See köide on unikaalne, välja antud aastal 1908 kui "mälestusteos, mis on pühendatud Lincolni 100. sünniaastapäeva mälestuseks". Raamatu pikk pealkiri ilmutab meile raamatus peidetud aaret – välja toodud täpselt nii, nagu on kirjas tiitellehel: LINCOLNI elulugu.
Biograafia sisaldab 500 Abraham Lincolni enda ja tema sõprade räägitud tõestisündinud lugu. Need on kogutud autentsetest allikatest ja selle on kõik õiges järjekorras kokku sobitanud Wayne Whipple. See moodustab TEMA TÄIELIKU ELULOO.
Järgnev vapustas mind sedavõrd, et ma saatsin kirja president George W. Bushile, usaldades Isandat, et see jõuab temani. Lincoln rääkis vaimselt õigesti meelestatud sõnumit juba kodusõja alguses: “See rahvas peab olema Isanda poolel.”
Lincoln jätkas: "Ühel vastuvõtul üks koguduseliige lõpetas oma sõnavõtu vagatseva lootusega, et Isand on meie poolel, kuid ma ei tunneks muret selle üle, sest me teame, et Isand on alati õigete poolel. Kuid minu pidev hool ja palve on see, et rahvas oleks Isanda poolel."
Tänapäeva maailma plahvatuslikud sündmused ei ole poliitilised – need on eelkõige vaimsed. Ka selles on Isandal pool. Pidevalt on rahvastele ja nende juhtidele jõus kutse olla Isanda poolel – Looja poolel. Pole raske tuvastada Isanda poolt. See on selgelt välja toodud Tema pühas kirjutatud sõnas - Piiblis.
Jeruusalemm: Jumala silmatera
Piibli leheküljed on täis Jumala tahet Jeruusalemma – Jumala silmatera kohta. Kohutav Oslo kokkulepe oli määratud läbi kukkuma juba algusest peale. Esiteks sellepärast, et nad läksid vastu Jumala ilmutatud tahtele, mis puudutab seda maad. Ja teiseks, järelemõtlematu nõusoleku pärast lubada Palestiina võimudel nõuda Jeruusalemma endale. Minu Piiblit tundvad Iisraeli sõbrad ütlesid kohe: "See, mis pidi tooma meile rahu, toob meile sõja." Ja nii läkski. Ja see võib lõpuks juhtida selle aja viimase lahinguni Jeruusalemma pärast (Sakarja 12 ja 14)
Miks?
Miks on Jeruusalemm nii eriline?
Kui Jumal räägib oma rahvast ja Jeruusalemmast, siis Ta kuulutab kohtumõistmist: "Sest nõnda ütleb vägede Isand pärast seda, kui Ta au läkitas mind paganate (rahvaste) juurde, kes teid (sind) riisusid, sest kes puudutab teid (sind), see puudutab Tema silmatera..." Sakarja 2:12
Ma olen alati teadnud, et Jeruusalemma juures on midagi erilist, mida Jumal teab ja mida ka Saatan teab, kuid mina mitte. Nii et ma olen selle kohta palju uurinud, kuid vähe teada saanud. Ma tean seda, et Looja jaoks on selles maailmas eriline maa – Iisrael. Sellel maal on eriline linn - Jeruusalemm. Selles linnas on eriline mägi – Templimägi, Moriah. Sellel mäel on eriline kalju – paljand aluskivimist, kus Aabraham ohverdas Iisaki (Ilmutuse 22) ja kus asus lõpuks templis olev kõige püham paik.
Juudi suuline traditsioon Siinaist kutsub seda kaljut Evven Šetijah, sõna otseses mõttes nurgakiviks – loodu alguseks. See on koht, kus inimene olevat loodud ja siis viidud aeda, mille Jumal istutas päevatõusu poole (Ilmutuse 2:8).
Juudi traditsioon õpetab: "Jeruusalemm on maailma keskpunkt." Piibel toetab seda. Hesekieli 5:5 ütleb: "Nõnda ütleb Isand Jumal: See on
Jeruusalemm; ma olen pannud selle paganate keskele ja selle ümber on maad."
Jumal andis Iisraeli lastele täpsed korraldused, enne kui nad sisenesid tõotatud maale:
"Hävitage sootuks kõik need paigad, kus rahvad, keda te välja tõrjute, on teeninud oma jumalaid kõrgeil mägedel ja küngastel ning iga halja puu all!... Isandale, oma Jumalale, te ei tohi teha nõnda nagu nemad, vaid otsige seda paika, mille Isand, teie Jumal, valib kõigilt teie suguharudelt, et sinna panna oma nime; tema eluaset otsige, ja sinna minge! ... siis viige sinna paika, mille Isand, teie Jumal, valib eluasemeks oma nimele, kõik, mis ma teid käsin: oma põletus- ja tapaohvrid, kümnised ja käe tõstelõivud, ja kõik valitud tõotusohvrid, mis te Isandale tõotate, ja olge rõõmsad Isanda, oma Jumala ees, teie ja teie pojad ja tütred, teie sulased ja teenijad, ka leviit, kes on teie väravais, sest temal ei ole osa ega pärandit koos teiega. Hoia, et sa oma põletusohvreid ei ohverda igas paigas, mida näed, vaid selles paigas, mille Isand välja valib ühelt su suguharult, ohverda oma põletusohvreid ja tee kõike, mis ma sind käsin!"
