Harta Kogudus Usumaailm  Harta pood Harta 87     

 

Iisrael
Maailm
Huvitavad inimesed
Taevamuusika
Taevamanna
Õpituba
Arhiiv
Kontakt
Koju
In English

Õpitoas täna:
Rick Joyner - Krgeim kutsumine





KOJU PITUBA



Katkend on vetud raamatust "Kuidas saada teada Jumala tahet". Raamatut on vimalik tellida Harta poest

Juhtimine ngemuste kaudu
Kenneth E. Hagin

Vahel juhib Jumal meid ngemuste kaudu. Apostlite tegude 10. peatkis me loeme: Kaisarea linnas oli ks mees, Korneelius nimi ... Tema oli vaga ja jumalakartlik kogu oma perega ja jagas rahvale palju ande ning palus alati Jumalat. See ngi ngemuses selgesti, arvata heksandal pevatunnil, et Jumala ingel tuli sisse tema juurde ning tles talle: Korneelius! (Ap. teod 10:1-3)

Kuigi Korneelius oli vaga mees, ei olnud ta pstetud. Ta oli juudi usku prdunu. Kui Peetrus rkis vendadele Jeruusalemmas, mis oli juhtunud, tles ta: Ja ta [Korneelius] kuulutas meile, kuidas ta oli ninud inglit oma majas seisvat ja talle tlevat: Lkita Joppesse ja kutsu Siimon, keda htakse lisanimega Peetruseks. Tema rgib sulle snu, mille lbi sina ja kik su pere saate ndsaks [pstetud](Ap. teod 11:13, 14).

Phakiri tleb meile, et Korneelius ngi ngemuses inglit. Kui Jumal seda lubab, vivad inglid enesele vtta sellise kuju, mis on ihusilmadega nhtav. Paulus tles: rge unustage klalislahkust, sest selle lbi on mningad ilma teadmata klalisteks vastu vtnud ingleid (He. 13:2). Aga Phakiri nimetab Korneeliuse lbielamust siin ngemuseks. Kui seal oleks veel teisi inimesi juures viibinud, siis ilmselt ei oleks nad inglit ninud.

Ngemuste tbid

Phakirjas on mainitud kolme liiki ngemusi.

Esimene liik on see, mida nimetatakse vaimseks ngemuseks. Sa ned oma vaimusilmadega, mitte fsiliste silmadega. Kui Paulus ngi Isandat (Ap. teod 9), siis oli see vaimne ngemus. Ta ei ninud Teda oma fsiliste silmadega, sest Piibel tleb: Ja kui ta oma silmad avas, ei ninud ta enam! (s. 8). Ta oli pime. Nii et kui ta kuulis Isandat enesega rkivat, olid ta silmad suletud ja kui ta need avas, olid nad pimedad. Ometi tles ta, et ta ngi Isandat. Ta ei ninud oma fsiliste silmadega; see oli vaimne ngemus.

Teine ngemuse tp on see, kui keegi langeb transsi. Korneelius ei langenud transsi, aga Phakiri tleb, et Peetrus langes. Aga jrgmisel peval, kui nad teel olles lhenesid linnale, lks Peetrus katusele palvetama kuuendal tunnil. Ja temale tuli nlg ning ta tahtis sa. Aga kui talle rooga valmistati, ji ta otsekui enesest ra [King James Version: langes transsi](Ap. teod 10:9,10). Kui sa langed transsi, on su fsilised meeled vlja llitatud. Sa ei tea, kus sa viibid. Sa ei tea, mis sinu mber toimub.

Kolmas ngemuse tp on see, mida nimetatakse avatud ngemuseks. Seal sa testi ned avatud ihusilmadega. Kikidest ngemustest, mis mul on olnud, on vaid kaks olnud avatud ngemused. Mu silmad olid prani lahti ja kik oli minu jaoks vga teprane. Mnedes teistes ngemustes langesin ma transsi, lejnud olid vaimsed ngemused.

