Johannese 9:3 Jeesus vastas: „Ei ole pattu teinud tema ise ega ta vanemad, vaid temas peavad saama avalikuks Jumala teod.“

Inimesed õpetavad selle lause tõttu, et sünnidefektid, vigased lapsed ja muud sünniga kaasnevad haigused on Jumala teod. Loe aga ka järgmist salmi:

Johannese 9:4-7 Me peame tegema selle tegusid, kes minu on saatnud, niikaua kui on päev. Tuleb öö, mil ükski ei saa midagi teha. Kuni mina olen maailmas, olen ma maailma valgus.

Jeesus ütles, et me peame tegema Jumala tegusid. Selge on see, et selle hetkeni polnud Ta veel neid pimeda mehe elus teinud, vaid alles alustas. Selle kohta loeme järgnevas salmis:

Johannese 9:6-7 Nende sõnade järel ta sülitas maha ja tegi süljest muda ning võidis mudaga tema silmi ja ütles talle: „Mine pese end Siiloahi tiigis!“ „Siiloah“ on tõlkes „Läkitatu“. Siis pime läks ja pesi ning tuli tagasi nägijana.

Tema Sõnasse sisenemine annab valgust. Kui sa kuuled kedagi Piiblit õpetamas nii, et valgus sinus kustub, kallab vett sinu rõõmutulele, väsitab su ära, siis see ei ole Jumal.

Inimesed loevad Jumala Sõna ja rõõmustavad selle tõe üle, mida nad sealt leiavad. Mõne aja pärast tuleb aga keegi, kes loeb neile kirjakohti sellises valguses, mis paneb inimeste rõõmule märja teki peale ning siis nad annavad alla, kuna pole mõtet võidelda, pole mõtet usus seista ega uskuda, kuna nad kuulsid, et haigus on Jumala tahe. See on väga kaval ja meenutab tõde. Kuid nagu sa tead, ka kurat tsiteerib kirjakohti – vaata seda lugu, kus kurat rääkis Jeesusega kõrbes . Kas ta tegi seda selleks, et Jeesust aidata ja õnnistada? Ei, ta tahtis vaid mõjutada Jeesust tegema midagi rumalat ja valet. Ta väänas Jumala Sõna. Niimoodi inimesed väänavadki kirja, enamasti ise seda teadmata ja hävitavad inimestes usu. Sa võid panna Jumala Sõna ütlema mida iganes. Tõe Sõna aga annab alati valgust ja usku.

Kui tuleb usk, tuleb ka rõõm, ootus ja elevus. Kogu Jumala Sõna tervikuna on iseendaga kooskõlas. Pühakirja autor elab sinus ja Ta teab, mida Ta mõtles ja ütles. Kui sa kuuled õigesti edasi antud Sõna, siis su sees on selle kohta hea tunnistus, sest see, kes Sõna kirjutas, ütleb sinu sees jah ja aamen selle peale. Usalda seda sisetunnet.

Haigus on kuradi töö – 4 tunnistust Piiblist (2 või 3 tunnistajaga otsustatakse iga asja üle):

1) Iiobi 2:7 Siis saatan läks Isanda juurest ära ja lõi Iiobit kurjade paisetega jalatallast pealaeni.
2) 2. Laul 41:8 „Hukatuse märk (evil disease – ’kuri, õel haigus’ inglise keeles, üks teine ingliskeelne tõlge ütleb ’Beliali märk’ ehk ’ kuradi märk’) on tema küljes, ja see, kes kord on maas, ei tõuse enam!“ Kas Jumalal on anda midagi kurja või õelat?
3) Luuka 13:16 Kas siis teda, kes on Aabrahami tütar, keda saatan, ennäe, juba kaheksateist aastat on hoidnud ahelais, ei oleks tohtinud sellest köidikust lahti päästa hingamispäeval?

Kes sidus seda naist? Saatan.

Kas Jumal ja kurat vaheldumisi annavad haigusi? Ei, Jumal ei muutu, ja Temas ei ole pimedust.

Kui sa tahad teada Jumala tahet, siis vaata, kuidas olid asjad Eedeni aias, enne kui patt tuli maailma, ja siis mine Piibli lõppu, kus ilmneb taastatud olek – seal ei ole enam needust ega pattu. Kuskil ei ole seal mainitud haigust. Kõik, mis on vahepeal, ei ole Jumala täiuslik tahe ja Tal ei ole selle üle hea meel.

Ta õpetas meid palvetama: Sinu tahe sündigu maa peal, nagu ka taevas! Kas taevas on haigust? Kas inimesed on seal vigased või haiged? Ei. Jumalal ei ole kahte erinevat tahet. Üks maa ja teine taeva jaoks. On ilmne, et Tema tahe ei valitse kõikjal maa peal. Muidu Ta ei ütleks, et me seda paluksime. Siin maa peal sünnib väga palju asju, mida Jumal ei taha. See on inimese langemise tagajärg.

Alexander Dowie on öelnud, et haigus on oma isa Saatana ja ema Patu ebardlik sünnitis. Ja nii see tõesti on. Ei ole midagi head haiguses. Haigus haiseb. Haigus on surma algstaadium. Kui jääd sügavalt haigeks, siis sa sured. Kas surm on Jumalale meelepärane? Kas see on Jumala tahe? Ei iialgi!

4) Apostlite teod 10:38 kuidas Jeesus Naatsaretist, keda Jumal oli võidnud Püha Vaimu ja väega, käis mööda maad head tehes ja parandades kõiki kuradi poolt rõhutuid, sest Jumal oli temaga.

Jeesuse teenistuse kaudu said rahvahulgad terveks ja vabaks. Jeesus kutsub haigust saatanlikuks köidikuks. Püha Vaim räägib Peetruse kaudu ning Tema sõnul on haigus kuradi rõhumine. Psalmide autor kutsub haigust kuradi märgiks.
Iiobi raamatus on öeldud, et kurat tegi Iiobi haigeks. Minu jaoks on asi selge. Piiblis ei ole kirjas mitte ühtegi juhtumit, kus Jeesus oleks läinud ja pannud kellegi peale haiguse, või öelnud, et ma ei tervenda sind, kuna sa pead selle kaudu midagi õppima või muutuma või Jumalale lähemale tulema. Vastupidi, iga kord Ta tervendas, kui just ei olnud takistuseks inimeste uskmatus.
Kas me usume Jumala Sõna või kogemusi?

2. Moosese raamatus ütleb Jumal, et üks Tema nimedest on, MINA OLEN JUMAL, KES SU TERVENDAB! See, et Jumal ON tervendaja ja Tema tahe on alati tervendada, pole inimeste väljamõeldis. Jumal tutvustab ennast Sõnas Tervendajana – see on Tema olemus. See nimi on üks suurtest MINA OLEN nimedest. Ja MINA OLEN on igavesti MINA OLEN. Ta on seesama eile, täna ja igavesti. Ta ei muutu. Kellelgi pole õigust öelda, et Ta vaid tavatses olla see ning täna Ta enam ei ole see, kes Ta kunagi oli. Ta on seda igavesti. Kui tervendaja teeks haigeks, siis meil on tõsine probleem.

Ta annab andeks su pahateod ja parandab kõik su vigadused, haigused.

Ära tunne end süüdi, kui oled haige. Süütunne on järjekordne kuradi trikk, millega sind siduda. Peamine, mis sa pead mõistma, on see, et sa ei pea haigusega leppima. Sul on õigus sellele vastu seista. Sul on õigus haigusele öelda: „Välja minu ihust!“ Sul on õigus pikale elule. Jumala Sõnas on öeldud, et „pika eaga ma täidan su ja annan sulle näha oma õigsust“. See tähendab, et sa ei pea keskealisena surema mõnda haigusesse.

1. Korintlastele 15:24-26 ja siis tuleb lõpp, kui Ta loovutab kuningriigi Jumalale ja Isale, olles kõrvaldanud iga valitsuse ja iga meelevalla ja väe. Sest tema peab valitsema kuningana, kuni Jumal paneb kõik vaenlased tema jalge alla. Viimse vaenlasena kõrvaldatakse surm.

Mõnikord sa kuuled inimesi rääkimas, nagu oleks surm Jumala töö. Surm on häving ja kadu. Meid ei ole loodud surema, meie loomuses on elu. Öeldes, et surm on Jumala töö, ütleme tegelikult, et ka surma põhjus on Jumala töö. Kui poleks olnud pattu, poleks olnud ka surma. Ega poleks ka haigusi.

