Harta Kogudus Usumaailm  Harta pood Harta 87     

 

Iisrael
Maailm
Huvitavad inimesed
Taevamuusika
Taevamanna
Õpituba
Arhiiv
Kontakt
Koju
In English

Õpitoas täna:
Rick Joyner - Kõrgeim kutsumine





KOJU » HUVITAVAD INIMESED



Võidu kõrge noot
Melanie Hemry

Muusikalise imelapsena oli ta juba kuueaastasena valinud oma esimese instrumendi – steel-kitarri. Järgmise viie aasta jooksul võitis ta kõik talendivõistlused, kus osales ja teenis autasudena vapustava summa – 20 tuhat dollarit. Üheteistaastasena puhus ta esimest korda trompetit. Taas õppis ta kiiresti, mängides kuuenda klassi õpilasena Lancasteri keskkooli ansamblis Texases.
Isegi tollal oli Phil teadnud, et muusikas on midagi jumalikku. Jutlustaja pojana oli ta kogu elu erinevates kirikutes käinud. Ta isa James A. Driscoll oli rajanud neist viisteist ja töötanud koos evangelist Aimee Semple McPhersoniga. Kui Phil ei mänginud parajasti trompetit ega võistelnud talendivõistlustel, siis veetis ta palju õhtuid telgikoosolekutel ja kuulas evangeeliumit.
Philil oli üks igatsus, millega haakusid ta kaks armastust – ta tahtis mängida Jumalale trompetit.
Kui ta perekond kolis Tulsasse Oklahoma osariigis, hakkas Phil osalema Youth for Christi talendivõistlusel. Ta oli ainus inimene, kes võitis selle võistluse neli aastat järjest. Kui ta oli keskkooli viimases klassis, võistles ta World Music Festivalil Amsterdamis, kus ta trompetimäng kuulutati parimaks maailmas. Kui ta kooli lõpetas, pakuti talle muusika alal 66 stipendiumi.
Õppides teist aastat Baylori ülikoolis, lendas Phil Stockholmi Rootsis, kus ta lindistas koos Stockholmi sümfooniaorkestriga oma esimese kristliku plaadi plaadifirmale Word – “A Touch of Trumpet”.
Nüüd seisis tal ees oma elu kõige kõvem võistlus. Hingates sügavalt sisse, astus ta lavale. Tõstes trompeti huulile, unustas ta kaamerad ja lasi oma hinge muusikal kõrgustesse tõsta. Ta mängitud noodid olid nii selged ja puhtad, et kuulajaskond tahtis nutta.
“Ja võitja on … Phil Driscoll!”
Sel hetkel muutus Phil Driscolli elu. Mees, kes omas seda show’d, pakkus ennast talle mänedžeriks. Inimesed tahtsid teda televisiooni. Talle avanesid esinemiseks uksed.
Ta ei suutnud lõpetada neid viimast 20 tundi, mida oli vaja ülikoolikraadi kättesaamiseks ja samal ajal esineda kõikides nendes paikades. Teadmata, mida teha, kohtus ta kooli rektoriga. Mees pakkus talle istet ja sulges oma kabineti ukse, kuulates Phili dilemmat.
Seejärel ütles ta sügavalt Philile silma vaadates üheainsa lause, mis lahendas Phili kooliprobleemi: “Phil, mitte keegi ei küsi sinult, kas sul on kraadi tõestav paber.”