Sellele vaatamata nimetab Piibel seda ingli ilmumist Korneeliusele ngemuseks. Siis rgib ta meile ka seda, et kui Peetrus langes transsi, ngi ta taeva avatud olevat ja enese juurde alla tulevat anuma. 19. salmis me loeme: Ent kui Peetrus alles oma meeles mtles ngemusele ...

Kuigi see oli erinevat tpi ngemus, oli see ikkagi ngemus. Ta ei teadnud, mida see thendas. Korneelius teadis muidugi tpselt, mida tema ngemus thendas, selleprast et ingel rkis temaga, eldes talle, mida teha: lkita mehi Joppesse teatud majja ja lase kutsuda keegi Siimon Peetrus, kes rgib, kuidas saada pstetud.

Pane thele, et Korneelius tegi seda, mida ingel tal teha kskis. Ingel ei saanud talle elda, kuidas saada pstetud. Jumal ei ole nii seadnud, et koguduse ajastul peaksid inglid evangeeliumi kuulutama, nad ei saa seda teha. Inimesed peavad evangeeliumi kuulutama. Minge kike maailma ja kuulutage evangeeliumi kigele loodule (Mk. 16:15). Kik, mida ingel teha sai, oli elda talle, kuhu minna, et leida kedagi, kes viks talle rkida.

Teiseks, pane thele, et Peetruse ngemus oli smboolne. See, mida ta ngi, oli millegi smbol, ta ei saanud kohe aru, mida see thendas. Ta ngi suure linase riide taevast alla lastavat, mille sees oli kiksugu neljajalgseid ja roomajaid maa elajaid ja taeva linde. Siis kuulis ta hlt tlevat: Tuse, Peetrus, verista ja s! (s. 13)

Peetrus oli uuesti sndinud ja Pha Vaimuga tidetud. Aga ta oli les kasvatatud juudi religiooni varal ning sellest, mis sulle on petatud, on raske vabaneda. Nende asjade smine oli juudi kultuurile omaste tekspidamiste vastane, milles ta elas, seeprast tles ta: Ei ilmaski, Isand, sest ma pole veel snud seda, mis on keelatud ja roojane! (s. 14)

Juudid ei tohtinud teatud toite sa. Mned toidud olid puhtad ja mned olid roojased. Ent meie kohta see tnapeval ei ki. Paulus petas seda vga selgelt. Timoteosele kirjutades tles ta: Sest kik, mis Jumal on loonud, on hea, ja miski ei ole hljatav, kui seda vastu vetakse tnuga. Sest seda phitsetakse Jumala sna ja palve lbi (1. Ti. 4:4,5).

Ja hl tles taas teist korda temale: Mis Jumal on puhastanud, seda sina ra arva keelatuks! Ja see sndis kolm korda [teiste snadega, ta ngi seda ja kuulis hlt kolm korda], ja astja veti jlle les taevasse. Aga kui Peetrus oli iseeneses kahevahel, mis tema nhtud ngemus kll viks thendada ... (Ap. teod 10:15-17).

Ma arvan millegiprast, et Peetrus teadis oma sisemuses, mida ngemus thendas, aga ta kahtles, kas see thendas seda. Kuni selle ajani koosnes kogudus eranditult juudisoost usklikest. Jumal nitas Peetrusele selles ngemuses, et kuigi juudid pidasid paganaid roojasteks, ei teinud Jumal seda mitte.

Kui Peetrus alles oma meeles mtles ngemusele, tles Vaim temale ... (s. 19). Jumal rkis talle selle ngemuse kaudu, aga ta ei teadnud ikka veel, mida see tpselt thendas. Ent: Vaim tles temale: Vaata, kolm meest otsivad sind! Aga tuse les ja astu alla ning mine nendega ilma kaksipidi mtlemata, sest mina olen nad lkitanud! (s-d 19,20)

Teine nide, mis demonstreerib Jumala juhtimist leloomulike vahendite kaudu, leidub Ap. tegudes 8:26-29: Aga Isanda ingel rkis Filippusega ja tles: Tuse ja mine luna poole seda teed, mis Jeruusalemast lheb alla Gaasa poole; see on krvetee! Ja ta tusis ning lks. Ja vaata, ks Etioopia mees, etiooplaste kuninganna Kandake suur kojalem, kogu ta varanduse hooldaja, kes oli tulnud Jeruusalemma Jumalat kummardama, oli tagasi minemas ning istus oma tllas ja luges prohvet Jesaja raamatut. Ja Vaim tles Filippusele: Mine ja astu selle tlla lhedale!