Enne pattulangemist ei olnud Aadamal ja Eeval ühtki halba päeva. On hämmastav, et isegi langenud olekus on maa imeilus. Me isegi ei mõista, milline maa oli enne inimese pattulangemist. Sama, mis juhtub sinu kehaga, juhtub ka selle planeediga – see muutub vanemaks ja sureb. Piibel ütleb ju, et kogu loodu ägab ja ootab. Sellepärast on meil ka maavärinad ja orkaanid, kord on liiga külm, siis jälle liiga soe. Maa on segamini ja suremas. Inimesed räägivad planeedi päästmisest, kuid seda ei saa enam päästa (kuigi me peaksime olema heaperemehelikud ja mitte omalt poolt seda protsessi kiirendama). Jumal rullib lõpuks maailma kokku ja kõik sulab tules, midagi juhtub Päikesega ja kõik kaob – see pole teooria, vaid kirjas Piiblis. Aga sina ei pea muret tundma, KUI sa oled Jumala laps.

Sellel ajal, kui Aadam ja Eeva elasid aias, oli Maa hoopis teistsugune, sealhulgas kogu atmosfäär. Päikesepõletusi ei olnud võimalik saada, teravatele okastele ei saanud astuda, külmetama ei pidanud, temperatuur oli täiuslik, niiskus tasakaalus – ja nii oli kogu planeet, täiuslik. Aadamal ja Eeval ei valutanud ükski ihuliige. Neil polnud teadmisi kurja kohta. See oli väga imeline.

Kurat aga ütles, et nad peavad ka kurja tundma. Ja nii juhtuski. Oleks palju parem olnud, kui nad poleks kunagi teada saanud, mis on peavalu või päikesepõletus, vananemine või läbikukkumine. Kõik, mis nad teadsid, oli täiuslikkus. Iga hetk selles oli hämmastav.

Hea uudis on see, et ükskord tuleb päev, mil me kogeme seda uuesti. Sest trompet hüüab ja surnud ärkavad ja me muutume silmapilguga. Ja see surelik paneb ülle surematu ja sul ei ole enam iialgi tervenemist vaja! Sest haigused ei hakka sulle külge. Kui tahad terveks saada, pead seda tegema siin, selle sureliku ihuga. Samuti pole sul hiljem raha vaja, ka see kehtib vaid ainult siin maa peal.

Viimane vaenlane, kes hävitatakse, on surm. Surm ise ei austa Jumalat, küll aga saab austada Jumalat selle viisiga, KUIDAS surrakse.

4. Moosese 23:10 Kes loendab Jaakobi põrmu ja kes arvab kokku Iisraeli tolmukübemed? Mu hing surgu õiglaste surma ja mu lõpp olgu nagu temal!

On olemas õige ja on olemas ka vale viis surra. Vaatame, kuidas surid mõned õiged. Sest kui Isand viibib tulles, siis igaüks meist peab sellest läbi minema. Igale inimesele on kord määratud surra, aga teine surm ei tee kahju neile, kes on lunastatud. Kui sa sured usus, siis sa oled lunastatud ja sa ei pea surma kartma. Sõnast on näha, et see ei pea olema üldse halb kogemus. Sa lihtsalt libised oma ihust välja ja oled koos Jeesusega.

Mäletad, kuidas suri Stefanos? Tema pihta loobiti kive, aga Stefanos ise räägib nii, nagu ta isegi ei tunneks midagi ja ei teaks, et teda kividega loobitakse. Tema nägi ainult Jeesust ja järgmisel hetkel oli ta juba läinud.

Aabraham elas 150-aastaseks. Ta lihtsalt läks oma esivanemate juurde. Ta oli oma elus teinud kõik, mis pidi tegema, lõpetas oma võidujooksu, ja siis oli aeg lahkuda.

Iisak elas 104-aastaseks ja läks oma esivanemate juurde. Ta kohtus nendega, ja läinud ta oligi. Sinu armsad kohtavad sind seal, isegi need, keda sa ei tunnegi, aga nemad tunnevad sind ja on põnevil sinuga kohtumisest.

Jaakob kogus kokku kõik oma järglased, prohveteeris neile ja pärast seda ta läks, heitis hinge (vaim lahkus koju). Kui sa lahkud oma ihust, siis sarnaneb see saapa jalast äratõmbamisega. Sa lahkud oma ihust. Su ihu sureb, aga sina ise ei sure. Ja sa lähed üles taevasse, kui oled uuesti sündinud, sest jumalalapsel pole midagi karta – on vaid au.

Jeesus ütles ristil: „Isa, sinu kätte ma annan oma vaimu.“ Ja siis Ta lahkus oma ihust.

Kenneth E. Hagin on öelnud, et kui me sureme, läheme läbi surmaväravatest, kuid me ei pea minema surma lõugadesse. Mis on surma lõuad? See tähendab surra haigena, deliiriumis, valuvaigistite või narkoosi all.

Keegi on küsinud, et kui sa kunagi haigeks ei jää, kuidas sa siis üldse surra saad? Selline küsimus näitab, et inimesed ei mõista, kes nad on. Me oleme vaimolendid. Samamoodi võiksime ju küsida, kuidas peatada kinda liikumist, kui käsi sellest välja tõmmata? Aga kinnas liigubki ainult koos käega. Kui sa lahkud oma ihust, siis ihu lihtsalt kukub kokku. Paljud jumalalapsed on sellisel moel ka lahkunud. Sellisel juhul ei kaasne surmaga mingeid valusid ega ebamugavust ega emotsionaalset piina.

Paljud uskmatudki on surmast tagasi tulnud ja teel oma ihusse saanud päästetud. Nad on rääkinud värvidest ja muusikast, mida siin maa peal ei leidu, nad on saanud võimeid, mida maa peal pole olemas.

Jumal on reaalne, taevas on reaalne. Me oleme vaimolendid. Sa elad oma ihus ja vaatad välja silmade kaudu. Sa pole aju ega keha, sa oled vaim. Ja isegi siis, kui sa kaotad oma ihu, mis maetakse mulda, kus see kõduneb – see, kes maetakse, pole sina ise. Sa ise oled mujal, sest sa oled Jumala laps, ja see on auline.

Filiplastele 1:19-21 sest ma tean, et see tuleb mulle päästeks teie eestpalve ja Jeesuse Kristuse Vaimu abi kaudu minu ootust ja lootust mööda, et ma ei jää häbisse milleski, vaid et - nagu alati, nii ka nüüd - Kristus saab täiesti avalikult ülistatud minu ihus, olgu elu või surma läbi. Jah, mulle on elamine Kristus ja suremine kasu! Aga kui ihus elamine toob mu tööle vilja, siis ma ei tea, kumba valida. Mind paeluvad mõlemad. Ma himustan siit lahkuda ja olla Kristusega, sest see on väga palju parem, ent ihusse jäämine on vajalikum teie pärast. Ja selles veendunult ma tean, et jään elama ja jään teie kõikide juurde teie usu edenemiseks ja rõõmuks, et teie kiitlemine Kristuses Jeesuses rohkeneks minu kaudu selle tõttu, et ma tulen tagasi teie juurde.

Sa saad austada Jumalat nii oma elu kui ka surmaga (samas on inimesi, kes ei austa Jumalat ei oma elu ega surmaga). Kui surm oleks lõpp, poleks see kasu.

Mis on kasu? Hoopis uus tase – suurem, parem ja võimsam. Kui siin oleks parem, siis lahkumine poleks kasu. Kui lahkud, ei kaota sa midagi, välja arvatud kortsud ja peavalu, vana ea ja defektid, needuse, kuradi ja hullud inimesed su ümber. Kõik muu on kasu! Paulus ütles, et kui ma jään teie pärast edasi oma ihusse, on mulle selle eest määratud autasu.

Sa peaksid olema siin maa peal, kuni kõik saab tehtud. Ära lahku enne õiget aega. Lõpeta oma võidujooks. Kui lähed liiga vara, seisame hiljem taevas su ukse taga ja küsime sinu käest selgitust, miks sa lahkusid enne oma võidujooksu lõppu. Me pidime tegema enda töö, ja sinu oma pealekauba!

Me vajame kõiki. Keegi ei peaks midagi pooleli jätma. Alles siis, kui oled igivana – nii vana, et isegi vanad inimesed kutsuvad sind vanaks –, rahulolev, teinud kõik oma tööd, raamatugi oma elust kirjutanud, siis alles on aeg lahkuda. Sa tõused ühel hommikul üles ja Isand ütleb sulle, et sa võid nüüd koju tulla. Ja sina ütled jah, ma tulen, las ma ainult ütlen kõigile nägemist. Siis kutsud sa Jaakobi kombel oma lapsed kokku, palvetad ja räägid nendega, heidad pikali ja lehvitad, ning läinud sa oledki. See pole muinasjutt. Selline elu kuulub meile. Selle eest Jeesus suri.

Paulus tegi oma valiku. Ka meil peaks valik olema.

Paulus ütles ka, et hoopis palju parem on olla koos Kristusega.

4. Aga Iiob?

2. Peetruse 3:16,17,18 Sama ütleb ta kõikides kirjades, kus ta räägib neist asjust. Nendes on küll mõndagi raskesti mõistetavat, mida õppimata ja kõikuvad inimesed väänavad (võitlevad kirjakohtadega) nagu muidki raamatuid iseendale hukatuseks. Mu armsad, et te nüüd seda ette teate, siis olge valvsad, et teid ei kistaks kaasa kõlbluseta inimeste eksitustega ja te ei langeks ära oma kindlalt aluselt. Kasvage meie Isanda ja Päästja Jeesuse Kristuse armus ja tundmises! Tema päralt olgu kirkus nüüd ja igaviku päevil! Aamen.

