„Neile, kes kasutavad hästi seda, mis neile on antud, antakse isegi rohkem ja neil on külluslikult.“
– Matteuse 25:29, NLT

Mitte minu võime ei ole see, mis loeb, vaid minu reageering Jumala võimele.
– Corrie ten Boom

Pöördume tagasi meie majaehitamise näite juurde.
Kõigepealt arutasime Jeesuse Isandaks olemist kui meie alust. Järgmisena vaatlesime raamistikku või struktuuri, mis on pühitsetud elustiil. Liigume nüüd edasi ehitusprotsessi viimase etapi juurde. See faas määrab ära selle unikaalsuse, mida me teeme. See sisaldab meie viljakust, unistusi, plaane, strateegiaid ja elulisi otsusi. Paulus kirjutab:

Me oleme Jumala meistriteos. Ta on loonud meid uueks Kristuses Jeesuses, et me saaksime teha neid häid asju, mis ta ammu kavandas meie jaoks. (Efeslastele 2:10, NLT)

Meid loodi Kristuses Jeesuses mitte ainult olema Jumala lapsed, vaid ka olema produktiivsed kuningriigi kodanikud.
Tegelikus majaehitamisprotsessis on puitosade, kappide, vaipade, plaatide, marmorist tööpindade, värvi ja lõpuks valgustuse paika-panek see, mis lõpetab ehituse. Aga see aspekt näeb hea välja ja kestab ainult siis, kui esimesed kaks ehitusetappi on tugevad.
Me kohtame elus sageli valikuid, mis tunduvad head, ent üsna tihti ei ole need Jumala parim meie jaoks. Meile tundub sageli, et meie valikud on piiratud. Aabram ja Saarai jõudsid otsuseni, et ainus viis poja saamiseks on see, kui Aabram naitub Saarai teenri Haagariga. Sellest otsusest sündis Ismael. Ent Jumala Sõna ütleb selgelt, et „ümmardaja poeg ei või pärida ühes vaba naise pojaga“ (Galaatlastele 4:30). Antud olukorras päästis Jumal Aabrami ja Saarai nende otsusest, aga alati ei juhtu nii. Sageli röövivad need valed otsused ja teed meilt meie maksimaalse potentsiaali.
Üks paljudest näidetest Vanas Testamendis on Saul, kes tegi surve all otsuse ohverdada enne Saamueli kohalejõudmist. Sellel juhul ei lunastatud seda otsust ja Saul kaotas kuningriigi (vt 1. Saamueli 13).
Mõtleme tähtsate otsuste ees seismisele järgmisel viisil. Kui sa matkad ja näed rada, mida on kõige rohkem käidud, siis on loomulik, et sa kaldud minema selles suunas. Aga kui sa oled koos kogenud teejuhiga, võib ta teada teist teed, mis on palju maalilisem ja viib sind palju kiiremini kohale sinna, kuhu sa suundud. Juht aitab sul teha parema valiku.
Meile on öeldud: „Sinu sõna on lamp, mis juhib mu jalgu ja valgus mu rajal“ (Psalm 119:105, NLT). Jumala Sõnas hästi rajatud olemine valgustab meie rada, mis on ülioluline tarkade otsuste tegemisel elus.
Aabrami ja Saarai olukorrast rääkides piirasid nad mõlemad Jumalat, mis juhtub sageli, kui me otsustame minna oma teed. Uurigem siis Jumala Sõna, et see juhiks meid otsuste tegemisel.

„Ei ole saadaval teie kodu jaoks“

Meie abielu esimesed aastad elasime Lisaga kahes linnas – Dallases ja Orlandos. Me suutsime endale vaevalt lubada oma kahte esimest maja. Alguses me elasime mitu aastat korterites, sest meil ei olnud piisavalt raha oma kodu jaoks. Me külastasime mudelmaju, aga ainult selleks, et unistada.
Kui me olime juba võimelised ostma maja, oli põhiteguriks hind. Me ei saanud endale lubada enamikke maju, sest mu aastane sissetulek oli ainult 18 000 dollarit Dallases ja 27 000 Orlandos. Korterisse jäämine ei tulnud kõne alla, sest nüüdseks oli meil kaks last ja me tahtsime hoovi, kus nad saaksid mängida. Me vaatasime mõlemas linnas nädalaid otsides ringi, eelkõige taskukohastes rajoonides, mis olid mõistlikus sõidukauguses kirikust ja tööpaigast. Mõlemal juhul me leidsime, et kõige ökonoomsem valikuvõimalus olid ehitusjärgus olevad odavad ridaelamud. Mõlemal ehitajal oli umbes pool tosinat korruseplaani, mille vahel valida, ja mõlemal korral me valisime ühe kõige odavamatest.
Me olime ühe maja puhul tohutus vaimustuses, kui tuli päev valida siseviimistlusmaterjale. Meie müügimees viis meid üldisesse näidisteruumi, kus oli välja pandud palju imekauneid materjale. Seal olid igasugused marmorist ja travertiinist plaadid, erinevad puitpõranda viimistlused, ilusad kapid ja suurel hulgal luksuslikke vaipu. Me nägime peeneid laeliiste ja unikaalseid kaminakive.
Seejärel juhatas meie müügimees meid ühte näidisteruumi ossa, kus me võisime välja valida oma materjalid. Selles piirkonnas ei olnud marmorist või travertiinist valikuid, tegelikult ei olnud seal üldse mingeid kiviplaate. Ei olnud ka vahtrast, tammest ja männist kappe. Polnud laeliiste, kaminakive ega puidust põrandaid, mille vahel valida. Meie ainsad valikuvõimalused olid kehvemat sorti vaip, linoleumpõrand ja odavad liimpuidust kapid.
Me küsisime muudkui paremaid materjale, aga kuulsime pidevalt ühte kahest vastusest: „Ei ole saadaval teie kodu jaoks“ või „See on lisatasu eest.“ Kui me küsisime lisatasu suurust, tsiteeriti tohutu suurt summat, mida me loomulikult ei saanud endile lubada. Me lahkusime Lisaga näidisteruumist, püüdes üksteist julgustada, aga tegelikult tundsime end üsna lööduna.