Ainult apostlite jaoks?

Peatume hetkeks, et panna thele ht asja: mned inimesed mnavad, et kuigi Jumal rkis apostlitele, olid sellised jumalikud visitatsioonid vaid apostlite jaoks. Ent pane thele, et Filippus ei olnud apostel. Tema kohta vime kige rohkem elda, et ta oli evangelist ja diakon. Ometi rkis Isand temaga!

Vaim tles Filippusele ... Siin ei ole eldud, kuidas Pha Vaim seda tles (kas see oli kuuldav vi mitte), aga me teame, et see ei olnud lihtsalt ks sisemine tunnistus. Kui see oleks nii olnud, siis oleks Piibel elnud, et Vaim tunnistas Filippusele. Aga siin ei ole eldud, et Vaim tunnistas talle, siin on eldud, et Ta tles talle.

Pane thele, mida tles Jeesus Pha Vaimu kohta Johannese 16:13: Aga kui tema, te Vaim, tuleb, siis ta juhatab teid kigesse ttte, sest tema ei rgi iseenesest, vaid mida ta kuuleb, seda ta rgib ...

Jeesus tles, et Pha Vaim rgib, kuigi mitte iseenesest. See ei vihja keeltega rkimisele. Pha Vaim ei rgi keeli. Pha Vaim annab sulle keeled ja sina rgid neid. Ja nad kik said tis Pha Vaimu ja hakkasid rkima teisi keeli, nnda nagu Vaim neile andis rkida (Ap. teod 2:4).

Mida Pha Vaim iganes kuuleb Jumala tlevat, seda rgib Ta sulle. Ta elab sinu vaimus ja Ta rgib sinu vaimule. Ma olen veendunud, et Pha Vaim rkis Filippuse sees.

Pane ka Peetruse ngemust puudutavas kirjakohas thele seda, et Vaim tles midagi. Ent kui Peetrus alles oma meeles mtles ngemusele, tles Vaim temale: Vaata, kolm meest otsivad sind! (Ap. t. 10:19). Taas on minu isiklik arvamus (ma ei tea kindlalt, sest Phakirjas ei ole midagi rohkemat eldud, kui et Vaim tles), et tegemist ei olnud lihtsalt Vaimu tunnistusega Peetruse sdames. Kui see oleks nii olnud, siis oleks eldud, et Vaim tunnistas talle. Aga siin on eldud: Vaim tles ...

Loeme veel kahest ngemusest Apostlite tegude raamatus 9:10-12: Ent Damaskuses oli ks jnger, Ananias nimi. Sellele tles Isand ngemuses: Ananias! Tema vastas: Isand, vaata, siin ma olen! Isand tles temale: Tuse ja mine sinna uulitsasse, mida kutsutakse igeks, ja kuula Juuda majas Sauluse-nimelise Tarsose mehe jrele; sest vaata, ta palvetab ja on ngemuses ninud mehe, Ananias nimi, sisse tulevat ja ke ta peale panevat, et ta ngemise tagasi saaks!

Nagu Filippus, nii oli ka Ananias vaid jnger, mitte apostel, ent Jumal kasutas teda.

Selleks, et midagi Jumalale teha, ei ole vaja ngemust oodata, aga Ananias ei oleks teadnud Saulusest ega sellest, et ta koguni palvetab, mitte midagi, kui Jumal ei oleks temaga selliselt toiminud. Isand ilmus ngemuses Ananiasele ja tles talle, et ks inimene vajab abi. Ta tahtis, et Ananias lheks ja aitaks teda.