5 Moosese 12:2, 4-5, 11-14
Jumal ei lubanud Iisraelil põletada suitsutusrohte koos ohvritega kus iganes paigas nad tahtsid, vaid ainult määratud paigas – Ha makom – mille "Isand valib eluasemeks oma nimele" (salm 5). Jumal valis Jeruusalemma oma pühadeks eesmärkideks. Alguses Iisrael ei teadnud selle paiga asukohta, kuigi puutus sellega kokku Aabrahami päevil.
Melkisedek (heebrea keeles 'õiglane kuningas'), keda kutsutakse ka Saalemi (Šalem) kuningaks, kohtas Aabrahami leiva ja veiniga (1 Moosese 14:18). Saalem saigi hiljem Iisraeli pealinnaks Jeruusalemmaks. Šalem - linna nime teine pool tuleb samast juurest kui šalom ja tähendab 'täiuslik', 'lõpetatud' ja 'rahu'.
Kui meid on kästud palvetada rahu eest Jeruusalemmas, siis see viitab rahule, mis tuleb vaid sellest, et ollakse tervik. Jagatud Jeruusalemm ei ole Isanda tahe.
Aabraham kohtas seda paika, kui läks ohverdama oma poega Iisakit, mis andis maailmale nii palju:
"Ja tema ütles: “Võta nüüd Iisak, oma ainus poeg, keda sa armastad, ja mine Morijamaale ning ohverda ta seal põletusohvriks ühel neist mägedest, mis ma sulle nimetan!” Ja Aabraham tõusis hommikul vara, saduldas oma eesli, võttis enesega kaasa kaks noort meest ja oma poja Iisaki, lõhkus põletusohvri puud, seadis minekule ja läks paika, millest Jumal temale oli rääkinud. Kolmandal päeval tõstis Aabraham oma silmad üles ja nägi seda paika kaugelt. ...Ja Aabraham tõstis oma silmad üles, vaatas, ja ennäe, üks jäär oli rägastikus sarvipidi kinni. Ja Aabraham läks ning võttis jäära ja ohverdas selle põletusohvriks oma poja asemel. Ja Aabraham pani sellele paigale nimeks “Isand näeb!” Seepärast öeldakse tänapäevalgi: “Isanda mäel ta näitab end."
1Moosese 22:2-4,13-14
Isand juhtis Aabrahami Morija mäel oleva kalju juurde, et ohverdada oma poeg. Ja Aabraham kutsus seda paika kui Jahwej Jireh või "mägi kus Jehoova näeb ja on ise nähtav". See Jireh ongi esimene osa linna nimest Jerušalajim, nagu kutsutakse seda Iisraelis.
Jaakobi redel: taeva värav
Kui Jaakob põgenes Eesavi eest, siis kohtas ta seda paika, ilma et oleks ise plaaninud sinna minna:
"Ta sattus ühte paika ja ööbis seal, sest päike oli loojunud; ta võttis selle paiga kividest ühe, pani enesele peaaluseks ja heitis sinna paika magama. Ja ta nägi und, ja vaata, maa peal seisis redel, mille ots ulatus taevasse, ja ennäe, Jumala inglid astusid sedamööda üles ja alla. Ja vaata, Isand seisis tema ees ning ütles: “Mina olen Isand, su isa Aabrahami Jumal ja Iisaki Jumal. Maa, mille peal sa magad, ma annan sinule ja su soole...”
Siis Jaakob ärkas unest ja ütles: “Isand on tõesti selles paigas, mina aga ei teadnud seda!» Ja ta kartis ning ütles: “Küll on see paik kardetav! See pole muud midagi kui Jumala koda ja taeva värav!” Ja Jaakob tõusis hommikul vara ning võttis kivi, mille ta oli pannud enesele peaaluseks, ja pani selle sambaks püsti ning valas selle otsa peale õli... ja see kivi, mille ma panin sambaks, saab Jumala kojaks. Ja kõigest, mis sa mulle annad, ma annan sulle täpselt kümnist."
1 Moosese 28:11-13; 16-18; 22
Ka Taaveti süda igatses leida paika Jehoovale: "Ei ma lähe oma maja ulualla ega heida oma magamisasemele, ei ma anna und oma silmadele ega suikumist oma laugudele, kuni ma leian paiga Isandale, eluaseme Jaakobi Vägevale!” Laul 132:5
Meie jaoks kummalise sündmusena ostis Taavet jebuuslase rehealuse – paiga, kus maailma (mis on nagu lõikus) üle kohut mõistetakse (reht pekstakse) (2 Saamueli 24).
Templi pühitsemisel ilmutas Jumal, et see ongi see paik.
