UM: Kuidas sa said päästetud?

Shawn: Mind kasvatasid mu vanavanemad, mu päris vanemad minu kasvatamisest osa ei võtnud. Ma kasvasin üles ning olin kogu selle situatsiooni peale vihane ja sellest täiesti segaduses. Kui ma vanemaks sain, siis ma hakaksin kasutama narkootikume, et eemale saada oma minevikust, oma lapsepõlvest, faktist, et mul polnud päriselt vanemaid. Ma muutusin väga suureks narkosõltlaseks juba väga varajases eas. Ma hakkasin igasugu asju tegema. Hakkasin ka elatist teenima narkootikumidega. Kolledžiaastatel ma kohtusin Isandaga. See oli küllaltki aeglane protsess. See juhtus ühe õppeaasta jooksul.

Ma elasin ühes kortermajade piirkonnas. Seal elas ka Chris ja tema rääkis mulle pidevalt Kristusest ja kutsus mind kogudusse. Ma olin kinni istunud paar korda 7-8 kuud, kuna mind tabati marihuaanat kasvatamast ja müümast. Ühel õhtul istusin oma korteris ja võtsin Piibli, mille mu vanaema mulle oli andnud. Ma võtsin selle lahti ning mõtlesin: Jumal, kui sa olemas oled, siis räägi minuga. Ilmuta ennast." Ma lihtsalt panin oma näpu suvalisele reale Piiblis ja hakkasin lugema. Ma lihtsalt ootasin, et kui Jumal on reaalne, siis Ta ka ilmutab ennast ja räägib minuga. Kirjakoht, mida ma lugesin, rääkis, et tuleb kodu deemonitest puhtaks teha. Mina mõtlesin selle peale, et deemoniks on minu elus narkootikumid. Ma tundsin, et Jumal lihtsalt hoiatas mind ja ütles, et minu valikud elus olid valed. Niisiis ma koristasin oma korteri narkootikumidest puhtaks ja viskasin kõik välja – ja paar päeva hiljem tulid politseinikud, otsisid mu kodu läbi ja ei leidnud midagi. Kui seda kogemust poleks minuga olnud, oleksid nad kogu kraami minu juurest kätte saanud. Ma võtsin seda kui Jumalalt saadud märki: "Ma olen siin, Ma olen tõeline."

See alustas minu otsingud. Minu esimene kohtumine Kristusega toimus koguduses kodugrupis, kus käisid koos kolledžis õppivad noored. Tema Vaim muutus seal minu jaoks elavaks.

UM: Mis on sinu muusikataust?

Shawn: Seda polegi. Lihtsalt polegi.

UM: Kui ma kuulasin albumit Live in Seattle, siis oli seal küll nt džässielemente ...

Shawn: Noh, ma armastan muusikat. Muusika on alati minu elus suurt rolli mänginud. Ma pole seda kunagi teinud, aga ma olen seda nautinud. Kui ma kristlaseks sain, siis mulle tegi suurt rõõmu mitte ainult muusikakirjutamine, vaid ka lihtsalt ülistamine, Jumalale laulude laulmine. See tegelikult pani aluse minu muusikale, ma hakkasin siis muusikat tegema. Mulle lihtsalt meeldib Jumalale laulda ning väljendada seda, mida ma oma sees tundsin ja mõtlesin. Samal ajal olin ma just saanud kristlaseks ning ma tundsin, et mul polnud midagi kuulata, mis mulle meeldiks ja mis tõmbaks mind lJumalale ligemale. Nii et osa minust tahtis teha sellist muusikat, mida ma sekulaarses maailmas kuulsin, enne kui ma Jumala juurde tulin, kuid laulusõnad tõmbasid mind Jumala juurde. Ma ei tea, ma haaran asju igalt poolt muusikast.

UM: kui kaua sa oled muusikaga tegelenud?

Shawn: Umbes 7-8 aastat. Ma olin iseseisev artist umbes 5 kuni 6 aastat, enne kui ma sõlmisin lepingu ning andsin välja plaadi, mida müüdi kogu riigis. Kuid ma olin enne iseseisvalt plaate välja andnud – aga nendest sa kindlasti pole kuulnud ja ega sa neid kuulda ka ei tahaks. (naerab)

UM: Mis pille sa mängid? Mida sa plaadil muusikat tehes kasutad?

Shawn: Noh, ma olen suur akustiliste pillide fänn. Me kasutame väga erinevaid pille, etnilisi nt, selliseid, mis kõlavad erinevalt, nagu tšello. Albumitel kõlab kontrabass, tšello, viiul ning samas on palju löökriistasid koos akustilise kitarriga. Vahel kasutan lihtsalt imelikke pille. Me tellime neid Indiast, et lihtsalt erinevaid asju kasutada albumitel. Live'is me teeme asju jälle natukene teistmoodi, kui seda on tehtud albumil. Me teeme teisiti sellepärast, et kui sa meie kontserdile tuled, siis sa ei kuuleks seal uuesti meie plaati. Sa kuuled küll lugusid plaadilt, aga esitatuna teistmoodi. Loodetavasti on see ka head moodi või isegi paremini, kui sa plaadilt kuulsid.

UM: mis sind muusikaliselt inspireerib ...