Võimeline tegema

Me elame maailmas, mis meenutab seda kogemust ehitajate näidisteruumis. Inimestele öeldakse sageli: “Sa ei saa.“ „Ära hellita lootust.“ „See on liiga kõrgelennuline mõte.“ „Leia oma koht ja ole normaalne.“ Või: „See ei ole sulle võrdväärne.“ Selliste piiravate märkuste nimekiri on lõputu. Sageli tundub nende taga olev loogika mõistlik ja nõuanded head, aga milline on tõde?

Aga sellele, kes enam kui rohkesti võib teha üle kõige selle, mida me palume või mõistame väge mööda, mis meis on tegev ... (Efeslastele 3:20).

See kirjakoht annab edasi hoopis teistsuguse sõnumi, kui seda tegi meie kogemus näidisteruumis. Jumal ei pane meile peale piiravaid parameetreid. Tema piirid on kaugemal sellest, mis me suudame näha, unistada, ette kujutada, loota või paluda.
Selle salmi võtmesõna on võib. Lubage ma illusteerin seda ühe stsenaariumiga.
Multimiljardär kutsub enda juurde kolm noort ettevõtjat ja teeb neile pakkumise: „Ma tahan finantseerida teie unistuste äri. Ma ei oota tagasimakseid, ma tahan lihtsalt näha, kuidas teid saadab edu. Ma võin teile anda nii suure algkapitali, kui te vajate.“
Esimene on noor naine, kes otsustab ehitada pagaritöökoja. Tal on vaja tänavapoolsete akendega ruume, ahje, küpsetuspanne, nõusid, kassaaparaati, toiduaineid ja veel mõningaid asju. Ta teeb oma plaanid miljardärile teatavaks ja küsib sada tuhat dollarit. Kõhklemata kannab too raha naise pangaarvele üle.
Järgmine on üks noor mees. Ta otsustab ehitada mõned majad. Ta peab ostma maatükke, ehitusmaterjale, tööriistu ja veoauto ning üürima väikese kontori. Ta paneb oma äriplaani kokku ja soovib saada 250 000 dollarit. Taas kannab miljardär kohe raha ta arvele üle.
Kolmas ettevõtja on noor daam, kes tahab ehitada ärikeskuse, mille juurde kuuluvad kaubanduskeskus ja lõbustuspark. Ta leiab tuhat aakrit maad, mis on linna piirides müügil. See on esmaklassiline kinnisvara ja on olnud müügis juba tükk aega, sest vaid vähesed suudaksid maksta seda hinda. Ta teeb sellele pakkumise ja see võetakse vastu.
Ta palkab arhitektide meeskonna, kes teevad ta unistusest visandi. Ta kirjeldab kaht unikaalset, kõrvuti asetsevat õuega kaheteistkümnekorruselist ärihoonet. Teise ossa plaanib ta kaunist kaubanduskeskust, täis kalleid poode ja kvaliteetseid restorane. Poodide peal asuvad luksuslikud korterid. Ta soovib, et selle projekti keskmeks oleks viietärnine luksushotell. Ta reserveerib viimase osa maast oma stiilsele lõbustuspargile. Ta ääristab kõik tänavad lopsakate puudega, lisab jalgrattarajad ja paneb i-le täpi vapustava puudest ja lilledest pakatava pargiga kaubanduskeskuse kõrval.
Tema nägemuseks on tõmmata oma parki edukaid ärisid, elanikke ja hotellikülalisi. Ta pakub luksuslikku ostlemist, rahulikku ümbrust, unikaalset kogemust lõbustuspargis ja suurepäraseid restorane. Hotell pakub muinasjutulist majutust ta äriomanikest külalistele. Ta soovib ka, et tema keskus oleks üks sihtpunkte. Ta lootuseks on meelitada kohale inimesi üle terve maa, kes lendaksid kohale ja puhkaksid, poodleksid, naudiksid lõbustusparki ja laseksid ennast ta peenes hotellis poputada.
Ta töötab koos arhitektidega plaani kallal nii kaua, kuni see on veatu – tõeline kunstiteos. Seejärel läheb ta miljardäri juurde, näitab talle oma plaane ja palub 245 miljonit dollarit. Nii nagu ka kahe teise ettevõtja puhul, kannab too kohe raha naise kontole üle.
Kolm aastat hiljem kutsub miljardär need kolm noort inimest koosolekuks kokku. Ta tahab, et nad räägiksid oma edusammudest. Nad raporteerivad üksteise järel. Pagaritöökoja puhaskasum on mõni tuhat dollarit kuus. Ehitaja on ehitanud neli maja ja on saanud kolme aasta jooksul veidi üle kahesaja tuhande dollari puhaskasumit.