"...siis ilmutas Isand ennast öösel Saalomonile ja ütles temale: “Ma olen kuulnud su palvet ja olen valinud selle paiga enesele ohvrikojaks. Vaata, kui ma sulen taeva, nõnda et vihma ei saja, ja vaata, kui ma käsin rohutirtse maa paljaks süüa, või kui ma läkitan oma rahva kallale katku, ja kui siis minu rahvas, kellele on pandud minu nimi, alandab ennast ja nad palvetavad ja otsivad minu palet ning pöörduvad oma kurjadelt teedelt, siis ma kuulen taevast ja annan andeks nende patu ning säästan nende maa. Nüüd on mu silmad lahti ja mu kõrvad panevad tähele palvetamist selles paigas. Nüüd olen ma valinud ja pühitsenud selle koja, et minu nimi oleks seal igavesti. Mu silmad ja mu süda on seal iga päev."
2 Ajaraamat 7:12-16
Saatan rajas Muhamedi abil valereligiooni ja üritas sellega nurjata Jumala plaani maailma jaoks ja selles paiga jaoks, ehitades oma hoone selle peale, nii nagu on öeldud: "690. aastal pKr ehitati esimene suur hoone, mis selgelt kinnitab, et islamit on märgatud ja et see jääb püsima. See on Kaljutempel, mis on ehitatud juutide templi asukohta Jeruusalemmas."
Ma viin tihti ekskursioonigruppe Templimäele ja näitan neile Saatana kavalat plaani takistada Jumala selgelt ilmutatud plaani ehitada üles uus tempel. Selleks peab Kaljutempel kaduma (Hesekieli 40).
Aeg-ajalt keegi osutab araabiakeelsetele kirjadele Kaljutempli kuplil ja küsib, mida need tähendavad. Ma ei osanud kunagi vastata, kuni sain teada, et see on vanim kirjutatud käsikiri koraanist ja see sisaldab jumalapilget:
"Kaljutemplit selles paigas on veenvalt tõlgendatud kui sümboolset akti, millega islam on tehtud Aabrahami tõeliseks pärijaks ja judaism ja kristlus on täiesti eraldatud. Interjööri ümber olevad pealiskirjad, kõige varasemad teadaolevad füüsilised kirjad Qur'ani tekstidest, kuulutavad Jumala (Allahi) suurust. Ainuvõimas ja tark ütleb nii: “Jumal ja tema inglid õnnistavad Prohvetit ja kutsuvad kristlasi ära tundma Jeesust kui Jumala ja tema sõna ja vaimu apostlit, kuid mitte kui tema poega."
See heidab valgust prohvetlikule peatükile, mis räägib, kuidas käesolev tüli lõppeb: "Nõnda ütleb Isand Jumal: Et vaenlane teile on öelnud: “Paras!” ja “Igavesed künkad (ancient high places) on saanud meie omaks!”, siis kuuluta prohvetlikult ja ütle ..." (Hesekieli 36:2-3)
Loe seda peatükki ja tea, et see räägib vaidluse all olevast alast, mida kutsutakse Läänekaldaks või okupeeritud territooriumiks. Ja tuletan meelde ütlust, et see rahvas peab olema Isanda poolel.
Jeruusalemma au ja tulevik
Jumala au on Jumala ilmutatud ligiolu. Templimägi on koht, kus Jumala au on ilmnenud minevikus ja ilmneb jälle. (Ja loomulikult võitleb Saatan Jumala ilmutatud lõpuga.)
Au Jeruusalemas:
2 Ajaraamat 5 Au ilmub
Hesekieli 4:12 Au lahkub
Hesekieli 43:4-5 Au tuleb tagasi!
Jeruusalemma tulevik:
Sakarja 12 ja 14 Selle ajastu viimase lahingu stseen
Sakarja 14:4 Isand tuleb tagasi
Sakarja 14:9 Suure Kuninga linn
Sakarja 14:16 Maailma pealinn tuhandeaastase rahuriigi ajal.
Sissepääs taevasesse Jeruusalemma – ülemine
Jeruusalemm
Ma lõpetan selle artikli David Baroni (suri 1926) prohvetliku väitega. See ei ilmuta mitte üksnes selle linna aulist tulevikku, vaid ka räägib, miks toimub selline raevutsev konflikt, kuni Kuningas Messia tagasitulekuni:
"Prohvetid räägivad hajutatud Iisraeli ühest teisest taasülesehitusest või tagasipöördumisest. Mitte jääk vaid kogu rahavas ... tagasipöördunud ja lunastatud Iisraeli rõõm ja õnnistatus maises Siionis on nagu võrdkuju ja peegeldus veelgi suuremast rõõmust ja veelgi suuremast õnnistusest, kui Isanda lunastatud kogutakse kokku igast rahvast ja hõimust ja keelest taevasesse Siionisse Jeruusalemma, mis on ülal. Siis maine Jeruusalemm saab olema tuhandeaastase perioodi jooksul taevase eeskoda."
Ajakirjast "Winners" tõlkinud Helen Eskor
Soovita sõbrale
Prindi artikkel