Ananias vastas: Isand, ma olen mitmelt kuulnud sellest mehest, kui palju ta on kurja teinud sinu phadele Jeruusalemas; ja tal on lempreestrilt luba siin siduda kiki, kes sinu nime appi havad! (s-d 13, 14). Teiste snadega, Ananias pdis elda: Oled Sa selles kindel, Isand, mis Sa teed? Viimati kuulsin ma temast seda, et ta pani usklikke vangi.

Samal ajal tegeles Jumal ka Saulusega, kes oli vastprdunu. Ta oli Damaskuse teel kohtunud Jeesusega ja ka tema ngi palvetades ngemust. Ta ngi meest, Ananias nimi, sisse tulevat ja ked ta peale panevat, et ta ngemise tagasi saaks.

Ingli ngemise eest hukka mistetud

Ka meile vib ngemuses ingel ilmuda. Hulk aastaid tagasi toimus he tisevangeelse uskkonna juhtide koosolek, kus arutati he kaasjutlustaja ksimust, kes vitis ngemuses inglit ninud olevat. Rgiti, et see ingel oli talle andnud tema teenistust puudutavaid juhtnre ja ta oli asunud nende jrgi tegutsema. Mned jutlustajad olid tema prast sna mures.

Kui nis, et nad on peaaegu valmis teda uskkonnast selleprast vlja heitma, et ta oli ninud inglit, tles ks vanem jumalasulane, kes oli vljapaistev piiblipetaja: See ksimus on les tstetud vga sobival hetkel. Koguduses, mille karjasena ma teenin, palusin ma usklikel kirjutada paberitkikesele, millise teema arutlust nad sooviksid kuulda meie igandalastel piiblitundidel. Minu llatuseks tles enamus neist, et nad pole kunagi kuulnud midagi petatavat inglite teemal. Teatasin, et hakkan petama inglite teemal, meldes, et phendan sellele kaks vi kolm koosolekut. Aga kui ma istusin Piibli taha ja hakkasin uurima, leidsin nii palju materjali, et kige selle petamiseks kulus mitu ndalat. Mind ei llata asjaolu, et see vend ngi inglit, vaid see, et rohkem ei ole keegi meist ninud.

Siis hakkas ta andma viiteid Phakirjast: kuidas Isanda ingel kskis Filippusel minna alla Gaasa poole, kuidas Jumala ingel ilmus laeval Paulusele, kuidas ingel ilmus Korneeliusele, kuidas ingel viis Peetruse vanglast vlja.

Siis ta tles: Ma ei taha elda, et me kik peaksime ingleid ngema, vaid et seda peaks palju sagedamini ette tulema. Ma ei taha elda, et see on igapevane sndmus ega isegi seda, et kik nevad ingleid. Aga aeg-ajalt peaks kll keegi ngema. Kui te juba olete mul palunud seda asja kommenteerida, siis tahan ma teie kest ksida: kui te selle meilt ra vtate, siis mida on teil selle asemel paremat anda? Nad ei teinud seda, nad lpetasid selle teema, selle asemel et lpetada jutlustajaga, kes oli inglit ninud.

ra otsi ngemust

Luba mul elda, et kuigi Jumal juhib meid ngemuste ja teiste leloomulike ilmingute kaudu, ei huta ma sind ngemusi otsima, sest sa vid Jumala Snast krvale kalduda ja kurat saab sind petta. Kui me peaksime ootama, kuni oleme ninud ngemust vi kuulnud Isanda kuuldavat hlt, siis me jtaksime kasutamata teised asjad, mis ei ole nii selged, aga mis on sama reaalsed.

Me eelistaksime vahetumat juhtimist, aga me ei saa seda alati. Kui seda ei ole, siis ra pa seda vlja melda. Tea, et Jumal juhib sind ikka, olgu meetod milline tahes. Peamiselt toimub see sisemise tunnistuse kaudu, seejrel sisemise hle kaudu, seejrel teiste vahendite kaudu, nagu Tema seda soovib (mitte aga nagu sina seda soovid). ra otsi neid suurejoonelisemaid juhtimisviise. Piiblis ei ole kusagil eldud, et sa peaksid neid asju otsima. Need asjad lihtsalt juhtuvad, ilma et neid peaks otsima.