Üks sõna Jumalalt

“Ma esinesin televisioonis Steve Alleni, Della Reese’i ja Merv Griffini erilise külalisartistina ja mul oli pretsedenditu kaheksaminutiline esinemisvõimalus Ed Sullivani saates,” meenutab Phil. “Mul oli au teenida koos Billy Grahamiga Euroopas, aga siin Ühendriikides hääletas kristlik kogukond mu maha, kui mu muusika muutus kaasaegsemaks. Tol ajal valitses üleüldine uskumus, et kui muusika tundus hea, siis pidi see olema paha. Minu muusika tundus liiga hea ja paljud kristlikud ringkonnad jätsid mu ukse taha.
“Olles noor ja saanud sellise hülgamise läbi haiget, ei tõmbunud ma mitte ainult kogudusest eemale, vaid läksin ka Jumala juurest ära.”
70-ndatel lõi Phil laule Joe Cockerile ja käis koos temaga turneedel ning kirjutas muusikat ansamblile Blood, Sweat & Tears. Sel perioodil ostis CBS ära poole ta muusikakirjastusest.
“Ma ei olnud mitu aastat kirikus käinud ja mu elu muutus metsikumaks,” meenutas Phil. “Ma hakkasin kasutama marihuaanat ja sellele lisandusid hašiš ja kokaiin. Kogu selle aja ei tõmbunud mu vanemad minust kordagi eemale. Nad armastasid mind endiselt ja palusid järelejätmatult, et Jumal muudaks mu elu. 1977. aasta esimesel jõulupühal tegigi Ta seda. Mu ema ja isa koputasid kella üheksa paiku hommikul mu uksele, pakkudes kohvi ja küsides, kas Lynne (kes oli tollal mu tüdruk) ja mina ei tahaks koos nendega kirikusse tulla.”
Kandes nahkriideid ja puukingi, metsik heledate juuste lakk poolde selga ulatumas, seisis Phil rahvast täis pühakojas ja tundis suuremat joovastust, kui ükski narkootikum pakkuda suudab. Ta tundis, otsekui oleks talle sooja õli pähe valatud, mis sulatas ära kogu valu ja kibestumuse.
Pärast teenistust astus ta juurde üks mees ja ütles: “Kolme nädala pärast tuleb su ellu väga raske aeg. Jumal toob su enda juurde tagasi enne seda, kui see sünnib, et sa teaksid – Tal on sinu elu jaoks plaan.”
Ümisedes vähem kui kolm nädalat hiljem auruse duši all laulda, nägi Phil, kuidas üle duširuumi ukse ilmub nähtavale politseniku märk.
“Te olete arreteeritud,” ütles hääl.
Ta kodu piirasid üheksateist föderaalagenti osana salaoperatsioonist, mis oli saanud alguse telefonikõnede pealtkuulamisest.
“Mina olin üks 99-st inimesest, kes kinni võeti, kaasa arvatud näitleja Linda Blair ja kaks kuberneri last,” meenutab Phil. “Nendest 99-st olin mina ainus, kes mõisteti õigeks ja seda mingi vormistusvea tõttu. Jumal oli kinnitanud seda sõna. Ta oli täielikult võitnud mu tähelepanu.”

Juurdunud ja rajatud

Märtsis 1978 Phil ja Lynne abiellusid.
“Ma püüdsin Jumalaga raja peale saada ning arvasin, et see tähendab muusikast loobumist,” ütles Phil. “Ma teadsin, et vajan head vaimset katet ja juurdumist Sõnas. Otsustasin seista Jumala eest, maksku, mis maksab. Ma katkestasin oma lepingu CBS-iga. Ma jätsin rock’n’rolli ning lõpetasin turneedel käimise. Me kolisime Clevelandi Tennessees, üürisime maja ja liitusime ühe ususõna kogudusega. Vähem kui aasta hiljem tuli Kenneth Copeland jutlustama Norvel Hayesi piiblikooli lõpetamisele ja Norvel palus mul mängida.”
Pärast teenistust astus Kenneth Phili juurde ja küsis: “Mida sa teha kavatsed?”
“Teenida Jumalat.”
Noogutades trompetimängijale heakskiitvalt, küsis Kenneth: “Kas sa kavatsed mängida?”
“Jah.” Vastus tuli Phili südamest. Ta oli sündinud mängima. Ta oli loodud ülistama Jumalat. Ta teeb mõlemat. Ja kui sel korral tuli vastuseis, kasutas ta selle võitmiseks oma usku.
“Jumal kasutas mu karjääri käivitamiseks Kenneth Copelandit,” ütleb Phil. “Ta kutsus mind 1982. aastal mängima oma koosolekule Charlotte’is Põhja-Carolinas. Ja mitme järgneva aasta jooksul läksin ma kõikjale, kuhu temagi.”