Kolmas noor ettevõtja tõuseb püsti ja esitab raporti enda keskuse kohta. Ta hotellis on hetkel 90-protsendiline täituvus ja ta kõrghoone kontoriruumides 87-protsendiline täituvus. Ta korterid on välja müüdud. Ta kaubanduskeskus on 98-protsendiliselt täis kalleid poode ja restorane. Ta puhaskasum on miljonites dollarites iga kuu. Ta teatab, et linn on paika pannud kuupäeva, tunnustamaks ta keskust linna autasuga, sest see on kogukonnale mitmel viisil kasulik olnud – esteetiliselt, tööhõive, turistide rahakulutuse ja maksutulu osas. Ta on ka võtnud osa kasumist, et avada ja finantseerida supikööke vaestes linnaosades.
Aga see ei ole veel kõik. Ta teatab, et suur osa nendest paljudest miljonitest kasumidollaritest on eraldatud sarnaste keskuste jaoks kolmes teises linnas, mis avatakse kuuekuise intervalliga järgmise pooleteise aasta jooksul. Ta on õpetanud välja kolm juhtkonnatiimi, kes hakkavad juhtima nende uute keskuste tööd. Ta ootab järgmiselt viielt aastalt sellist kasumit, et koguda põhikapitali veel viie keskuse jaoks teistes võtmepiirkondades.
Olles kuulanud ära ta ettekande, jäävad teised kaks ettevõtjat vaikseks ja löövad silmad maha. Miljardär märkab seda ja küsib, miks on nende pilk maha löödud.
Noor naine, kes omab pagaritöökoda, kõneleb esimesena. „Noh, härra, loomulikult läheb tal paremini kui meil, sest ta küsis teilt rohkem raha kui meie. Ta on võimeline tegema rohkem, sest te andsite talle rohkem.“
Miljardär vaatab noore majaehitaja poole. „Kas sa oled temaga nõus?“
Noormees ütleb: „Ausalt öeldes, jah, härra. Tal oli rohkem, millega tegutseda.“
Miljardär laseb oma isiklikul abil tuua nende esimese koosoleku ülestähendused. Mõned minutid hiljem tuleb too protokolliga.
Annetaja ütleb oma abile: „Palun loe ette see, milline oli minu pakkumine kõikidele nendele ettevõtjatele kolm aastat tagasi.“
Abiline loeb: „Ma tahan finantseerida teie unistuste äri. Ma võin teile anda nii suure algkapitali, kui te vajate.“
Miljardär vaatab nende kahe poole, kes on silmad maha löönud ja küsib: „Miks te olete kadedad selle peale, mis tema sai? Miks te arvate, et tal oli mingi eelis teie ees? Ma ütlesin teile kõigile, et ma võin anda teile nii palju kapitali, kui te vajate oma visiooni teostamiseks. Ma ei seadnud mingeid piire sellele, kui palju ma annan ja andsin teile tõepoolest täpselt nii palju, kui te küsisite. Miks ei unistanud ega planeerinud te suuremalt?“
Miljardär pöördub seejärel noore naise poole, kellel on pagari-töökoda ja küsib: „Miks ei kavandanud sa suuremat pagaritöökoda? Ma oleksin andnud sulle kapitali. Miks ei palunud sa finantse efektiivsema turustamise jaoks? Inimestele meeldivad su tooted, sa oleksid olnud edukas. Ent mu suurim küsimus on see – miks ei kavandanud sa rohkem pagaritöökodasid üle terve linna ja lõpuks edasimüüjaid üle terve riigi, kasvatamaks oma äri?“
Seejärel pöördub ta noore mehe poole ja esitab samasuguseid küsimusi: „Miks ei õpetanud sa välja mõningaid töödejuhatajaid ega palganud alltöövõtjaid, et ehitada kakskümmend maja aastas, selle asemel et piirduda vaid veidi enama kui ühe majaga aastas. Sa oleksid võinud luua nii palju uusi töökohti. Miks ei ostnud sa rohkem maad? Miks ei organiseerinud sa harukontoreid üle terve osariigi, et oleksid võinud täita mitmeid linnu kaunite majadega? Ma oleksin finantseerinud su visiooni, sest sa aitasid selle linna perekondi ja lõpuks ka osariiki. Su äri ulatus oli piiratud, sest su kapital oli piiratud, sest su visioon oli piiratud.“

Küllus

Kristlastena mõtleme sageli alateadlikult, et meil ei peaks olema liiga palju. Aga kas selline mõtlemine on kooskõlas sellega, mida õpetab Jumala Sõna? Jeesus ütleb:

„Neile, kes kasutavad hästi seda, mis neile on antud, antakse isegi rohkem ja neil on külluslikult.“ (Matteuse 25:29, NLT)

