin üle astuma nende keeldudest. Tahtsin käia kinos ja kuulata seda muusikat, mida mu sõbrad kuulasid. Loomulikult tahtsin selle kõige juures olla kindel, et kui suren, lähen ikka taevasse. Kuid ega minu usk Jumalasse ei olnudki midagi enamat. Ma ei mõistnud seda, kuidas sai olla vanemate sõnakuulelikkus neile nii rõõmupakkuv – see oli sellepärast nii, et nad tundsid Isandat ja armastasid Teda.”

Pöördepunkt saabus Steve’i ellu ühel perekonna kokkutulekul, mis toimus viis aastat pärast Steve’i ja Marijeani abiellumist. Steve’i vanem vend Randy märkas tema kõhklust, kui ta pidi vastama otseselt tema usku puudutavatele küsimustele. Randy oli kohe varmas rääkima oma enda hiljutisest vaimsest uuenemisest. Emotsionaalse vastuseisu tagajärjel kahtlustas Randy, et Steve varjab mõnda salapattu, mispeale Steve’i reaktsioon venna vastu oli vihane. Ta oli ju väga tuntud kristliku muusikagrupi liige! Kas mitte Jumal teda ei kasutanud? Ennast kaitstes tundis Steve siiski, et vennal on õigus.

“Tema otsene konfrontatsioon pani mind endale tunnistama, et tegelikult ma petan iseennast. Tahtsin defineerida kristlust enda terminites. Jumalal oli küll teatav osakaal minu elus, kuid ülejäänud elu kuulus mulle endale.”

Sellel ööl langes Steve põlvili Jumala ette ning palus Temalt andestust. Seejärel valas ta oma südame Marijeanile välja. Tunnistas oma silmakirjalikkust ning et on olnud aastaid üksnes nime poolest kristlane. Ta meenutab: “Rääkisin Marijeanile asjadest, millest ma ei olnud kunagi kellelegi rääkinud. Minus oli tekkinud põlev soov saada õigeks Jumalaga ja ka kõigi inimestega. Järgmised kaks nädalat helistasin ja külastasin kõiki, kelle suhtes olin eksinud või pattu teinud, paludes andeks. Esimest korda elus sai mu südametunnistus puhtaks ja mul ei olnud enam midagi varjata. Tulemuseks oli vaimne uuekssaamine.”

Marijean lisab: “Kui Jumal sai kinni Steve’ist, hakkas Ta tegema ka minu sees Oma sügavamat tööd. Esimest korda sai Steve’ist meie kodus vaimne juht. Nüüd olin mina see, kes pidi temaga sammu pidama!” Steve ja Marijean pühendasid oma elud uuesti Isandale, moodustades omavahel tugevama ühenduse kui see, mis oli olnud varem.

“Mõistsime, et kui me ei suhtle Jumalaga oma südamesügavusest, siis ei ole võimalik ka suhtlemine omavahel kui mees ja naine,” räägib Steve. “Kui ei ole vaimset intiimsust Päästjaga, ei ole ka tõelist intiimsust omavahel.”

Uus abielu

Greenide vaimne ümberpöördumise tagajärjeks oli rohkemgi kui vaid mehe ja naise vahelise ühenduse tugevnemise. Viis aastat olid nad oma tundeid paljuski vaka all hoidnud – jättes salajasse näiteks oma viha, selleasemel et asjad välja rääkida. Ning kui varem sai ebakõlade pärast palju vaieldud, siis nüüd hakati hoopis nägema vaeva erinevustele lahenduse leidmise nimel. Varem tõmbusid nad alati vaikselt üksteisest eemale. Nüüd aga hakkasid nad üksteist rohkem armastama ning omavahel suhtlema, mitte üksteisest eralduma.

Steve: “Varem olime mõlemad alati enda seisukohti kaitsvas positsioonis, kuid pärast suurt muutust lähenesime üksteisele alandlikkuses. Kui varem vaidlesime rahaasjade pärast või pettasaanud ootuste pärast, siis nüüd mõistin, et pean ise tegema esimese sammu ja tunnistama oma viga ning asjad korda seadma. Uhkus ehitab üksteise vahele enesekaitse müürid, kuid armastus otsib lepitust. Iga päev peame tulema Jumala ette ja paluma Tal sulatada meie südame kangus ja et Ta täidaks meid Oma armastusega.