Sõbrad kõrgetel kohtadel

Järgneva 23 aasta jooksul avas Jumal nii palju uksi, et Phil ei oleks suutnud oma kavaga sammu pidada, kui tal ei oleks oma lennukit olnud. Olles põnevil kristlikul areenil teenimisest, oli ta üllatunud, kui Isand avas talle uksi ka poliitilisel areenil.
Teda kutsuti arvukatel kordadel Valgesse Majja ja ta mängis president Reaganile, Carterile, George H. W. Bushile, George W. Bushile ja Clintonile. Ta on mänginud ka demokraatliku partei konvendil ning paljudel vabariikliku partei üleriigilistel üritustel. Üks ta karjääri tipphetki saabus siis, kui kaitseminister William Cohem palus tal esineda kongressi aumedali saajatele, kus teda saatis Ühendriikide mereväeansambel.
Naiivne tagamõtete suhtes, mis on nii tavalised heade poliitiliste ja finantsiliste sidemetega inimeste keskel, polnud Philil aimugi, et teised võiksid tahta teda kasutada hüppelauana riigi juhtide juurde, kellega ta oli sõbrunenud.
“Mu teenistusel ei olnud kunagi olnud suuri partnereid,” selgitas ta, “aga 1998. aastal hakkas üks Davidi nimeline mees andma meile palju raha. Ta sõitis turneeks kohale, aga talle helistati, et ta peab minema Memphisesse. Kuna ühtegi vaba lennureisi polnud saada, lennutasin ma ta sinna oma lennukiga. Ma olin müünud meie Conquest II lennuki ning lendasin nüüd väikese 421-ga.”
“Miks sa selle lennukiga lendad?” küsis David.
“Ma müüsin oma Conquesti ja usun Jumalalt Citation II lennukit.”
“Miks sa ei osta seda?”
“Tänase seisuga ei ole mu kätte sellist raha tulnud.”
“Noh, nüüd on. Mine ja osta see lennuk,” ütles David. “Ma maksan selle eest.”
“Kui David oli meie lennuki eest maksnud, lugesin ma üht ajakirja ja nägin pilti temast Kaimanisaartel, mille alla oli kirjutatud: “Kas sa usaldaksid sellele mehele oma raha?”” Phil meenutas: “Ma olin sellest üsnagi alarmeeritud ja mõtlesin, et ei tea, kas tal oli mingi tagamõte, et ta nii palju raha minu teenistusse investeeris.”

Tuline katsumus

David sattus seadusega pahuksisse ja andis ennast lõpuks üles väärtpaberi- ja börsikomisjonile, ütles Phil. Varsti pärast seda sai Phil teada, et kui keegi, kes on teinud midagi ebaseaduslikku, on andnud rohkem kui 15 protsenti oma sissetulekust mõnele maksuvabale heategevusorganisatsioonile, on valitsusel õigus nõuda kogu raha tagasi.
“Suurim kingitus, mis ta meie teenistusele oli teinud, oli lennuk, mis maksis 2,2 miljonit dollarit,” ütles Phil. “Ma pakkusin maksuametile hüvituseks 2,2 miljonit dollarit, aga nad keeldusid sellest.”
Mõned päevad hiljem ütles üks FBI agent telefonis: “Mul on order teie lennuki arestimiseks.”
“Mida?” küsis Phil uskmatult.
Olles ta pakkumise tagasi lükanud, võttis valitsus ära Citation II lennuki ja hoidis seda kolm aastat, enne kui müüs selle 800 tuhande dollariga.
“Päev pärast lennuki konfiskeerimist luges maksuamet välisuksel mulle ette mu õigused,” meenutab Phil. “David oli võltsinud ühe võlakirja ja öelnud, et mina kirjutasin sellele alla. See ei olnud tõsi, aga sellegipoolest oli meedia saamahulluses. Davidi tegevuse tulemusel läksid üsna mitmed teenistused pankrotti ja meie ei olnud erandiks. Ma taotlesin saneerimismenetlust ja ajatasin seejärel kõik võlakirjad, välja arvatud väärtpaberi- ja börsikomisjoni oma. Ma müüsin meie maja, mis oli meile 20 aastat koduks olnud, oma stuudio, oma kontori – kõik, mis me omasime – maksin ära kõik meie võlad ja kolisin Geogiasse.”
Järgmisena algatas maksuamet Phili vastu kriminaalmenetluse, väites, et ta taotles maksusoodustust teise kodu jaoks, mis maksuameti järgi oli ebaseaduslik. Teda süüdistati ka selles, et on kasutanud teenistuse raha oma ema matmiseks, kes palvetas pikka aega teenistuse eest.
Pärast pikka ja kurnavat kohtuprotsessi luges vandekohtu eesistuja ette otsuse.
“Süüdi!”