Jumalal ei ole küllusega probleeme. Ta on aga selle vastu, et küllus saaks meid oma võimusesse. Mis vahe siin on? Inimene, kelle on vallanud küllus, on selline, kes otsib õnnistust, vara, raha, võimekust või väge lihtsalt oma himude rahuldamiseks. Või ta kuhjab kokku varusid hirmust.
Paljud, kes kuulsid õpetust jõukusest kahekümnenda sajandi lõpus, himustasid sellisel moel. Nende ahnus põhjustas seda, et paljud juhid ja usklikud taganesid Jumala tõe rääkimisest külluse kohta. Paljud hakkasid põlastama sõna jõukus. Aga tõde on see – me vajame küllust, et teha suuremaid ja efektiivsemaid asju, ehitamaks kuningriigi jaoks inimeste elusid. Kas võib see olla põhjus, miks Jumal ütles: „Armas, soovin sulle, et kõigis asjus sinu käsi hästi käiks ja sa oleksid terve, nõnda nagu su hingegi lugu on hea.“ (3. Johannese 2)
Meie näites ei andnud multimiljardär igale ettevõtjale 245 miljonit dollarit, nii nagu ta tegi viimase noore naise puhul. Ta andis igaühele vastavalt nende visioonile. Kui sa uurid tähendamissõna, mis sisaldab Jeesuse väidet külluse kohta, siis leiad sa, et kõik sulased ei saanud alustuseks ühesuurust rahasummat. Neile anti erinevad summad: „Ta andis ühele viis kotti hõbedat, teisele kaks kotti hõbedat ja ühe koti hõbedat viimasele – jagades seda vastavalt nende võimekusele“ (Matteuse 25:15, NLT). Nende võimekus oli vastavuses sellega, mida nad suutsid ette kujutada.
Minu näites suutis esimene tüdruk ette kujuta üksnes väikest pagaritöökoda. Noor mees suutis ette kujutada ainult mõnd maja aastas. Kolmanda, noore naise võimekus – mida ta suutis ette kujutada – nõudis palju enam.
Varustatuse õige kasutamine seisneb elude ehitamises, kuningriigi ehitamises. Kui me vaatame seda tähendamissõna lähemalt, siis me leiame huvitava tõsiasja. Kaks sulast olid oma isandale ustavad. Nad paljundasid seda, mis neile anti. (Meie loos kolmest noorest ettevõtjast paljundas ainult üks.) Isand Jeesuse tähendamissõnas nimetas nende paljundust heaks (vt Matteuse 25:21, 23).
Sulast, kes hoidis selle alles, mis tema kätte usaldati, nimetati laisaks. Isand võttis ta ühe hõbedakoti ära ja andis selle mehele, kellel oli küllalt. Isand muutis selle mehe kümme kotti hõbedat üheteistkümneks kotiks. See on kaugel sotsialistlikust lähenemisest, ausalt öeldes on see loomult täiesti kapitalistlik.
Me arvame, et hea kristlane on see, kes nii-öelda hoiab kinni sellest, mis tal on. Teisisõnu, ta on rahul sellega, et tal on piisavalt, et ära elada, kui tegelikult tähendab see laisk olemist. Jumala esimene korraldus oli inimkonnale: „Olge viljakad ja teid saagu palju ...“ (1. Moosese 1:22). Ta ei rääkinud ainult beebidest. Ta kuulutas: „Ma ootan, et te paljundate kõike seda, mis ma teile annan ja annate selle mulle tagasi.“
Jumal on usaldanud mulle võime õpetada. Läbi Tema armu (mis on vägi, tegev meie meeskonnas, meie partnerites, mu naises ja minus) on seda andi paljundatud ja Talle see tagasi antud õpetamise läbi üle terve maailma, raamatute kirjutamise läbi, sõnumite ülespanemise läbi veebi, miljonite töövahendite andmise läbi pastoritele ja juhtidele globaalselt, blogimise ja teiste õpetajate arendamise läbi ja see nimekiri ei ole täielik. Senini on Ta teinud kaugelt üle selle, mida ma oleksin eales osanud noore mehena unistada. Ent mul on kaks reaktsiooni sellele kõigele. Esiteks on mul mure, kas ma olen Teda äkki mõnel viisil piiranud? Teiseks on mul rõõm – vau, vaata, mida Tema võimekus on teinud! Need kaks mõtet hoiavad mu alandliku ja kirglikuna ühel ja samal ajal.

Meie anum

Seda on nii palju enam, mida Ta võiks meie kõigi läbi teha. Kas me mõistame seda või mitte, aga me kõik seame piiranguid. Vastavalt Efeslastele 3:20 paneb need kitsendused paika see, mida me suudame „paluda või mõelda“ teiste aitamise osas. Jumala selge sõnum meile on see: „Mu arm sinus võib minna palju kaugemale piirist, mis sa endale sead.“ Jeesus ütleb seda nii: „Kõik on võimalik sellele, kes usub!“ (Markuse 9:23)
Meie piirid – mida me suudame endas hoida – otsustavad, kui palju me saame osa piiramatust varustusest. Minu loos miljardärist ja ettevõtjatest oli esimese inimese anum visioon, mis vajas sadat tuhandet dollarit, teine vajas 250 000 dollarit ja kolmas nõudis 245 miljonit.
Ausalt öeldes on meie anuma suurus see, mis piirab Jumalat. Kas võib olla, et Jumal küsib meilt: „Miks mõtled sa ainult sellele, mida on vaja selleks, et ära elada? Miks mõtled sa ainult enda ja oma perekonna peale? Miks ei kasuta sa ära seda potentsiaali, mis ma olen sinu sisse pannud? Minu silmis ei ole selline suhtumine hea. See on laiskus.“
See on põhjus, miks Paulus palvetab kirglikult, et me võiksime teada ja mõista:

... mis on see Tema väe mõõtmatu ja piiramatu ja ületamatu suurus meis ja meie jaoks, kes usume ... (Efeslastele 1:19, AMP)

Vaata hoolega neid sõnu, mis ma selles salmis olen rõhutanud. Peatu ja mõtiskle nende üle. Mõõtmatu. Sa ei saa seda ära mõõta. Piiramatu. Sellel ei ole piire. Ületamatu suurus. Universumis ei ole suuremat väge.
Pane tähele, et kogu see vägi on meis. See ei ole vägi, mida me võime perioodiliselt saada trooniruumist. See on Tema vägi, mis on juba meie sees.
See on ka meie jaoks. See võimaldab meil paljundada. See aitab meil olla viljakad. See teeb meid efektiivseks teiste abistamisel. Selle läbi me särame kui ere valgus.
See vägi ei ole midagi muud kui Jumala arm.

Valitse elus

Jumala arm on vastupandamatult võimas. See on pääste, andestuse, uue loomuse teenimatu and ja vägi, elamaks jumalakartlikku elu. See võimaldab meil ka paljundada, olla viljakad ja valitseda elus. Arm on tõesti võrratu! Kuulake hoolega Pauluse sõnu:

Kõik, kes võtavad vastu Jumala küllusliku armu ja on heldekäeliselt tehtud tema ees õigeks, valitsevad elus Kristuse läbi. (Roomlastele 5:17, TEV)

Selle väite suurus tundub peaaegu liiga ebaloomulik, et olla reaalne, sest selle tähendus on rabav. Võib-olla on see sellepärast paljudele kahe silma vahele jäänud. Me peame Jumala armu läbi valitsema elus. Meile on antud vägi võita kõik takistused, mida see maailm võib püüda meie vastu paisata. Elu siin maa peal ei pea saama meist parimat, meie peame selle üle valitsema. Me oleme määratud maha panema olulist märki oma mõjusfääris. See on meie mandaat.
Kuidas see praktikas välja näeb? Me peame murdma välja valitsevast olukorrast, ületama normi. Meid on kutsutud mõjutama – olema pea ja mitte saba, üleval ja mitte all (vt 5. Moosese 28:13). Me ei pea mitte ainult tõusma kõrgemale ebasoodsatest oludest elus, vaid me peame ka särama eredamalt kui need, kellel ei ole lepingut Jumalaga. Me peame olema juhid keset valgustamata maailma. Pea määrab ära suuna, kursi ja suundumused, samas kui saba järgib. Me peaksime olema juhid kõigis oma ühiskonna aspektides, mitte järgijad. Kas see on reaalsus? Või jääb meil vajaka sellest, mida Jumal nimetab heaks?
Lubage mul seda lihtsalt ja põhjalikult seletada. Kui sa oled tegev meditsiini alal, siis on sul Jumala armu läbi võime avastada uusi ja innovatiivseid viise haiguste ja tõvede raviks. Su potentsiaal on mõõtmatu ja piiramatu. Su töökaaslased peaksid imetlema su avastusi ja su töö peaks neid inspireerima. Sinu uuenduslikkus ja tarkus paneb neid pead kratsima ja ütlema: „Kust ta need ideed küll saab?“ Sa mitte üksnes ei sära ise, vaid sa ka paljundad oma efektiivsust oma erialal. Teised tahavad ka sinu jälgedes käia ja püüavad tundma õppida sinu võimekuse allikat.
Kui sa oled veebidisainer, peaks su looming olema sedavõrd värske ja uuenduslik, et teised imiteerivad su tööd. Sina ja teised usklikud su erialal peaksid paika panema valitsevad suundumused, millele ühiskond järgneb. Sa oled hinnatud oma töö pärast ja sind tuntakse su uuenduste tõttu. Sa oled teistest nii kaugel ees, et teised samal alal tegutsejad kratsivad pead ja küsivad üksteiselt: „Kust ta sellise loovuse võtab?“ Sa paljundad, andes oma teadmisi edasi teistele ja arendades oma tegevusala ning külvates Jumala riiki.
Kui sa oled kooliõpetaja, siis arendad sa sinu sees oleva armuväe läbi välja värskeid, loovaid ja uuenduslikke viise, kuidas anda edasi teadmisi, arusaamist ja tarkust oma õpilastele – sellisel moel, mille peale ükski teine õpetaja su koolisüsteemis pole tulnud. Sa võid panna paika norme ja innustada õpilasi sellisel viisil, et teised imestavad. Su kaasõpetajad arutavad omavahel: „Kust ta need ideed saab?“ Sa paljundad, taastekitades oma võimeid oma õpilastes ja arendades teisi haridustöötajaid.
Ärimehe või -naisena võid sa tulla välja leidlike toodetega ja müügitehnikatega, mis ületab kaugelt teised. Sa võtad kasutusele konkurentsivõimelisi turundusstrateegiaid, mis on teistest peajagu ees. Sa tajud vilunult, mis on kasulik ja mis mitte. Sa tead, millal osta ja millal müüa, millal alustada ja millal lõpetada. Teised ärimehed kratsivad pead, püüdes välja nuputada, miks sa nii edukas oled. Sa paljundad noorte ettevõtjate arendamise läbi ja andes heldelt kuningriigi ehitamiseks.
Sama põhimõte kehtib ka siis, kui sa oled muusik, uurija, sportlane, teadlane, politseinik, stjuuardess, kodune ema või kui sa tegutsed meedias, sõjaväes või mõnes teises eluvaldkonnas. Kõik need näited, on nad siis kõrgelennulised või mitte, näitavad meie mandaati.
Me kõik oleme kutsutud ühiskonna erinevatesse sektoritesse. Me peame laskma välja paista seda, et oleme pead ja juhid, kus me iganes ka ei asuks. Meie ärid peaksid jõudsalt kasvama, isegi kui teised on raskustes. Meie kogukonnad peaksid olema turvalised, rõõmupakkuvad ja edukad. Meie tööpaigad peaksid olema heal järjel. Meie muusika peaks olema värske ja originaalne, mida sekulaarsed muusikud järele aimavad. Seesama peaks kehtima ka meie graafika, videote ja arhitektuuriteoste kohta. Meie loovus peaks inspireerima ja olema nõutav igal tasemel.
Meie sooritused, kas siis spordis, meelelahutuses, kunstis, meedias või ükspuha millisel muul alal, peaksid esile tõusma. Kui õiged valitsevad, peaksid meie linnad, riigid ja rahvad õitsema. Meie koolid, kus meie õpetame ja juhime, peaksid olema parimad. Kuhu iganes usklikud on kaasatud, seal peaks valitsema loovuse, novaatorluse, produktiivsuse, rahu ja vaikuse, tundlikkuse ja usaldusväärsuse küllus. Meie, Jeesuse jüngrid, peame olema valguseks pimedas maailmas. Nii et põhimõtteliselt me peaksime Jumala armu läbi keset pimedat ühiskonda esile tõusma.