Kirjutasin spetsiaalselt Marijeanile laulu nimega “Til the End of Time”. Kirjutasin mõistes, et ta vajab kindlustunnet: Mida iganes aastad toovad, ma olen su juures. Tahtsin uuendada oma truudusetõotust talle ning sellele mõeldes tulid sõnad: “Ma hoian sind, kuni surm meid lahutab.”

Ohtlik elukutse

Peale üldhariduskooli asus Steve Green Arizona ülikooli õigusteadust õppima. Kuid kuna ta oli musikaalselt andekas, sai temast hoopis kristlasest laulja, mitte advokaat.

Marijeanile meenub midagi, mida ütles kord Steve’i isa: “Kord perekonna kokkusaamisel rääkis isa oma poegadele, et ta palvetab eriliselt igaühe nende eest. Isa ütles: “Teil kõigil kolmel on väga ohtlikud elukutsed. Randy (kes oli tollal politseišerif Los Angeleses), sa viibid pidevalt füüsiliselt ohtlikutes olukordades. Tea, et ma palvetan sinu pärast! David (pankur), sina töötad kogu aeg raha sees. Ma palvetan, et rikkused sind pattu langema ei ahvatleks. Ja Steve, sina oled ju lausa avalikkuse silma all. Kui rahvahulgad sulle plaksutavad ja ütlevad, kui võimas sa oled, siis ründab sind uhkus. Aga tea, et ma palvetan sinu pärast!””

Steve ütleb pärast 20 aastat teenistuses olemist, et on erilisi õppetunde, mida Jumal tahab talle Enda kohta õpetada. “Tean, et selleks kulub terve elu, et Jumal saaks teha oma tööd meie sees. Praegu õpin Jumala kohta asju, mida ma ei teadnud aasta või paar tagasi. Elu muutub, olukorradki muutuvad.”

Steve on misjonäridest vanemate laps ja on üles kasvanud Argentiina misjoniväljadel. Ta ütleb, et tema esmane kohustus oma perekonna ees – õppida, kuidas armastada hästi oma naist ning kuidas oma lapsi toetada. Marijeaniga oleme astunud uude elufaasi. Me oleme ametlikult nüüd –pesa-on-tühi-vanemad. Meie rollid on natukene muutunud, kuid meie vastutus lapsi toetada ning julgustada pole kuhugi kadunud.
Greenide pere ei püsi paigal. “9 aastat tagasi kolisid mu vanemad meie kõrvale elama, kuna mu isa tervis halvenes seoses Parkinsoni tõvega,” ütles Steve. “Isa läks Jeesuse juurde 2004. aasta märtsis ning kuigi mu emal on ka tervisega probleeme, on ta siiski imetore naaber, palvetades meie ees, kui ta läheb oma igahommikusele jalutuskäigule ning demonstreerides oma elu, mis on täis usku.”


Õppetunnid

Mõned õppetunnid, mida Steve nende raskete olukordade läbi saanud on:
1. Jumal tahab, et oskaksime elada üksteisega külg külje kõrval, üksteisele lähedal;
2. Peame õppima oma vanemate eest hoolitsema. Kui ema või isa haigestub, jätavad paljud lapsed nad hoolitsuseta – eemale oma nägemisulatusest. Kuid Steve’i perekond on otsustanud näidata üles Jumala ohvrimeelset armastust. Ta ütleb: “Vanemad toovad ohvreid oma laste pärast niigi kogu aeg.” Ta ei taha, et tema vanemad iialgi peaksid tundma, nagu oleksid nad oma olemasoluga koormaks Steve’i perele, sest nad tõesti ei ole;
3. Kogu aeg räägitakse elust, surmast räägitakse vähe. On oluline kõnelda sellest, kuidas üks kristlane võib ka hästi surra. “Tahan ka, et mu lapsed näeksid seda ja mõistaksid”;
4. Tuleb õppida, mis on isetus, õppida teenima üksteist;
5. Peame teadma, mis on raskused ning kuidas üks küps perekond neist võidukana läbi saab tulla.