Uus usutase

2007. aasta 13. märtsil pandi Phil Driscoll Atlantas vangi. Üks asi oli kasutada usku üheks maailma tippmuusikuks saamisel. Aga selleks oli vaja täiesti uut usutasandit, et usaldada Jumalat, kui ta oli kaotanud kõik ja vanglauks oli just tema selja taga kinni prantsatanud. Olles peaaegu kaks nädalat 23-tunnises karantiinis, ei lubatud Philile mingit kontakti oma perekonnaga. Ta jagas kongi vägivaldse ja vihase mehega. Seal pidi ta uskuma Jumalat isegi selleks, et ellu jääda.
Elades ohtlikus, rassiliselt pingestatud õhkkonnas, kummitas teda üksindus. Paljud pastorid ja lähedased sõbrad pöörasid talle selja. Kenneth Copeland ei olnud nende hulgas. Vend Copeland lendas Atlantasse ja veetis terve päeva Philiga, julgustades teda Isandas. Üks teine pastorist sõber, Mark Barclay, veetis samuti aega koos Philiga ja andis talle erilise sõna Jumalalt: “Kuigi asjad tunduvad ja näivad sulle surnud olevat, tegelen ma sellega, et koostada tulevikuplaani su teenistuse jaoks. See on kiirendatud plaan. Oota, kuni sa saad näha kõike, mis mul sinu jaoks varuks on, ütleb Phil Driscolli Isand.”

Õnnistus

Sellele vaatamata venisid päevad üksteise järel mööda ja Phili ootasid ees paljud üksildased ööd. Naril lamades tegi Phil ainsat asja, mida ta teha sai. Ta tuletas meelde oma õnnistusi. Ta tuletas meelde oma jumalakartlikke vanemaid, kes sisendasid temasse Jumala Sõna ega lakanud kunagi palvetamast. Ta meenutas sõpru ja perekonda, muusikalist annet, mille Jumal oli talle andnud ja kuidas see anne oli talle tee avanud. Talle meenus Jumala tõotus teda süüdistusest vabastada ja Jumala Sõna, mis kinnitas: “Aga ei ole edu ühelgi relval, mis valmistatakse sinu vastu, ja sa mõistad hukka iga keele, mis tõuseb sinuga kohut käima.” (Jesaja 54:17)
Kuidas küll võiks Jumal olukorra teiseks pöörata?
Philil ei olnud aimugi, aga ta uskus, et Jumal teeb seda. Seepärast rõõmustas ta. Ta laulis ja ülistas Jumalat vanglas, täpselt nii, nagu ta oli ülistanud Teda kõige suursugusemates paikades. Ta tuletas endale meelde, et usaldas sama Jumalat, kes päästis Taanieli lõvikoopast, avas Peetrusele vanglauksed ja tõi Joosepi austuse ja soosinguga vanglast välja. Ta võis küll olla maha surutud, aga temaga ei olnud kõik läbi. Kõik ta elus võis olla muutunud, aga üks asi ei muutu iialgi: Jumal ei muutu, Ta ei või valetada.