Kui sa pole kindel, siis ka sinu usk võib saada haavatud. Jälgi, mida sa kuulad, sest sa võid ise langeda selle tõttu.

2. Timoteosele 2:15-18 Püüa hoolega osutuda Jumala ees kõlblikuks töötegijana, kel pole tarvis häbeneda, kes tõe sõna kuulutab õigesti. Labastest tühijuttudest hoidu aga eemale! Nende rääkijad ju lähevad aina kaugemale jumalakartmatuses ja nende sõna levib otsekui vähktõbi. Nende seast on Hümenaios ja Fileetos, kes on kaldunud kõrvale tõest, öeldes, et ülestõusmine on juba toimunud, ning rikuvad ära mõnede usu.

Kuidas pühakirjast õigesti aru saada? Las üks kirjakoht seletab teist. Piibli küsimustele leiad sa vastuse ikka Piiblist. Kui sul on aga kogu aeg küsimusi, siis see pole ka hea. Sul peaksid ka vastused olema. Kindlus ja selgus. Ebakindlus on edasiantav. Tihti tuleb end teatud asjadest eemale hoida, sest see suurendab jumalatust. See on nagu vähk, mis levib. Sul on usk – aga kui sa kuulad valede inimeste juttu, siis su usk saab rikutud.

Suured uskkonnad ja tuntud jumalasulased ning piibliõpetajad on rääkinud asju, mis tekitavad inimestes segadust ja röövivad ära usu, et terveks saada. Seepärast pead sa teadma teatud asju, et vastata inimestele, kellel on küsimused.

Jumala tahe on, et kõik oleksid terved, kuid mitte kõik ei ole seda. Sama on ka muu heaga. Kui sa õnnistuses ja tervises ei käi, siis see ei tähenda, et see ei oleks Jumala tahe – Jumala tahe on õnnistada ja tervendada.

Üks rahvusvaheliselt tuntud jumalasulane ütles kord mulle, et kui tuleks grupp inimesi, kes pole varem midagi kuulnud Jumala asjadest, ja kui neile rääkida, et Jumal tahab, et nad saaksid päästetud ja terveks, siis nad saavadki, nii päästetud kui ka terveks. KUID, kui nendele inimestele on juba räägitud Iiobi paisetest ja Pauluse vaiast, siis nad päästetud ja terveks ei saa. Miks? Võib-olla oli neis varem potentsiaali, kuid nüüd on nende usk on ära rikutud.

Kuidas on siis lugu Iiobiga?

Inimesed samastavad ennast Iiobiga, kui nad kannatavad või on haiged.
Inimesed räägivad vaesest vanast Iiobist.
Tõde on aga see, et ta oli tegelikult rikas Iiob – rikkaim mees ümbruskonnas ja pärast katsumuste aega andis Jumal talle kahekordselt kõik tagasi. Ta oli enne katsumust rikas ja terve, samuti ka pärast seda olukorda. See katsumus kestis kokku vähem kui aasta! Tema elu ei olnud täis raskusi ja haigust enne seda perioodi ega ka pärast seda. Iiob ei hävinud ega jäänud eluks ajaks haigeks. Lõpuks sai Iiob terveks ja kogu kaotatud vara mitmekordselt tagasi. Lõpp oli hea. Ja see peamine jäetakse kahe silma vahele ja keskendutakse ainult tema kannatamise osale.

Piibel ütleb, et me õpiksime Iiobi kannatlikkusest ja Jumala armust. Just seda peaksime sellest loost õppima, mitte seda, et Jumala tahe pole mind tervendada – sest see on sõna väänamine, millest räägib Peetrus.
Liiga paljud inimesed lasevad maailmal öelda, kuidas Jumalat teenida ja kuidas mitte.

Iiob oli vaga ja õiglane, kartes Jumalat ja hoidudes kurjast. See ei tähenda aga, et ta poleks kunagi vigu teinud. Pole ühtki inimest, kes poleks mööda pannud. Peale Jeesuse. Iiobi raamat räägib Iiobi möödapanekutest ja raamatu lõpus ta parandab neist meelt.

Kuid kurat tuli teda SÜÜDISTAMA. Kurat on alati olnud vendade süüdistaja. Ta süüdistab sind Jumala, sinu enese ja teiste ees. Kurat paneb sind süüdistama Jumalat, ennast ja teisi. Ta on selles väga osav ja inimesed ei saa arugi, kui neid sellesse kaasatakse. See on kuradi lemmiktegevus.

Otsusta, et SINA ei ole süüdistaja. Otsusta, et sina ei süüdista inimesi. Ära ole nagu kurat. Armastus on valmis uskuma parimat. Kui sa käid armastuses, nagu ette nähtud, siis inimesed arvavad, et sa oled naiivne. Ja kui sul pole probleeme uhkusega, siis sa ei hooligi sellest, mida inimesed sinust arvavad.

Uhkus annab kõigile teada – ma tean kõike, mulle ei saa midagi uut öelda jne. Armastus ja alandlikkus aga on rahulikud ja ei vaja millegi tõestamist ega eneseupitamist.

Kui sa käid armastuses ja keegi tuleb ja lööb sind, siis sa küsid hoopis: „Kas sa komistasid millegi otsa ja su käsi sattus kogemata mulle näkku?“
Kuid süüdistaja ütleb: „Sa oled sihukene ja nahukene. Ma teadsin, et sa oled mind juba ammu tahtnud lüüa! Ma nägin seda pilku!“ Vendade süüdistaja on alati kahtlustav, otsib halba ja negatiivset ja on valmis uskuma igaühest halvimat. See on kuradi loomus. Sa ei pea ootama mehikest, kellel on punane kuub, sarved ja kolmhark, tundmaks ära, et see on kurat.

Roomlastele 8:31 Mis me siis ütleme selle kohta? Kui Jumal on meie poolt, kes võib olla meie vastu? Tema, kes oma Poegagi ei säästnud, vaid loovutas tema meie kõikide eest, kuidas ta ei peaks siis koos Pojaga meile kõike muud kinkima? Kes võib süüdistada Jumala valituid? Jumal on see, kes õigeks teeb. Kes võib meid hukka mõista? Kristus Jeesus on, kes suri ja, mis veel enam, kes üles äratati, kes on Jumala paremal käel ja kes palub meie eest.

Kas Jumal on sinu poolt? Kas Ta muudab oma meelt? Piibel ütleb, et Ta ei muutu. Ta on alati sinu poolt. Ta on VALINUD olla sinu poolt. Ta pole sinu vastu, Ta on sinu poolel. Vaenlane on sinu vastu ja tema on süüdistaja. Kui keegi sind süüdistab, siis ta on sinu vastu. Jumal ohverdas palju, et sind õigeks mõista. Jumal ei ole sinu vastu, vaid SEISAB SINU EEST.

Efeslastele 4:29 Ühtegi nurjatut sõna ärgu tulgu teie suust, vaid rääkige ainult seda, mis on hea teiste ülesehitamiseks, et kuuljad saaksid armu.

See nõuab usku, et näha mööda välisest kestast. Usuga saab näha jumalikku potentsiaali. Kui Jumal on kellegi kohta öelnud, et ta on Jumala õigsus, siis ta ka on seda. Sama tõde käib ka sinu enda kohta. Alandlikkust see ei näita, kui sa lased igasugustel süüdistustel oma mõistuses pidevalt ringi käia ja siis ütled need veel välja ka. Selliselt käitudes oled läinud vaenlasega samale poolele ja temaga nõustunud iseenda vastu.

Kui vaatad Iiobi esimest peatükki, siis näed, et Jumal rääkis Iiobist vaid head. Kurat aga otsis vigu. Ära lase kuradil rääkida enda suu läbi. Otsusta kohe, juba täna, et sa enam nii ei tee.

Iiobi 2:7 Siis saatan läks Isanda juurest ära ja lõi Iiobit kurjade paisetega jalatallast pealaeni.

Kes tõi kogu selle häda? Saatan.

Inimesed kutsuvad katastroofe Jumala tegudeks, siin aga on selgelt öeldud, et kurat tegi seda. Tema mõjutas kurje inimesi ja tõi tormi. Kui näed tapmist ja hävitamist, siis võid teada, et see on kuradi töö.

Johannese 10:10 Varas ei tule muu pärast kui varastama ja tapma ja hukkama. Mina olen tulnud, et neil oleks elu, ja oleks seda ülirohkesti.