Kogudust tuleb julgustada

Ringi reisides on Steve Green märganud, kui suur erinevus on selles, mida Jumal teeb mujal maailmas ning mis toimub tema kodukoguduses. Ta on käinud Hiinas, Hong Kongis ja Tais ja paljudes muudes kohtades. Kõikjal on suur vaimne nälg. Jumal on tõstmas üles Oma Kogudust. Ta ütleb, et Hiina on maa, kus on väga palju usklikke. Paljud neist alustavad oma äridega, kogudustega ning paljud usuvad, et nende esmaseks missiooniks on levitada Jumala evangeeliumi. “Ei ole maad, mis oleks suletud Jumala evangeeliumile. See on lihtsalt hämmastamapanev, et Jumalal on alati viis, kuidas evangeeliumiga maale sisse pääseda.”

Kontrastiks entusiasmile, mida Steve näeb väljaspool oma kodumaad on see, mis olukorras on usklikud kodus, Ameerikas. Ameerikaski on teatavad tulipunktid, kogudused, kes teevad suurepärast tööd ja kus Jumal liigub. Kuid valdavalt on kogudus letargilises ja uinunud olekus ega tee midagi. “Peale 11. septembrit sündumusi 2001. aastal muutus kogu Ameerika rahvas vaimselt tundlikumaks. Nägin oma kontsertide külastatavuse kasvu, kuid see kahanes taas üsna pea.” Olukorrast saaks ehk välja pääseda, kui inimesi tegutsema julgustada ning just selleks on Steve pühendunud.

Kristuse teenimise võlu

Jumalalt saadud anniga teenides saab Steve pidevalt tagasisidet inimestelt, kes on saanud puudutatud seeläbi, mida ta teeb. Hiljuti saabus kiri ühelt mehelt, kes tuli koos kahe inimesega tema kontserdile: üks tema kaaslastest oli abikaasa, teine aga tema armuke! Mees istus nende kahe vahel. “Kontserdi ajal jõudis mees arusaamisele, kui vale see on, mis elu ta elab. Ta tunnistas mulle seda ning tahtis teada, kuidas ta saaks õigeks Jumala ees.

Kristlasena teenimise puhul on suureks eeliseks see, et Jumal saadab alati su teele inimesi, kes sind julgustavad. Nii suureks julgustuseks on teadmine, et näiteks saan helistada iga kell Michael Cardile ja öelda: “Michael, ma pean sulle midagi tunnistama,” ja kuulda siis vastuseks Jeesust tema läbi rääkimas andeksandmisest, kõnelemas õnnistust ja julgustust. Selline peab olema üks kooskõlas toimiv ihu.”

Üks sagedamaid küsimusi, mida Steve’ilt küsitakse on: “Kuidas sa hakkasid kristlikku muusikat üldse tegema?” “Mõneks küsijaks on inimene, kelle silmad reedavad lavahimu. Teised jällegi kogevad enda sees Jumala õhutust ja tahavad teada, mis peaks olema esimeseks sammuks Jumalale vastamisel. Sellisel puhul arvan, et kõige olulisemaks ei ole see, et pead saama kohe mõne salvestusprojekti. Kõige vajalikum on hoopis, et laseksime Jumalal oma südamed puhastada isekatest ambitsioonidest ja uhkusest. Näe seda, kuidas Jumal läbi ajaloo Oma rahvast on õpetanud: me oleme teenijad ning kõige juures, mida me teeme, peab meil olema teenija süda. Kui me usume Kõikvõimsasse Jumalasse, siis võime puhata teadmises, et Tema tahe ja eesmärgid lähevad täide. See ei tähenda ka seda, et peaksime ignoreerima oma vastutuse osa, vaid meil tuleb end hoolsalt ette valmistada. Ettevalmistusaeg aitab vältida Jumala tahtest etteruttamist.”