Üle normi

Lugege seda tunnistust Taanieli kohta:

Taaniel tõusis sel määral oma erakordsete omaduste poolest ametikandjate ja asehaldurite seas esile, et kuningas kavatses panna ta terve kuningriigi üle. (Taanieli 6:4, NIV)

See on rabav. Pange kõigepealt tähele, et Taaniel tõusis esile. Ei ole öeldud, et Jumal tõstis Taanieli esile. Kõik peamised piiblitõlked ütlevad, et see oli Taaniel, kes tõusis esile. The Message Piibel ütleb, et ta „ületas kaugelt teised“ juhid.
Kuidas Taaniel seda tegi? Tal olid erakordsed omadused, sest ta oli mees, kes oli ühenduses Jumalaga. See peaks olema täpselt nii ka kõigi nendega, kelle sees elab Jumala Vaim.
The New American Standard Bible ütleb: „Taaniel hakkas tõusma esile ... sest tal oli harukordne vaim.“ Sõna harukordne tähendab „normist kaugemale minema, valitsevast olukorrast välja murdma, tavalist mõõtu ületama“. Mõnikord me võime mõnest sõnast paremini aru saada, uurides seda, mida ta ei ole – selle antonüüme, mis harukordse puhul on tavaline, harilik või normaalne. Seega väljendab tavalise elu elamine vastupidist elustiili selle omale, kellel on harukordne vaim.
Taanieli vaim oli erakordne. Kui meie vaim on erakordne, peaks meie mõistus ja ihu sama masti olema. Kui meie vaim meid juhib, on loovus, leidlikkus, tarkus, tunnetus ja kõik teised eluaspektid kujundatud teistmoodi kui siis, kui me elame üksnes oma jõust. Kui me tõesti mõistame armu meis ja meie jaoks, siis me teame, et meil pole piiranguid.
Ärgem unustagem sõnu, mis kirjeldavad Jumala väge meie sees – mõõtmatu, piiramatu ja ületamatu suurus. Taaniel kasutas ära seda, mis oli talle kättesaadav ta suhte tõttu Jumalaga. Ta tundis oma lepingut Kõikväelisega – et ta peab olema pea ja mitte saba. Ja meil on palju võimsam leping Jumalaga kui Taanielil.
Uurime Taanieli olukorda põhjalikumalt. Tema ja ta kolm sõpra toodi vangidena tillukese Iisraeli rahva seast ja saadeti maailma kõige vägevamasse riiki. Kui sina oled ameeriklane ja sa arvad, et meie riik on olnud möödunud sajandil võimas, siis tõsiasi on see, et meie maa ei ole suhteliselt võttes kaugeltki nii vägev, kui seda oli Babüloonia. Babüloonlased valitsesid tervet maailma. Nad olid esikohal majanduslikult, poliitiliselt, sõjaliselt, sotsiaalselt, teaduslikult, hariduslikult ja kunstiliselt.
Babüloonia rahvas oli kõige arenenum planeedil praktiliselt kõikidel aladel. Ometi me leiame, et Taanieli ja ta sõprade puhul: „Ükspuha, mis küsimusi kuningas esitas või mis probleemi püstitas, teadsid need neli kümme korda rohkem“ kui teised kuningriigi juhid (Taanieli 1:20, TEV). Teised tõlked ütlevad, et nad olid kümme korda paremad, kümme korda targemad ja mõistsid kümme korda enam. Nad viisid ellu ideid, millele selle juhtiva riigi targad mehed ei olnud kunagi mõelnudki ja nende ideed toimisid. Ühesõnaga, nende loovus, uuenduslikkus ja taip olid kümme korda vägevamad kui teiste juhtide omad, kellel ei olnud Jumala Vaimu.