Ka Jumal räägib tuules ja tormis. Kui tormi tegevuse ja tagajärgede põhjal saab öelda, et see varastab, tapab ja hävitab, siis sul ei ole vaja ilmutust, tundmaks ära, et see on kurat, mitte su Jumal. Kuid Iiob ei teadnud seda. Ilmselt Iiob ei teadnud isegi seda, kas kurat on üldse olemas. Oma teadmatuses jõudis ta valele järeldusele. Ta arvas, et see häving tuli Jumalalt ning selle peale sai ta pahaseks.

Terve 19. peatükk räägib sellest, et Iiob arvas, et see on Jumalalt tulnud. Olen näinud paljusid, kes õnnetuse keskel on Jumalat neednud. Tegelikult ei ole Jumal nende probleem.

Iiobi 34:5 Sest Iiob on öelnud:“Ma olen õige, aga Jumal on võtnud minult õiguse ...“

JA NÕNDA TEKIB SUUR JA KLASSIKALINE KÜSIMUS: MIKS?

Iiobi 3:11,12,20 Miks ma ei surnud emakotta, üsast välja tulles ei heitnud hinge? Miks võtsid põlved mind vastu ja miks olid rinnad, et sain imeda? Või miks ma ei olnud nagu varjatud nurisünnitis ... nagu lapsukesed, kes päevavalgust ei saa näha? Miks antakse valgust vaevatule ja elu neile, kelle hing on kibestunud, kes ootavad surma, mis ei tule, ent kes otsivad seda enam kui varandust.

Miks see minuga sünnib? Palju raamatuid on kirjutatud sellest, miks halvad asjad sünnivad heade inimestega. Ja tihti on need täiesti vastuolus Piibliga.

Alguses tulid Iiobi juurde tema sõbrad ja lihtsalt olid temaga koos ja ei öelnud midagi. See oli hea. Pole vaja leinavatele inimestele teoloogilisi kõnesid pidada. Nad on haiget saanud. Pole vaja lisaks sellele neile veel ette heita usu puudust. See ei aita enam. Igaühel võib olla oma teooria, kuid mõtle, kas sa ise oled reaalselt midagi sellist läbi elanud ja olukorrast võitjana välja tulnud?
On oluline, et sa oled lihtsalt olemas nende jaoks, kes leinavad. Oluline on see, et sa lihtsalt hoolid. Isegi kui sa tead vastust, pole sellel hetkel aeg ega koht selle teatavakstegemiseks. Võib-olla sina ei pea üldse rääkima, ole vait ja palveta, et nad näeksid vastust, või et sa ise näeksid asju selgemini.

Inimene oma loomuses tahab kõik välja uurida ja selgeks teha. Iiobi sõbrad üritavadki 40 peatüki jooksul selgitada, miks nende sõbraga nii juhtus, ja Iiob omakorda püüdis neile selgeks teha, et nad eksivad. Sõbrad aga ütlesid, et viga on Iiobis. Keegi tegelikult ei teadnud, milles oli viga, kuid ikka süüdistati ja öeldi, et Iiob on selle põhjustanud. Alati on vale teisi süüdistada ja vigu otsida – eriti veel, kui sul pole endal vastust.

Iiobi 13:15 Vaata, ta tapab mu! Ma ei looda enam! (Will i trust Him? – Kas ma saan Teda veel usaldada? – ingliskeelses tõlkes) Ma tahan tema ees ainult õigustada oma teed.

Iiobi 27:1-6 Ja Iiob jätkas oma kõnet ning ütles: „Nii tõesti kui elab Jumal, kes võttis ära mu õiguse (inglise keeles: judgement), ja Kõigevägevam, kes kibestas mu hinge; niikaua kui minus on veel hingeõhku ja mu ninas Jumala hõngu, ei räägi mu huuled valet ega kõnele mu keel pettust. Jäägu see minust kaugele, et annaksin teile õiguse! Kuni ma pole hinge heitnud, ei loobu ma oma vagadusest (inglise keeles: integrity). Ma hoian kinni oma õigusest ega jäta seda, mu süda ei laida mind ühegi mu elupäeva pärast.“

Iiob oli järgmisel positsioonil: “Ma olen õige ja Jumal eksis mind karistades.“ Selle peale hakkas kurat tema sõprade kaudu rääkima, andes neile inspiratsiooni Iiobi süüdistamiseks – algselt tulid nad trööstima, ja jäid hoopis teda piinama.

Kas Jumal ei hooli? Kas Jumal lubab asjadel juhtuda? Kas Jumal ei tee asju õigesti? Või Iiob eksis Jumalat süüdistades?

Roomlastele 3:3,4 Mis siis nüüd? Kui mõned pole olnud ustavad, ega siis nende ebaustavus (uskmatus) tühista Jumala ustavust? Mitte sugugi! Kindel on, et Jumal on tõemeelne, aga iga inimene (kes Teda on süüdistanud) valelik, nagu on kirjutatud:“... selleks, et sind (Jumalat) tunnistataks õigeks su sõnades ja sa võidaksid, kui sinuga käidaks kohut.“ Vaata konteksti!

Mõnede inimeste uskmatus ei tee tühjaks fakti, et Jumal on hea ja ustav. Inimesed süüdistavad Jumalat. Kuid kes on süüdistaja? Millisest allikast see tuleb? Süüdistaja mõjutab neid. Minu suu on loodud Teda tänama ja kiitma!

Noor mees Eliihu istus ja kuulas. Lõpuks Jumala Vaim rääkis Tema kaudu ja Jumal jätkas otse probleemiga tegelemist, olles ühel meelel Eliihuga. Karistuse said teised mehed, mitte tema.

Kellel oli õigus? Sõpradel või Iiobil? Või Jumalal?

Iiobi 32:1-3 ... siis süttis põlema buuslase Eliihu, Baarakeli poja viha; ta oli Raami suguvõsast. Ja ta viha süttis põlema Iiobi vastu, sellepärast et too pidas ennast Jumalast õigemaks. Ta viha süttis põlema ka tema kolme sõbra vastu, sellepärast et need ei olnud leidnud vastust, millega nad oleksid saanud Iiobi süüdi mõista.

Selle jutu põhjal selgub, et õigus ei olnud sõpradel ega ka Iiobil.

Iiob süüdistas Jumalat. Jumal vastas selle peale küsimustega: „Kas sa tead, kuidas ma maailma lõin? Kas sa tead, kuidas asjad toimivad?“
Iiob ei teadnud.
„Siis ära pane mind ka selles paika,“ ütles Jumal.

Iiob parandas meelt Jumala süüdistamisest ja palvetas sõprade eest. Jumal taastas kõik.

Jumal ei öelnud Iiobile, MIKS. Ta küsis temalt ise hoopis hulga küsimusi. Ta oleks võinud ju selgitada, aga Ta ei teinud seda. Sest tegelikult ei ole õige küsida, "miks".
Ma ise küsisin aastaid seda küsimust. Ühel päeval hakkasin vaatama 32. peatükki ja sain aru, et selles ei ole üldse küsimus. Küsimus pole, MIKS see juhtus, küsimus on hoopis selles, mida sa siis TEED, kui sa EI TEA, miks see juhtus.
Kas me usume või kahtleme? Kas me usaldame või süüdistame? Elus tuleb kõigil ette hetki, kus me ei mõista olukordi ja põhjuseid. Valusates, arusaamatutes olukordades on kiusatus küsida, miks see juhtus.
Kuid vaata läbi pisarate ja valu ja ütle: „Isand, ma ei tea, miks, aga ma tean seda – Sina oled ustav ja õiglane. Sa pole mind kunagi maha jätnud ega alt vedanud. Sa pole minu vastu. Sina oled minu poolt. Sa armastad mind ja oled hea minu vastu ja ma hoian Sinust kinni. Sina pole minu probleem.“
Teine asi, mida pead mõistma, on see, et Iiobi ja meie olukord on erinev. Iiob rääkis siin prohvetlikult Jeesuse tulemisest:

Iiobi 9:32,33 Sest Jumal ei ole inimene nagu mina, et ma temale saaksin vastata, et me üheskoos saaksime kohut käia. Ei ole meie vahel vahemeest, kes oma käe saaks panna meie mõlema peale.

Iiob ütles siin, et ta vajab vahemeest enda ja Jumala vahel – kedagi, kes mõistaks inimest ja ka Jumalat. Sellele vihjatakse ka järgmises kirjakohas:

Iiobi 16:21 ... et ta kohut mõistaks mehe ja Jumala vahel, otsekui inimese ja ta ligimese vahel.

Meie erinevus on see, et me ei ole üksi. Meil on vahemees. Samuti me teame tõde kuradist. Me teame, kes on meie hingevaenlane ja tapja – see pole meie Isa –, see on kurat, vendade süüdistaja.

1. Johannese 2:1 Mu lapsed, seda ma kirjutan teile, et te ei teeks pattu. Aga kui keegi patustab, siis on meil eestkostja (vahemees, advokaat, kaitsja) Isa juures, Jeesus Kristus, kes on õige ...