Isand on mulle ngemuses seitse vi kaheksa korda ilmunud, aga mitte helgi juhul ei palunud ma seda. Need ngemused toimusid, ilma et ma neid oleksin oodanud. Ka ei paastunud ma mitte helgi korral, kui Jeesus mulle ilmus. See ei thenda, et ma ei usu paastumisse ja see ei thenda, et ma ei paastu, sest ma paastun. Aga mnedest inimestest jb mulje, et kui sa vtad ette pika paastu, saad sa mingit laadi ilmutuse. Minu ngemused on olnud alati siis, kui ma neid kige vhem olen oodanud.

Ma usun, et sellel on oma phjus. Ma arvan, et Isand tahab meile nidata, et me ei saa ngemuste vljateenimiseks midagi teha. Me ei saa Tema sundimiseks midagi teha. Ngemused ei tulene mitte tegudest, vaid armust.

Juhtimine inimrhmale

Me vime juhtimise kohta ht-teist ppida Apostlite tegude 16. peatkist. Paulus oli koos oma kaaslastega kimas Galaatia aladel ning ilmselt otsustanud minna edasi Aasiasse. Aga Pha Vaim oli neid keelanud sna rkimast Aasias (s. 6). Kui nad ritasid minna hte teise paika, ei lasknud Jeesuse Vaim neid mitte. Siis ilmus sel Paulusele ngemuses ks mees ja tles: Tule alla Makedooniasse ja aita meid! (s. 9). Siis nad pdsid kohe vlja minna Makedooniasse ja me olime julged selles, et Isand meid oli kutsunud (s. 10). Neil ei olnud selle kohta mingit otsest korraldust, aga nad olid julged [King James Version: nad jreldasid], et see oli Isanda tahe nende jaoks.

Siin ei ole meldud mitte hte inimest, sest Phakiri tleb meie. Nad ei lasknud hel inimesel kigi eest otsustada. Nad ei lasknud isegi Paulusel kigi eest otsustada. ME olime julged selles, et Isand MEID oli kutsunud neile evangeeliumi kuulutama. Me loeme, et Vaim juhtis, Pha Vaim rkis ja Vaim tles. Ja kogu asjaosaline rhm oli nus, et see juhtimine on ige.

Pane veel mnda asja thele, mis puudutab teenimist ja prohveteerimist. Ap. teod 15:32: Aga Juudas ja Siilas, kes ka ise olid prohvetid, manitsesid vendi mitme snaga ja kinnitasid neid. Nad kinnitasid seda, mida teised juba teadsid.

Veel viimane hoiatussna prohvetluse ja juhtimise kohta: ma manitsen usklikke olema isiklike prohvetikuulutuste suhtes vga ettevaatlikud. Niikaua kui see and jb inimestele nende ehitamiseks ja manitsuseks ja troostiks rkimise piiridesse, on see suureprane.

Aga tihti juhtub nii, et keegi, kes prohveteerib, neb mnda prohvetit teenimas ja kuna ka temal on vahel midagi ette kuulutada, siis hakkab ta mtlema: Ma prohveteerin, jrelikult vin ka mina seda teha. Seega lheb ta talle seatud piiridest vlja ja siseneb isikliku prohvetluse sfri, sattudes nii eksiteele.

Katkend on vetud raamatust "Kuidas saada teada Jumala tahet". Raamatut on vimalik tellida Harta poest





Soovita sbraleSoovita sbrale

Prindi artikel Prindi artikkel



Charismata Ministries
COPYRIGHT 2006
Informatsiooni sellel lehekljel tohib kasutada ainult isiklikuks tarbeks.
Kik muu kasutus/paljundamine vib toimuda ainult "Usumaailma" kirjalikul loal.