Teenistusse astumise printsiibid

Kõike eelpoolöeldut silmas pidades toob Steve ära lisaks veel mõned teemakohased alustrajavad printsiibid.
1. “Hoia oma silmad Jumala peal. Liiga sageli vaatame inimeste peale, oodates neilt oma “võimaluse” saabumust. See soodustab ka inimeste kartmist, mis aga on alati püüdepael. Ainult Jumal saab vabastada meid nii, et saame kõigisse inimestesse austusega suhtuda. Kellelgi ei peaks olema oma ainuõigeid lemmikuid. Mitte inimesi ei tule kummardada, vaid Jumalat. Vaata Laulu 75, salme 7 ja 8.
2. Ole kannatlik. Selleks läheb aega, et Jumal meie sees Oma tööd saaks teha. Olgu su esmaseks prioriteediks Jeesust tundma õppida. Otsi Teda hoolega ning ära jookse ära oma treeningust, isegi kui see sulle liiga pikana tundub. Milleks kiirustada platvormile, kui sul sinna jõudes ei ole tegelikult midagi öelda? Oota Isandat ning taotle seda, mis Temal sinu jaoks on.
3. Saa parimaks muusikuks. Õpi, harjuta, tee tööd selle nimel, et su elu oleks nii efektiivne kui vähegi võimalik. Ega Jumal ei saa ju ka kasutada sinus seda, mida sul ei ole. See oleks umbes sarnane olukorraga, kui enne eksamit palud, et Jumal sulle kõik meelde tuletaks, aga sa ei ole midagi õppinud! Jumal ei õnnista meie laiskust ja lohakust. Õpi armastama seda, mis on raske ja ära tõmbu arglikult eemale distsiplineerivast ettevalmistuse protsessist.
4. Leia endale oma kogudus, kui sul veel ei ole seda, ning juurdu sinna. Me ei saavuta kunagi midagi head vale iseseisvusega. End teistest isoleerides ei ole õige arvata, et Jumal hakkab siis meid kasutama, et Oma rahvale rääkida. Kohalik kogudus on Jumalast, et oleksime kaitstud ja saaksime ilmutusi Temalt. Jumal ilmutab ennast seal, kus usklikud on koos.
5. Rahuldu sellega, kuhu Jumal on su asetanud. Valva, et sa ei hakkaks otsima kõrgemat lava endale! Isegi kui su põhjus tundub piisavalt vaimne, on selles suur oht. Mitte kasv ja rohkenemine ei ole vale, vaid need peaksid tulema Jumala eesmärgi ning mitte meie manipulatsioonide tulemusena. Isandas ei ole olemas väikeseid kohti ega vähe inimesi saalis. Kui otsiksin suuremaid kohti, siis põlastaksin seda, mis Jumalal minu jaoks käesoleval hetkel on ning paneksin seda tehes mööda Jumala kutsumisest minu elu jaoks.
6. Kõige kõrgem kutsumine on kutse teenida. Populaarsus on, jah, küll väeline narkootikum. Tuntuse ja mõju sfääri tõustes leidub alati neid, kes meenutavad sulle, kui eriline sa oled. Nad hüppavad sinu käsu peale ja jooksevad, et sulle meele järele olla. Nad ütlevad, et teenimine on algajate ja vähetähtsate inimeste osa. Apostel Paulus aga kisub maha need mürgised valed sellega, et manitseb meid olema sama suhtumisega, mis Kristus. Ning Filiplastele 2. peatükis kõneleb ta detailselt Kristuse alandlikkusest ja tema teenijalikust elustiilist. Jumal mõõdab hoopis erineva mõõdupuuga kui inimesed. Kes tahab olla suurim, peab olema kõigi teenija ja meie ei ole oma Isandast kõrgemad.

Luba mul julgustada sind. Jumal on andnud sulle unikaalsed annid selleks, et Ta saaks ilmutada Oma armu inimestele. Tal on plaan ning koht sinu jaoks ning omal ajal viib Ta kõik selle täide, mida Ta sinu jaoks on plaaninud.”