Sa ei ole nagu Iiob – sa tead, et Jumal ei ole su probleem. Sa tead, et on kurat, kes on hävitaja ja tapja. Sul on ka abimees: Jeesus, kes teadis, kuidas on olla inimene ja olla Jumal, sest Ta on Jumal. Tema esindab meid. Sul on advokaat Isa juures, Jeesus Kristus, kes on õige.

Loe heebrealaste kirja 4. ja 10. peatükki. Millega teeb advokaat tööd? Tunnistuse ja tõestusmaterjaliga. Sinu sõnust mõistetakse sind õigeks ja sinu sõnust mõistetakse sind hukka. Millega sinu advokaat tööd teeb? Sinu sõnadega.

Ilmutuse raamat 12:9-11 Suur lohe heideti välja, see muistne madu, keda hüütakse Kuradiks ja Saatanaks, kes eksitab kogu ilmamaad – ta heideti maa peale ja tema inglid heideti koos temaga. Ja ma kuulsin suurt häält taevast hüüdvat: „Nüüd on käes pääste ja vägi ning meie Jumala kuningriik ning tema Kristuse meelevald, sest välja on heidetud meie vendade süüdistaja, kes süüdistab neid Jumala ees päeval ja ööl. Nemad on ta ära võitnud Talle (Advokaat) vere läbi ning oma tunnistuse sõna läbi ega ole oma elu armastanud surmani.

Aabeli veri kisendas kohtumõistmise järele, et ta vend oli süüdi.
Talle veri aga hüüab: "Süütu, puhas, õige!" See veri kuulub kõigile, kel on usk sellesse. Iiobil seda eesõigust ei olnud. Lisaks Iiob kartis, et häda tuleb tema peale, ja kurat hoolitses selle eest, et nii ka juhtuks.
Mina ja sina peaksime uskuma midagi muud. Me peaksime ütlema: „Ma olen süütu, puhas Jeesuse vere läbi.“ Isegi kui kurat karjub, et sa oled ära teeninud selle, et olla haige ja vaene. Hüüa talle: „Ei, ma olen puhas ja süütu ja terve Jeesuse vere läbi ja Tema rahuldab minu vajadused.“ Ja sinu advokaat kasutab verd ja sinu suu tunnistust, et sind õigeks teha, ning see paneb süüdistaja suu kinni.

Ning Su Isa ütleb: „Kohtuasi on lõpetatud!“

5. Pauluse vai

Inimestel on tihti küsimusi Pauluse kohta. Öeldakse: „Tal oli ju vai (haigus) lihas. Kuidas me siis mõtleme, et oleme temast paremad? Paulus tahtis saada Jumalalt tervenemist ja Jumal ütles talle ei, sest au on suurem kui haigus ta ihus. Järelikult ei saa meiegi tervenemist paluda.“

Inimesed on segaduses, kuna pühakiri pannakse ütlema seda, mida see ei ütle. Mida Jumala Sõna siis tegelikult Pauluse vaia kohta ütleb?

2. korintlaste kirja 11. peatüki keskel annab Paulus pika nimekirja katsumustest, millest ta pidi läbi tulema. Kui sa seda loed, siis paned tähele, et seal ei mainita haigusi. Seal on mainitud hoopide saamist, mis ilmselgelt tekitab valu, kuid nagu me teame, on võimalik valu kogeda ka ilma haiguseta.

2. Korintlastele 12:1-3 Tuleb kiidelda, ehkki sellest pole kasu. Nüüd tahan ma tulla nägemuste ja Isanda ilmutuste juurde. Ma tean ühte inimest Kristuses, keda neljateistkümne aasta eest – kas ta oli ihus, seda ma ei tea, või kas ta oli ihust väljas, seda ma ei tea, Jumal teab - tõmmati kolmanda taevani. Ja ma tean, et sama inimest – kas ta oli ihus või ihust lahus, seda ma ei tea, Jumal teab – …

Kõrvalepõige – kui me taevasse läheme, siis me ei muutu ingliteks. Me oleme Jumala lapsed. Kui me oleme seda siin, siis oleme seda ka seal. Inglid ja inimesed on täiesti omaette ja erinevat klassi olendid. Ingliteks muutumine tähendaks n-ö karjääriredelil allapoole laskumist. Piibel ütleb, et ühel päeval me mõistame inglitegi üle kohut.

Sa ei ole ihu, sul on ihu. Sa elad hetkel selles ihus, kuid sa saad elada ka ilma selle ihuta. Kui selle kaotad, siis sa ei saa jääda ilma oma maise skafandrita (ihuta) sellele planeedile. Ihu annab sulle õiguse ja võimaluse siin olla. Kui sa oled päästetud, siis sa lähed üles (taevasse), kui mitte, lähed alla (põrgusse). Kuid see kogemus oli Paulusele nii reaalne, et ta ei suutnud öelda, kas ta oli ihus või sellest väljas. Olemine ja tunne on samasugused – kas sa oled siis ihus või sellest väljas.

2. Korintlastele 12:4-7 tõmmati paradiisi ja ta kuulis öeldamatuid sõnu, mida inimene ei tohi rääkida. Selle inimese üle ma kiitlen, iseenesest ei kiitle ma aga muu kui nõtruse üle. Jah, kui ma tahaksingi kiidelda, ei oleks ma rumal, sest ma räägiksin tõtt. Aga ma loobun sellest, et mõni ei arvaks minust enamat, kui ta mind näeb olevat või mida ta minult kuuleb, ka võrratult suurte ilmutuste tõttu. Seepärast, et ma ei läheks kõrgiks, on mulle liha sisse antud vai, saatana ingel, mind rusikatega peksma, et ma ei läheks kõrgiks.

Jälgi ja respekteeri Jumala Sõna. Mis ma selle all mõtlen? Loe seda kirjakohta hoolikalt. Ütle seda, mida see ütleb, mitte seda, mida sa ARVAD, et see kirjakoht ütleb. Ühel hetkel inimesed otsustavad ja õpetavad seda, mida nad arvavad seda tähendavat – kuigi tõde on hoopis muu.

Ususõna inimesed on sellel alal päris palju vigu teinud. Näiteks sa ei saa oodata, et Jumal teeks sinu jaoks midagi, kui Ta pole selle kohta midagi öelnud ega tõotanud.

"Ma lihtsalt usun, et Jumal teeb seda minu jaoks!"
"Kas Ta on öelnud sulle, et Ta seda teeb?"
"Ei. Ma lihtsalt usun."
"Sa ei saa nii teha. Võid ju üritada, aga sa ei saa seda. See oleks sama, kui öelda, et ma usun, et vend Keith tuleb järgmisel nädalal ja niidab mu majaümbruse muru ära. Kas vend Keith ütles sulle, et ta seda teeb?"
"Ei. Ma pole temaga rääkinud, aga ma ikkagi usun, et ta seda teeb."
"Mille põhjal sa seda väidad?"
"Kõik on võimalik sellele, kes usub! Ja ma usun, et ta seda teeb ja kui ma tõesti usun, siis ta seda teebki. Ta peab, kas ta siis tahab või mitte."
"Ei, ta ei tule!"
"Mina usun ja Jumal PANEB ta tulema!"
"Kas Jumal ütles sulle, et sa seda teeksid?"
"Ei."
"Siis su usul pole mingit alust."

Ja see tekitabki inimestele probleeme – nad väidavad ja usuvad asju, mida Jumal pole neile kunagi öelnud. Jumal räägib oma Sõna või Vaimu kaudu. Kui Ta ütleb midagi oma Vaimu kaudu, siis see on kooskõlas Tema Sõnaga.
Kuid inimesed teevad igasugu asju – neil on iseenesest head kavatsused, kuid nad on lihtsalt teadmatuses – ja nad kukuvad seda tehes läbi ning ütlevad: „Ma ei mõista, miks see ei toimi? Ma ju uskusin!“ Kuid Jumal ei öelnud konkreetselt selle asja kohta, et sa peaksid seda tegema.

Mäletad seda juhtumit, kui kurat viis Jeesuse templiharjale ja ütles talle: „Hüppa alla! Näita oma usku! Sest on kirjutatud, et inglid kannavad sind. Lihtsalt usu, et nad seda teevad!“ Mis Jeesus ütles? „On kirjutatud ka, et ära kiusa oma Jumalat!“ Seepärast sa peaksidki teadma rohkem kui ühte kirjakohta!!! Mille abil tõlgendas Jeesus õigesti 91. laulu? Teise kirjakohaga, mis ütles, et ära kiusa oma Jumalat.

Mida vaenlane püüdis teha? Väänata Jumala Sõna. Kuid Jeesus ei läinud selle õnge, sest Ta teadis ja tundis teisi kirjakohti. Ta otsustas ühe kirjakoha üle teiste kirjakohtade valguses ja ei hüpanud alla, nagu kurat soovis. Sama kehtib Pauluse väitega. Me peame vaatama konteksti ja ka teisi kirjakohti.