Tükkide kokkukorjamine

2007. aasta 23. detsembril vabastati Phil vanglast. Kui ta välja astus, ootas teda Kenneth Copeland. See ei olnud tegelikult mingi üllatus. Ta oli ikka seisnud Phili katsumuse ajal ta kõrval, nii avalikult kui ka eraviisiliselt. Ühel oma konverentsil oli Kenneth teinud julge avalduse Phili juhtumi kohta, öeldes: “See, mis ta tegi, ei olnud isegi mitte ebaseaduslik.”
Olles vaba, et alustada taas oma elu tükkidest kokkupanemist, elasid Phil ja Lynne päevhaaval. Nad olid rahaliselt kaotanud kõik ja neid ootasid ees kasvavad kohtukulud. Aga mida Phil ei olnud kaotanud, see oli tema usk. Ta ei olnud kaotanud oma rõõmu ega oma muusikat. Kui üldse miski oli muutunud, siis olid helid muutunud sulnimaks ja võidmine läinud tugevamaks.
2010. aasta detsembris ootas Phil otsust tsiviilhagi osas, mis tulenes ta süüdimõistmisest ja mis oli veninud kolm aastat. See oli olnud pikk lahing ja keegi ei uskunud, et ta selle võidab. Kui otsus ette loeti, kuulis Phil, kuidas ta südames plahvatas terve sümfoonia.

Olukordade muutumine

Pretsedenditus ja pöördelises kohtuasjas otsustas maksukohus maksuameti vastu, leides nad veas süüdi olevat. Kohtunikud mitte ainult ei otsustanud Phili kasuks, vaid nad kutsusid ka maksuameti korrale, öeldes, et neil ei ole mingit õigust tõlgendada seadust nii, nagu nad ise parajasti soovivad. Kohtuotsuses oli veel märgitud, et kui seadusandlik võim lubaks pastoraadi ja eluaseme toetuse rakendamist ainult ühe maja puhul, siis oleks seda nii ka öeldud.
Kenneth Copeland ütles ammu enne seda, kui kohus otsustas: Phil Driscoll ei olnud teinud midagi ebaseaduslikku.
Ühe hoobiga ei vabastanud Jumal mitte ainult Phili süüdistusest, vaid tõi ka selguse seadusesse, millest said kasu kümned tuhanded jumalasulased. Maksuamet on otsuse edasi kaevanud.
Täna on Phil, lisaks kirjutamisele ja komponeerimisele, kuulda võtnud Jumala manitsust maalida helipilte ja on välja andmas filmi, pealkirjaga “Symphony of the Universe”. Phili elulugu, “A Long Journey Home”, on samuti tootmises, koos 3D Blu-ray DVD-ga “Phil Driscoll Live at Angola Prison”.
Phil ja Lynne Driscoll on veendunud, et Jeesus ei tervendanud kunagi kedagi peaaegu. Neile, kes käivad usus, ei taasta Ta kunagi peaaegu seda, mis on kadunud. Ta teeb alati asju õigesti. Nii et Talle iseloomulikult vabastas Ta nad kohtus süüdistusest ja taastas kõik, mis nad kaotasid, kümnekordselt.
Phil Driscoll mängib endiselt nii puhtaid noote, et see paneb kuulajaskonna rõõmust nutma. Ta lugu pole veel kaugeltki läbi, aga ta elu on vahepalaks mitmekesistanud üks heli, mis kajab läbi terve igaviku. See on võidu kõrge ja sulnis noot.

Tõlgitud ajakirjast “Believer’s Voice of Victory”, november 2011.




 Lisa kommentaar | Loe kommentaare (1)

Sinu nimi *
Sinu e-mail
Kommentaar *

Mitu ä tähte on sõnas jäääär? * See rumal küsimus hoiab robotid sellest foorumist eemal. Palun kirjuta oma vastus siia:


  Tutvu reeglitega





Soovita sõbraleSoovita sõbrale

Prindi artikel Prindi artikkel

Loe kommentaare (1)


Charismata Ministries
COPYRIGHT 2006 ©
Informatsiooni sellel leheküljel tohib kasutada ainult isiklikuks tarbeks.
Kõik muu kasutus/paljundamine võib toimuda ainult "Usumaailma" kirjalikul loal.