Teenijaks kujunemine

Steve Green on mänginud keskkooli ajal klarnetit ning alates 8. eluaastast kitarri. Lapsepõlves mängis ja laulis ta koos oma kahe vennaga ning võitis inimeste südameid enne seda, kui nende isa kantslisse astus ja jutlustama hakkas.

“Kuigi muusikal on mulle olnud alati eriline tähendus ning mulle on alati laulda meeldinud, tuli suur vaimne muutus mu ellu aastal 1983. Enne seda oli mu hääl rahateenimiseks – muusika kaudu tulid mu sissetulekud. Kuid alles siis, kui Jumal mind pärast 8-aastast ekslemist Enda juurde tagasi tõi, mõistsin ma, et kõik annid on antud kõrgema eesmärgi jaoks. Muusika on Jumala austamiseks ning minu puhul eriti selleks, et usklikke julgustada ja üles tõsta.

Aastas on mul umbes 75 kontserti. Muusikas ja repertuaaris ei ole mul midagi eriliselt lemmikut. Mu palve on, et inimeste suhe Jeesusega saaks uuendatud, et Tema muutuks nende silmis kõigest kõrgemaks ning südames kallihinnalisemaks. Enne kontserte valmistun nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Võimlen ja hoian oma hääle vormis, puhkan ja joon enne kontserti palju vett. Samuti mõjutavad mu teenistuse edenemist asjad, mis nädala jooksul juhtuvad. Olen pidevalt lähedases suhtes Isandaga, et mu kontserdid peegeldaksid tõelist Jumala elu.

Tahaksin öelda igaühele, et kunagi ei ole liiga vara oma elu tõeliselt Jeesuse kätte anda. Jah, tulevad erinevad kiusatused ja ahvatlused, aga Jumal otsib neid, kes suudavad maailma eluga vastuvoolu minna. Ta otsib neid, kes on täienisti Tema omad. Kas sina tahaksid olla üks neist, keda Jumal otsib?”

Lõpetuseks

Lisaks inglise keelele räägib Steve Green ka vabalt hispaania keelt, salvestab hispaaniakeelset ülistusmuusikat ning teenib sagedasti Lõuna-Ameerikas.

Steve rajas 1984. aastal Steve Green Ministries. Oma teenistusaastate vältel on tema muusikat austatud 4 Grammy auhinnale konkureerimisega, 13 korda on tema laulud olnud edetabelites esikohal ning saanud on ta kuus Tuviauhinda – kristliku muusika kõrgeim auhind. Ta on välja andnud 23 plaati, mille hulgas on nii lastemuusikat kui ka hispaaniakeelset muusikat. Kokku on tema loomingut müüdud üle 6 miljoni albumi kogu maailmas. Ta on teeninud paljudes kohtades, kokku 44-l erineval maal. Enne kui temast sai soololaulja, on ta oma võrratu musikaalse andega kaasa löönud tuntud ansamblites Truth, White Heart ja the New Gaither Vocal Band. Ta on osalenud erinevatel tähtsatel sündmustel, nagu näiteks Promise Keepersite (kristlik meesteorganisatsioon) kogunemistel ja Billy Grahami evangeelsetel koosolekutel.

Tõlkinud ja materjali kogunud Margit Jürgens




 Lisa kommentaar | Loe kommentaare (2)

Sinu nimi *
Sinu e-mail
Kommentaar *

Mitu ä tähte on sõnas jäääär? * See rumal küsimus hoiab robotid sellest foorumist eemal. Palun kirjuta oma vastus siia:


  Tutvu reeglitega





Soovita sõbraleSoovita sõbrale

Prindi artikel Prindi artikkel

Loe kommentaare (2)


Charismata Ministries
COPYRIGHT 2006 ©
Informatsiooni sellel leheküljel tohib kasutada ainult isiklikuks tarbeks.
Kõik muu kasutus/paljundamine võib toimuda ainult "Usumaailma" kirjalikul loal.