2. Korintlastele 12:7 ka võrratult suurte ilmutuste tõttu. Seepärast, et ma ei läheks kõrgiks, on mulle liha sisse antud vai (okas, astel – kreeka keeles) saatana ingel (sõnumitooja/ingel – kreeka keeles), mind rusikatega peksma, et ma ei läheks kõrgiks.

Kas mäletad, mis on öeldud ilmutuse raamatus? Kirjas on, et kui Jumala Sõnale midagi lisataks või ära võetaks, siis eemaldatakse ka tema nimi, kes seda teeb. See on tõsine asi! Kui inimesed tulevad sinu käest mingi asja kohta küsima ning sina vastust ei tea, siis julgus vastata neile, et sa ei tea, nõuab alandlikkust. Paljudel on selline tunne, et neil peab alati küsimusele või probleemile selgitus käepärast olema, kuigi tegelikult nad vastust päris täpselt ei tea. Sellise surve all hakatakse omavoliliselt Jumala Sõna väänama ja tõlgitsema.

Kogu see situatsioon meenutab telefonimängu – lõpus välja hõigatud sõna on millegipärast täiesti moondunud. Kuidas see sõna rivi viimase isiku suust niivõrd teistsugusena välja tuleb? Sest iga mängija, kes algset sõna kuuleb ja päris hästi sellest aru ei saanud, ütleb edasi selle sõna, mis ta ARVAS, et see oli. Jumala sõna suhtes on see aga austusetu käitumine – olla uhke ja võtta endale vabadus (mida sa ei tohi endale võtta!) tõlgitseda asju omavoliliselt. Inimesed võtavad midagi, millest nad aru ei saa, ettekäändeks, et mitte uskuda seda, mis on neile niivõrd kättesaadav.

Loeme, mida on vaia kohta öelnud teised, uuemad ingliskeelsed tõlked:
(2. Korintlastele 12:7):

Expanded Bible Et ma ei muutuks liiga uhkeks nende imeliste asjade pärast, mida mulle on näidatud, on mulle antud valuline füüsiline probleem.

Good News Translation et hoida mind täispuhutuna uhkusest, nendest imelistest asjadest, mis ma näinud olen, on mulle antud valulik füüsiline asi, mis on kui Saatana sõnumitooja, mind löömas ja hoiab mind uhkuse eest.

Easy-to-Read Version et ma ei läheks liiga uhkeks nende imeliste asjade pärast, mida mulle on näidatud, on mulle antud valuline probleem ja ingel saatanalt on saadetud mind kannatama panema, et ma ei mõtleks, et ma olen parem kui keegi teine.

Ja lugu läheb edasi. Paulus palub, et Jumal selle probleemi ära võtaks, aga Jumal ütleb ei. Jumalale meeldib, kui inimesel on valus. Ta saab siis rohkem au. Nii tõlgitsetakse seda kirjakohta.

Miljonid inimesed usuvad sellist tõlgitsust või mingit varianti sellest. Ja see röövib nendelt usu.

Hoidu ümbersõnastamise eest, kuna see pole otsetõlge. Paljusid tänapäeva tõlkeid ei tohikski kutsuda tõlgeteks, vaid ümberütlusteks ehk parafraseeringuteks. Õpetlased tulid kokku, lugesid originaalteksti ja otsustasid, mida see TÄHENDAB ja panid inglise keeles kirja selle, mis nad ARVASID, et see tähendab. See on vastutustundetu. Ustav olemine on aga see, et sa kasutad seda sõna, mida ka Isand kasutab – kas sa siis saad sellest aru või mitte –, sinna midagi juurde panemata või maha võtmata.

King Jamesi Piibel (ma ei kutsuks seda täiuslikuks, kuid ma usun, et nad tegid kangelasliku pingutuse, et jääda originaalteksti juurde) ütleb VAI (nagu ka eestikeelne piibel – toimetaja märkus), mitte füüsiline haigus.

Olen lugenud mitmeid tõlgendusi selle kirjakoha kohta ja üks neist seostab seda kirjakohta galaatlaste kirja 4. peatükiga, kus usklikud olid valmis oma silmad andma Pauluse jaoks. Ja selle põhjal järeldatakse, et Paulusel oli harvaesinev silmahaigus, mis tegi ta lausa poolpimedaks.
Kuidas ta sedasi poolele maailmale sellises olukorras evangeeliumi kuulutada sai, on ime omaette. Ja kui Paulus seisis inimeste ees, olid ta silmad põletikus ja paistes. Ja Paulus palus Jumalat, et see haigus võetaks temalt ära, aga Isand ütles ei, sest Tema au tuleb selles olukorras rohkem esile.

Kuidas siis Jumal nüüd, pärast seda, kui Ta suri sinu eest ja kandis sinu haigused, ütleb, et see toob Talle au, kui me haiged oleme? See ei nõustu teiste kirjakohtadega!

Pole patt olla haige, meil kõigil on väljakutseid ja võitlemisi ja probleeme, sest sümptomid võivad igaühel olla – kuid ära lepi nendega. Ära võta neid vastu, öeldes: „See on minu osa selles elus. Jumal on valinud selle minu jaoks.“ Ei, see pole tõde, see on vaenlase pettus. Tõuse ja seisa sellele vastu!

Paljud on hakanud avastama, et Jumal tahab, et su vajadused oleksid rahuldatud, et sa võiksid olla õnnistuste kanal ka teiste jaoks, kuid see ei tähenda, et kolme nädala või kahe aasta pärast oleme kõik rikkad.

Ja see ei tähenda, et peaksime selle teadmise prügikasti viskama, kui see kohe ei toimi. Me peaksime jätkuvalt edasi minema ja mitte alla andma. See, et sa pole näinud kõike, mida sa igatsed, ka füüsiliselt, ei tähenda, et peaksid käega lööma! Püsi selle jälil.

Isa Jumal – need asjad, mida ma ei näe oma elus toimivat ja ilmnevat – õpeta mulle nende kohta. Mida ma ei mõista, ilmuta mulle. Ma tahan Sind uskuda ja võtta vastu kõik, mille eest Jeesus on maksnud minu pärast. Aamen

Kui oled millegagi võitlemas, siis on see midagi, mida sa veel pole näinud. See, millega oled aastaid võidelnud, võib saada korda üleöö – Jumal võib sulle igal hetkel vastuse saata. Jätkuvalt usu, ära anna alla.

Kuid ära tee oma kogemusest uusi õpetusi, arvates, et ilmselt see pole Jumala tahe, et mina terveks saaksin, kuna asjad pole kiiresti muutunud.

Mis siis Paulusega oli?
Piibel ütleb originaalkeeles ’vai (okas, astel) lihas’.

Paulus oli üles kasvanud variserina. Ta teadis peast Vana Testamenti, edaspidi ja tagurpidi. Oma kirjutistes ta tsiteerib Vana Testamenti üsna tihti. Ilmselt ta eeldas lugejatelt, et ka nemad on nende asjadega tuttavad. Vai (okas, astel) viitab mitmele Vana Testamendi kõnekäänule:

Hesekieli 28:24 Siis ei ole Iisraeli sool enam torkavat okast ega kibuvitsa, mis teeks valu, kõigi nende naabrite hulgas, kes neid põlgasid.

Joosua 23:13 ...siis teadke kindlasti, et Isand, teie Jumal, ei aja enam ära neid rahvaid teie eest ja nemad saavad teile paelaks ja püüniseks, piitsaks teie külgedele ja okkaks teie silmadesse, kuni te hävite sellelt healt maalt, mille Isand, teie Jumal, teile on andnud!

Kohtumõistjate 2:3 Seepärast ma ütlen: Mina ei aja neid ära teie eest, vaid nad saavad teile püüniseks (okkaiks teie külje sees – heebrea keeles) ja nende jumalad saavad teile püüdepaelaks.

2. Saamueli 23:6 Aga kõlvatud on nagu tahijäätmed (okkad – heebrea keeles), need kõik tuleb pilduda laiali, sest neid ei saa pihku võtta. See, kes neid puudutab, olgu varustatud raua ja piigivarrega. Ja nad põletatakse tulega sootuks, seal, kus nad iganes on.

Hesekieli 2:6 Aga sina, inimesepoeg, ära karda neid ja ära karda nende sõnu, kuigi nad on tõrksad (ja nende okkad on sinuga) ja hülgavad sinu ja sa pead elama skorpionide seas! Ära karda nende sõnu ja ära kohku nende ees - nad on ju vastupanija sugu …

4. Moosese 33:55 Aga kui te ei aja ära maa elanikke eneste eest, siis saavad need, keda te neist alles jätate, okkaiks teie silmadele ja astlaiks teie külgedele, ja nad ohustavad teid sellel maal, kus te asute.