Suurem kui Taaniel

Pidades seda meeles, lugegem Jeesuse sõnu: „Johannes on suurem kui keegi teine, kes kunagi elanud“ (Luuka 7:28, TEV). See tähendab, et Ristija Johannes oli suurem kui Taaniel. Ärgem püüdkem võrrelda neid kahte selle järgi, mida nad tegid. Johannes oli teenistuses, Taaniel teenis tsiviilvalitsuses. Ent Jeesus ütleb selgelt, et Johannes oli kõrgem. Aga seejärel jätkab Ta:

„Aga see, kes on väikseim Jumala riigis, on suurem kui Johannes.“ (Luuka 7:28, TEV)

Miks on see, kes on väikseim Jumala riigis, suurem kui Johannes? Jeesus ei olnud veel läinud ristile, et vabastada inimkonda, seepärast ei olnud Johannesel uuestisündinud vaimu. Johannese kohta ei saanud öelda: „Nagu Jeesus on, nii on ka Ristija Johannes selles maailmas“ (vt 1. Johannese 4:17). Aga seda öeldakse meie kohta! Johannest ei äratatud üles ega pandud istuma ühes Kristusega taevasis paigus (vt Efeslastele 2:6). Ent see on tõsi meie suhtes! See on põhjus, miks väikseim kuningriigis on praegu suurem kui Johannes. Kas me saame sellele pihta?
Mõned teadlased usuvad, et selle maa peal on olnud umbes kaks miljardit kristlast, alates Jeesuse ülestõusmisest kuni meie päevini. Kuigi selleks on vähe šansse, aga kui see ikkagi on nii, et sina oled väikseim nendest kahest miljardist usklikust, oled sa siiski suurem kui Ristija Johannes – mis tähendab, et sa oled suurem kui Taaniel.
Küsimused, mis nüüd üles kerkivad, on järgmised. Kas sa tõe-poolest tead, kes sa oled? Ja kas sa tõused esile? Kas sa oled kümme korda nutikam, parem, targem, loovam ja innovatiivsem kui need, kellega sa koos töötad ja kes ei ole lepingulises suhtes Jumalaga Jeesuse Kristuse läbi? Kui ei, siis miks? Kas võib olla, et me ei usu suuremasse Jumala armu määra?
Mõtleme selle üle veidi veel. Jeesus väitis, et me oleme „maailma valgus“ (vt Matteuse 5:14). See, et meile viidatakse kui pimeduse keskel olevale valgusele, ei toimu Uues Testamendis mitte ainult üks kord. (Vt Matteuse 5:14–16, Johannese 8:12, Apostlite teod 13:47, Roomlastele 13:12, Efeslastele 5:8, 14, Koloslastele 1:12, Filiplastele 2:15, 1. Tessalooniklastele 5:5 ja 1. Johannese 1:7, 2:9–10.) See tõde peaks olema ülekaalukas teema meie elust Kristuses.
Mida tähendab maailma valguseks olemine? Enamik näeb seda käivat üksnes meie käitumise kohta – olla armas, lahke ja kena – ühes tõsiasjaga, et me oskame tsiteerida Johannese 3:16 kirjakohta. Mis siis, kui Taaniel oleks näinud valguseks olemist sellisel viisil? Mis siis, kui ta eesmärgiks oleks olnud iga päev valitsusasutusse sisenedes kohelda inimesi kenasti ja öelda oma töökaaslastele: „Tere, Babüloonia juhid, psalm 23 ütleb: „Isand on mu karjane, mul pole millestki puudust ...““
Mida võisid haldurid ja valitsejad üksteisele öelda, kui Taaniel lahkus kontorist, et palvetada lõunaajal? (Ta tegi seda iga päev.) Ma olen kindel, et see võis kõlada umbes nii: „Me oleme nii rõõmsad, et fanaatikut ei ole kontoris. Loodame, et ta palvetab terve pärastlõuna. Ta on nii veider.“
Miks tegid nad sellise seaduse, et Taaniel ei saaks palvetada? (Vt Taanieli 6:6–8) Kas võis see olla sellepärast, et ta oli kümme korda nutikam, targem, innovatiivsem ja loovam kui ükskõik kes neist? Kuna teda edutati nendest kõigist kõrgemale, kuni ta oli kõikide juhtide pea, siis ehk olid nad veidi kadedad.
Need juhid olid segaduses ja arvatavasti arutasid asja üksteisega, öeldes: „Me lihtsalt ei saa sellest aru. Meid õpetasid kogu maailma targimad, andekamad ja õpetatumad teadlased, õpetajad ja juhid. Tema on sellest tähtsusetust väikeriigist, nii et kust ta võtab need ideed? Kuidas on ta meist nii palju parem? Asi peab olema palvetamises, mida ta teeb kolm korda päevas. Võtame vastu seaduse ta palvetamise vastu, et ta ei saaks ka edaspidi meist üle olla.“ (Loomulikult teenis see ka nende eesmärki lasta ta kinni võtta.)
Taaniel säras nii eredalt sellepärast, et oli hämmastav indiviid. Ta erakordsed omadused panid ta kirkalt särama ta kaasaegsete silmis. Neile ei meeldinud see, sest nad olid kadedad. Ent ma võin ainult ette kujutada, et paljud teised, kaasa arvatud kuningas, nägid Taanieli võimetes tõendit elavast Jumalast ja see oli nende jaoks atraktiivne ja pani neid austama Taanieli Jumalat.
Taanieli pühakirjatundmine või see, et ta oli kena ja palvetas kolm korda päevas ei pannud teisi tähelepanu pöörama. Selleks oli tõsiasi, et ta oli oma tööalal palju parem ja omas jumalikku iseloomu. Ta isiklik alus, struktuur ja viimistlusmaterjalid olid kõik esmaklassilised.