Shawn: muusikaliselt inspireerib ... minu maitse on täiesti seinast seina. Lemmikartist on Ben Harper. Ma armastan Ben Harperi muusikat. Ma olen .... oh, kõiksugu stiilide fänn. Akustilisi pille kasutavate artistide/muusikakirjutajate fänn hip-hopi, soul-muusika, jazzini välja. Mulle meeldib ka orkestrimuusika, soundtrack'id. Ja ma kohati kasutan kõigi mõjutusi, võtan nendest osa ja panen need kõik kokku – see ongi see, mida ma teen. Sa võid kuulda pooleldi hip-hoppi, omamoodi rütmikat laulmist, džässilikku tooni ja siis ka orkestri esitust. Ma lihtsalt naudin muusikat. Ma ammutan inspiratsiooni kõikjalt. Kui see on hea muusika ja kõlab kaunilt, siis ma ilmselt olen selle fänn.

UM: minu arust oli viimasel plaadil Mat Kearney stiilis laul - Take Hold

Shawn: Tõsi või? Ta on tegelikult üks mu parimaid sõpru. Me kasvasime koos üles. Me oleme mõlemad Oregonist pärit. Ka Paul Wright, me oleme kõik pärit samast kandist. Tegelikult me tegime aastaid tagasi koos muusikat, enne kui me igaüks oma rada läksime. Kui mina kontserdi andsin, siis nemad esinesid enne mind ja vastupidi, mina käisin nende kontserdil soojendusesinejaks. Me jagasime üksteise fännklubi.

UM: kuidas laulukirjutamine käib? Kuidas su laulud sünnivad?

Shawn: igaüks erinevalt. Vahel ma kirjutan enne muusika ja siis sõnad. Mõnikord tulevad sõnad kõigepealt, teinekord tuleb viisijupp esimesena, mõnikord tuleb kõik koos. Tegelikult mõned lood nagu Take Hold, I am Nothing, I Wanna be Ready, kirjutasin ma siin, Euroopas. Ma kirjutasin need rongi peal, kui ma reisisin ühelt kontserdilt teise paika oma esimesel tuuril. Ma kirjutasin need laulud 3 aastat tagasi. Ja just need laulud sattusid sellele viimasele albumile. Laulukirjutusprotsess on tegelikult eriline. Mõned laulud tulevad koha, aga mõne kirjutamine võtab aastaid aega.

UM: kui miskit hakkab tulema, kas sa siis haarad kitarri ja üritad selle viisijupi välja töötada?

Shawn: ei, kõik on siin, minu peas. Mul üks selline filosoofiline lähenemine: "Kui sellest viisijupist peab saama laul, siis see istub seal peas edasi, ja kui see sinna püsima ei jää, siis tuleb uus."

UM: su kodulehel pole mingit märget selle kohta, et sa tuled Eestisse. Mis su siia tõi?

Shawn: noh, see tegelikult tuli üsna viimasel minutil. Ma olen esimest korda Eestis, olen üleüldse esimest korda nii kaugel idas. Ma pole nii kaugel enne käinud. Ma olen käinud Rootsis paar korda. Ma olen käinud Hollandis, Inglismaal, Šotimaal, Prantsusmaal, Taanis, Saksamaal – peaaegu koge sealse Euroopa, aga Eesti poole pole kunagi sattunud.

UM: Kuidas sulle siin meeldib?

Shawn: Kõik paistab väga auline olevat. Me just jõudsime kohale eile öösel väga hilja ja pole seega eriti midagi näha saanud. Vanalinn on väga lahek, see käik siin (Katariina käik) on täiliselt lahe. Meil on homne päev vaba ja me lähme vanalinna veel avastama.

UM: Kas sa oled abielus? On sul lapsi?

Shawn: Ma olen abielus. Olnud juba 1,5 aastat. Lapsi meil veel ei ole. Meil on aga koerad. Need on meile praegu laste eest. Ma armastan muidu lapsi. Mulle meeldiks see väga, kui mul oleks oma lapsed. Kui tuuritamine väiksemaks jääb, siis ilmselt on aeg nende jaoks.

UM: kuidas tuuritamine ja abielu omavahel sobivad?

Shawn: see on väga raske. Kui olla veel verinoor ning alles alustada muusikaga, siis on asi veelgi raskem. Kogu aeg peab liikumises olema, et kuskile jõuda. Kui kohe alguses maksimumi ei anna ning tööd ei tee, siis kurb tõsiasi on see, et võib rongist maha jääda. Ma olen siiani tuleb-kõvasti-tööd-teha-kohas, kuid tasapisi asjad lähevad paika ning nii palju ma ka enam ei tuurita.

UM: kui tihti sa tuuril oled?

Shawn: ma olin tuuridel 250 päeva aastas, nüüd me üritame seda vähendada 150-ni. Me võtame asja rahulikumalt ning ei tuurita enam nii palju. Ma armastan tuure, see on minu jaoks üks normaalne asi, mida ma aeg-ajalt vajan. Tuleb aga kodus olla ja elada normaalset elu. Tuuritamine on lahe, kuid ka see vajub ühel hetkel ära, nagu ka kõik muu.

UM: kes sinuga tavaliselt kaasas käib? Millised pillid?

Shawn: Iga kord on erinev. Vahel me võtame kaasa terve bändi. Vahel on ainult Neal (tšello, kitarr) ja mina. Tegelikult on suuremalt jaolt ainult Neal ja mina, tšello ja kitarr. Vahel on elektrikitarr. Neil mängib elektrikitarri, tšellot ja sünti. Me vahetame niiviisi. Mõnel tuuril me toome välja erinevaid instrumente, et inimesed ei näeks sama kontserti iga kord. Iga kontsert on eriline. Me üritame olla loomingulised ja spontaansed. Me kunagi ei mängi asju samamoodi.

UM: Aitäh intervjuu eest!

Shawni käis küsitlemas Aivo Jakobs