Okkad ja astlad viitavad siin kaananlastele. Kas see tähendab, et kaananlased rippusid ta külje seest või silmadest välja? Lähtuvalt kirjakohtadest Vanast Testamendist, kus räägitakse vaiast või astlast või okkast, ei ole vai lihas sõnasõnaline mõiste, vaid see on kõnekäänd. Kui liha on kõnekäänd, siis ka astel on kõnekäänd. Ja vastupidi.
Kõnekäänd on ka näiteks: "Sajab kui oavarrest", "kärbseid pähe ajama", "võta jalad selga" jne. Tegelikult ei aja ju keegi kellelegi päris kärbseid pähe. See on ütlus, kõnekäänd. Või kuidas sa liigud, kui sul on jalad seljas? Kuidas üldse jalgu selga võtta? Kõnekäänd tähendab seda, et seda ütlust ei võeta sõna-sõnalt.
Kuid õpetlased on võtnud neid sõnu otseses tähenduses, mitte kõnekäänuna, nagu Paulus ja Vana Testament seda tegid.

Läheme tagasi teksti juurde. Mis Paulusel oli?
Vai lihas.
Vanas Testamendis kasutati seda fraasi kõnekäänuna, et viidata mingile pidevale ärritusele.
Mis oli see vai lihas? Me ei pea seda oletama. Järgmine fraas ütleb seda otse. Kuskil pole sõnagi mainitud silmapaistetusest või -põletikust. See oli olend, kelle Saatan saatis teda lööma, et ta kõrgiks või uhkeks ei läheks.

Miks siis Saatan ei taha, et ma uhkeks lähen? Kurat ise on uhkuse kehastus. Jumal ei taha, et me tõstaksime ise ennast üles. Ta on öelnud, et me peaksime ise ennast alandama. KUI me ennast ise alandame, siis Tema – Jumal ÜLENDAB meid. Ta tahab meid ülendada.

Millest siis jutt käib?
Kas Jumal tahab anda ilmutust edasi? Või tahab Ta seda peidus hoida?
Kuid kes on tegelikult see, kes ei taha, et ilmutus tuleb esile?
Ilmutus on tõe valgus. Mida tõde teeb? Tõde teeb su vabaks! Vabaks kuradi valedest.

Jumal ei kasutanud kuradit, et aidata Paulusel olla alandlik.

Mis oli siis selle olukorra põhjus?

Ilmutused.

Jumal näitas Paulusele asju, millest me teame mõndagi: Jumal andis ilmutuse kaudu Paulusele selle tõe, mille ta pani kirjadesse ja saatis roomlastele, galaatlastele, efeslastele ja koloslastele. Nendes kirjades räägitakse näiteks ka meelevallast ja sellest paigast, kuhu Jumal on meid kutsunud. Kurat ei ole aga sellest huvitatud, et inimesed seda tõde teaks.
Personaalselt Paulusele määratud olend käis tal järel ja tegi kõik, mis tema võimuses, et teda peatada ja segada ning seda ilmutust kinni katta.

Sa võid lugeda Apostlite tegudest, et kuhu iganes Paulus läks, oli ärkamine, rahvamöll ja vastuseis. Inimesed olid nõus tegema mida iganes – käies tal järel ja tekitades talle probleeme. Tal olid üleloomulikud hädad. Nüüd me teame, miks. Pauluse kannul käis deemon, kes määrati personaalselt teda kiusama. See deemon õhutas pidevalt üles inimesi tema vastu ja tekitas ebameeldivaid olukordi.

Paulus oli selle asja pärast kolm korda palunud:

2. Korintlastele 12:8 Ma olen selle pärast kolm korda Isandat palunud, et see minust lahkuks. Kuid tema ütles mulle: „Sulle piisab minu armust, sest nõtruses saab vägi täielikuks.“ Nii ma siis kiitlen meelsamini oma nõtrusest, et Kristuse vägi laskuks elama minu peale. Seepärast mul ongi hea meel nõtruses, vägivalla all, hädades, tagakiusamistes ja ahistustes Kristuse pärast, sest kui ma olen nõder, siis ma olen vägev.

Jumal ei öelnud: „Ma tahan, et sa selle probleemiga elaksid.“ Ta ütles: „Minu armust piisab, et selle asjaga hakkama saada.“ See oli õppetunniks Paulusele endale. Ta püüdis panna Isandat midagi Saatanaga ette võtma. Kuid Isand pole kuskil Sõnas meile öelnud, et me niimoodi paluksime.
Põhimõtteliselt ütles Isand Paulusele: „Paulus, sul pole seda vaja. Ma olen andnud sulle kõik, mis sul selleks olukorraks on vaja. Minu armust sulle piisab, et seda kõike võita. Ma olen juba andnud sulle kogu varustuse. Nüüd võta sina sellega midagi ette. Ja kui sellest ei piisa, ma annan veel enam, kui sina tunned ennast nõrgana, siis mina olen sinus tugev.“
See on selline auline kirjakoht, mis peaks meid panema hõiskama.

New Century Version Minu arm on sulle piisav, kui oled nõrk, siis minu vägi on tehtud täiuslikuks sinus.
Contemporary English Version Minu arm on kõik, mis sa vajad, mu vägi on suurim kui oled nõrk.

Mida Paulus arvas, et tal on vaja? Ta arvas, et tal on vaja Jumalat, panemaks kuradi peatuma. Ja miljonid teevad sellesama vea. Aga Jumal ütles: „TEIE seiske vastu kuradile, ja ta põgeneb. TEIE rääkige mäele, ja see liigub.“ Ta on andnud MEILE nime üle kõigi nimede. Ta on andnud suurema SINU sisse ja Ta on andnud SULLE oma armu. See on kõik, mis sa vajad, et seista kuradile vastu ja olla võitja.

Paulus lõpetas palumise ja ütles: „Ma olen meeleldi nõder, kannatan vägivalda, hädasid, tagakiusamist ja kitsikust, et nendes olukordades tuleks esile Jumala vägi. Mingi vai ei peata mind evangeeliumi kuulutamast maailmale ega hoia mind tagasi, sest Tema arm on kõik, mis ma vajan! Ei loe, et kohal on deemonid. Ei loe, et on vastuseis. See pole üldse oluline. Vahet pole. Jumala Püha on siin. Tema Nimi on üle kõigi nimede! Kurat on lüüa saanud ja minu jalge all ja ta ei saa mind peatada!“
Sa oled enam kui võitja Tema – Jeesuse – läbi. Ära ole liiga hõivatud deemonite otsimisega ja tunnustamisega. Nad ei vääri liigset tähelepanu. Jah, nad on reaalselt olemas. Jah, nad püüavad sind peatada. Jah, nad püüavad hirmutada, aga nad ei saa, kui sina ei anna hirmule järele, sest hirm on võidetud vaenlane! Jumal on suur ja Tema arm on kõik, mida sa iganes vajad. Keskendu Talle ja hoia oma tähelepanu Jumala peal!
See ongi Pauluse vaia lugu.

Galaatlaste kirja 4. peatükk kirjeldab teistsugust olukorda Pauluse elus. Olukordi tuleb ka vaadelda erinevalt. Rohkem me ei räägi Pauluse vaiast lihas. Nüüd räägime nõtrusest tema lihas.

Galaatlastele 4:13-15 Te ju teate, et ma esimesel korral kuulutasin teile evangeeliumi oma ihu nõtruses ning teie võitsite kiusatuse ega põlastanud mind mu keha pärast ega sülitanud maha, vaid võtsite mu vastu nagu Jumala ingli, nagu Kristuse Jeesuse. Kus on nüüd teie õndsakskiitmine? Ma ju tunnistan teile, et kui oleks olnud võimalik, siis te oleksite oma silmad välja kiskunud ja andnud minule.

Siin ta räägib ihu nõtrusest. Ja need kaks kirjakohta, 2. korintlaste kirja 12. peatükk ja galaatlaste kirjakoht on andnud tõuke luua õpetus sellest, et Paulusel oli silmahaigus.
2. korintlaste kiri on kõnekäänd, see siin aga otsene tähendus. Mis on nõtrus? Nõtrus ei ole haigus. Kas see oli füüsiline nähtus tema ihus? Jah. Ta oli nõrk oma liha poolest. Mis see siis oli, kui see polnud haigus?

See kiri on kirjutatud galaatlastele, mitmetele linnadele ja küladele Galaatia piirkonnas. Kui lugeda Pauluse reiside kohta, siis leiad, et Galaatia maakonnas olid teatud linnad. Apostlite tegudes on sellest täpsemalt kirjas. Apostlite tegude 14. peatükk kirjeldab seda, kui ta esimest korda sellesse piirkonda tuli.