Tõendus minu elus

Ma olen isiklikult olnud tunnistajaks Jumala armuväele oma elus. Üks mu halvimaid aineid keskkoolis oli inglise keel koos loovkirjutamisega. Ma nägin kõvasti vaeva iga kord, kui mulle anti ülesandeks kirjutada kolmeleheküljeline essee. Kirjutamine nõudis minult palju tunde ja ma kulutasin enne ära pool märkmikuplokki. Ma rebisin välja ja viskasin minema lehekülje lehekülje järel, sest see, mis ma olin kirjutanud, oli nii õudne. Ma sain 370 punkti 800-st SAT testi inglise keele osas. Et anda sulle arusaama, kui halb see tulemus on, siis oma reisidel olen ma kohanud ainult ühte inimest, kelle tulemus oli viletsam.
Kui Jumal näitas mulle 1991. aastal palves, et Ta tahab, et ma kirjutaksin raamatu, arvasin ma, et Ta ajab mind kellegi teisega segamini. Nii nagu Saara Vanas Testamendis, sain ma kõvasti naerda. Kuidas suudaksin ma kirjutada peatüki, rääkimata raamatust? Millega ma jätsin alguses arvestamata, oli Jumala mõõtmatu, piiramatu ja ületamatult suur arm minus.
Kümne kuu jooksul alates sellest ajast, mil ma sain Jumalalt raamatu kirjutamise korralduse, tulid mu juurde kahenädalase intervalliga kaks naist erinevatest osariikidest ja ütlesid need sõnad: „John, Jumal tahab, et sa kirjutaksid. Aga kui sa ei tee seda, annab Ta sõnumi kellelegi teisele.“ Pärast seda tegin ma Jumalaga lepingu ja tunnistasin oma täielikku sõltuvust Tema armust. Ma räägin ülejäänu sellest loost järgmises peatükis, aga ma lihtsalt raporteerin siin, et nüüdseks on kirjutatud üheksateist raamatut ja üle terve maailma on levitatud miljoneid eksemplare rohkem kui üheksakümnes keeles.
Arm ei teinud võimalikuks mitte ainult mu kirjutamise, vaid ka mu kõnelemise. Esimest korda, kui Lisa pärast meie abiellumist kuulis mind avalikult kõnelemas, jäi ta esimeses reas magama. Ma olin nii halb. Üks ta parimaid sõbrannasid istus ta kõrval ja langes nii sügavasse unne, et ma nägin, kuidas sülg valgus ta avatud suust mööda nägu alla. See oli julgustav! Nüüd ei uinu inimesed enam, kui ma kõnelen avalikult. Varem tegin ma seda oma jõust, nüüd olen ma õppinud uskuma Ta armu, sõltuma sellest ja alistuma sellele.
Nendes kahes valdkonnas olin ma omaenda võimetelt hädavares. Ent just nende mõlema kaudu on Jumal andnud mulle eesõiguse teenida miljoneid inimesi.

Tõeliselt hea elu

Võtame kokku hea elu elamise parameetrid. Kui sa suudad uskuda, siis pole miski sinu jaoks võimatu. Sest Ta on võimeline tegema sinu läbi üliväga külluslikult üle kõige selle, mida sa oskad paluda või mõelda. Sulle kättesaadav sisemine vägi, mille abil Ta teostab su elutöö, on mõõtmatu, piiramatu ja ületab kõik teised. Sinu elu ei peaks olema selline, mida me Lisaga kogesime selles näidisteruumis, kui me valisime oma uue kodu jaoks viimistlusmaterjale. Sul ei ole piiranguid, sest see, kes sa oled ja mis sa teed, on Jumala armust. Seepärast luba Pühal Vaimul laiendada oma visiooni. Unista suurelt, usu ja liigu edasi usule vastavate tegudega.