Apostlite teod 14:1-19 Aga Ikoonionis (Galaatia maakond) sündis, et nad tulid juudi sünagoogi ja kõnelesid seal nõnda, et suur hulk juute ja kreeklasi sai usklikuks. Aga sõnakuulmatud juudid õhutasid ja ärritasid paganate hinged vendade vastu vihale (me teame selle viha allikat – oli üks deemon, kes seda õhutas). Apostlid viibisid seal kauemat aega, kuulutades avalikult Isandat, kes andis tunnistust oma armusõnale ja laskis sündida nende käte läbi tunnustähti ja imetegusid. Aga linna elanikud jagunesid kaheks: ühed olid juutide, teised apostlite poolt. Kui siis paganad ja juudid koos oma ülematega tahtsid apostleid teotada ja kividega surnuks visata, põgenesid nood sellest teada saades Lükaoonia linnadesse Lüstrasse ja Derbesse (Galaatia piirkond) ja nende ümbruskonda ning kuulutasid seal evangeeliumi.
Ja Lüstras istus maas üks vigaste jalgadega mees, emaihust saadik halvatud, kes polnud veel kunagi kõndinud. Too kuulis Paulust rääkimas. Kui Paulus talle otsa vaadates märkas, et mehel on usku saada päästetud, hüüdis ta valju häälega: „Tõuse püsti! Seisa oma jalgadel!“ (vaevalt küll, et mehel oleks usku olnud, kui ta oleks näinud, et Pauluse enda silmad on haiged) Ja too hüppas püsti ja kõndis. (Ja deemoni pingutused olid tühja läinud.)
Rahvahulgad aga, nähes, mis Paulus oli teinud, tõstsid häält ja ütlesid lükaoonia keeles: „Jumalad on inimeste sarnastena tulnud alla meie juurde.“ Nad hüüdsid Barnabast Zeusiks ja Paulust Hermeseks, sest tema pidas kõnet. Ja linna ääres asuva Zeusi templi preester tõi härgi ja lillevanikuid värava ette ja tahtis koos rahvaga neile ohverdada. Aga kui apostlid Barnabas ja Paulus seda kuulsid, käristasid nad oma rõivad katki ja tormasid rahvahulga sekka, hüüdes: „Mehed, miks te seda teete! Meiegi oleme teiesugused nõdrad inimesed, ja me kuulutame teile evangeeliumi, et te pöörduksite tühjadest asjadest elava Jumala poole, kes on teinud taeva ja maa ja mere ning kõik, mis nende sees on, kes läinud sugupõlvede ajal on lubanud kõigil paganail käia nende oma teedel, ja ometi ei ole jätnud andmata endast tunnistust, tehes head: andnud taevast teile vihma ja viljakaid aegu, kosutanud teid toiduga ja teie südant rõõmuga.“ Ja nii kõneldes suutsid nad vaevu vaigistada rahvahulka, et see neile ei ohverdaks. Aga Antiookiast ja Ikoonionist tuli sinna juute ja need said rahvahulga oma nõusse. (Nad maksid ise oma reisi eest, et lihtsalt põhjustada Paulusele probleeme.) Ja nad viskasid Paulust kividega ning lohistasid ta linnast välja, pidades teda surnuks. Aga kui jüngrid olid kogunenud tema ümber, tõusis Paulus püsti ja läks linna.

Nii et mis oli see nõrkus? Kui inimest kividega loobitakse, siis peamine märklaud on pea. Need inimesed olid kividega surnuksloopimise eksperdid. Kivid olid alati valmis loopimiseks. Nad ei tahtnud Paulusele lihtsalt haiget teha, vaid tahtsid ta ära tappa. Kurat oli nad üles õhutanud. Nii need kivid siis tabasid ta pead, silmi, nina, rinda. Nii palju ja sellisel määral, et Paulus oli maas ja kiviloopimiseksperdid tunnistasid ta surnuks – mida ta ka ilmselt oli.
Mida need jüngrid tema ümber tegid, mis sa arvad? Tõenäoliselt palvetasid. Ja kui nad seal seisid, tõusis ta püsti! Sellest võib näha, et Jumala arm on piisav! See oli kõik, mis ta vajas.
Ja kas nüüd Paulus põgenes sellest linnast nii kiiresti kui sai? Ei, ta läks linna tagasi. Isegi surm ei peatanud teda.

Loeme edasi (Apostlite teod 14:20-22): Järgmisel päeval lahkus ta koos Barnabasega Derbesse. Kui nad ka sellele linnale olid evangeeliumi kuulutanud ja paljud olid jüngriteks saanud, pöördusid nad tagasi Lüstrasse (kus Paulus kividega surnuks visati!) ja Ikoonioni ja Antiookiasse ning kinnitasid jüngrite hingi, julgustades neid jääma ususse ja seletades, et meil tuleb paljude viletsuste kaudu sisse minna Jumala riiki.

Kurat on paanikas! Miks Paulus alla ei anna? Miks ta ei karda, nagu teised inimesed? Miks ta tagasi tuleb?
Galaatlaste kiri on adresseeritud inimestele Lüstras, Ikoonionis ja Antiookias. Selles kirjas ta kirjutabki esimesest korrast, kui ta sinna tagasi tuli pärast kividega loopimist.
Miks me arvame, et selleks ajaks olid paranenud kõik need vigastused, mis need kiviloopimiseksperdid olid tekitanud? Järgmises kirjakohas me näeme, et haavad ei paranenud otsekohe:

Apostlite teod 16:22-33 Ja rahvahulk tõusis nende vastu. Võimukandjad kiskusid rõivad nende seljast ja käskisid neid keppidega peksta. Ja kui nad olid neile palju hoope andnud, heitsid nad apostlid vangi ja käskisid vangivalvurit neid hoolsalt valvata. Niisuguse range käsu saanud, heitis valvur nad sisemisse vangikongi ja pani nende jalad pakku. Kesköö paiku Paulus ja Siilas palvetasid ja laulsid Jumalat kiites, ning vangid kuulasid neid. Aga äkitselt sündis nii suur maavärisemine, et vangihoone alused vappusid. Ja otsekohe avanesid kõik uksed ja kõikide köidikud pääsesid valla. Kui nüüd vangivalvur unest ärkas ja nägi vanglaukse lahti olevat, tõmbas ta mõõga ja tahtis end tappa, arvates, et vangid on põgenenud. Paulus hüüdis aga valju häälega: „Ära tee enesele kurja, sest me kõik oleme siin!“ Siis palus valvur tuld, tormas sisse ja heitis värisedes Pauluse ja Siilase ette maha, tõi nad välja ning ütles: „Isandad, mis ma pean tegema, et pääseda?“ Aga nemad ütlesid: „Usu Isandasse Jeesusesse, siis pääsed sina ja su pere!“ Ja nad rääkisid Isanda sõna temale ja kõigile, kes olid tema kojas. Ja vangivalvur võttis nad tollel öötunnil enda juurde ja pesi nende haavad.

Toimus üleloomulik maavärisemine, hoone vappus, kuid ei kukkunud kokku, hoopis kõikide käerauad tulid lahti. Ja ometi kõige selle üleloomuliku keskel ei paranenud nende haavad üleloomulikult kiiresti.

Galaatlastele 6:17 Viimaks veel, ärgu tehku keegi mulle vaeva, sest ma kannan Jeesuse vermeid (arme ja teisi tagakiusamise märke – laiendatud piiblitõlge) oma ihu küljes.

Armid tekivad haavade kinnikasvamisest. Paulusel olid armid. Milline ta võis välja näha paar päeva hiljem, kui teda kividega loobiti ja haavad ei olnud üleloomulikult kiiresti ära paranenud? Sinine, kollane, paistes, eriti pea piirkonnas – mõni päev hiljem seisis ta nende ees ja kuulutas kartmatult evangeeliumi. Need inimesed, kes teda kuulasid, olid sugupõlvede kaupa kummardanud ebajumalaid. Nüüd aga seisab üks mees nende ees, kes neid niimoodi armastab, et ei pea oma elu kalliks. Paulus oli kaetud peksmise ja kividega loopimise armide ja haavadega, ja ta läks tagasi samasse kohta, et neid inimesi aidata, julgustada ja üles ehitada! Milline Jumala armastus!

2. Korintlastele 1:8-10 Me ei taha ju, vennad, et teile jääks teadmata, kuidas meid Aasias ahistati: meid koormati üliväga üle meie jõu, nii et me koguni kahtlesime oma ellujäämises. Jah, meil oli meie endi arvates surmakäsk juba käes, et me ei loodaks endi, vaid Jumala peale, kes surnud üles äratab. Tema päästis meid sellest määratu suurest surmast ja päästab veelgi – tema, kelle peale me loodame. Jah, ta päästab edaspidigi.

Selles mehes pole mingit kaotust!

2. Timoteosele 3:11,12 ... tagakiusamistes, kannatustes, mis mulle on osaks saanud Antiookias, Ikoonionis, Lüstras. Millist tagakiusamist ma olen pidanud taluma, ent kõigest on Isand mind välja kiskunud! Ja kõiki, kes tahavad elada jumalakartlikult Kristuses Jeesuses, kiusatakse taga.

Kuid mitte haigustega, vaid tagakiusamistega. Meid on lunastatud haigustest. Meid pole lunastatud tagakiusust.
Meil on Tema arm, ja see on kõik, mis me vajame, kui oleme tagakiusatud.