Harta Kogudus Usumaailm  Harta pood Harta 87     

 

Iisrael
Maailm
Huvitavad inimesed
Taevamuusika
Taevamanna
Õpituba
Arhiiv
Kontakt
Koju
In English

Õpitoas täna:
Rick Joyner - Krgeim kutsumine





KOJU PITUBA



Katkend on vetud raamatust "Kas kristlased peavad kannatama?". Raamatut on vimalik tellida Harta poest

Kannatamine Jumala kutse prast
Kenneth E. Hagin

Tnapeval lheb mnedel kik nii kole kergesti. Aga mul on nendest inimestest, kellel kik nii kerge on, kahju.

Mul oli raske vlja tpllule minna. Kmme aastat oli meie kodu olnud nagu taevas maa peal ja siit pidin ma nd 90 protsenti ajast eemal viibima. Selliseid asju ei ole kerge taluda!

Mu abikaasa kasvatas lapsi. Teda tuleb kiita. Mind tunnustati selle eest, aga tema kasvatas. Tema oli see, kes petas lastele igeid phimtteid.

Kui ma lksin tpllule, oli Ken kolmandas ja Pat teises klassis. Ma olin kik need aastad neist eemal. Siis, kui nad judsid teismeikka, olin ma neist ikka eemal. Olin alati tulevikku vaadanud suure ootusega, et saan ka perekonnale elada. Pev prast Keni sndi ksisin ma Oretha kest: Millal ta kll nii vanaks saab, et vin ta kaasa vtta?

Raske on olla ksi tpllul, istuda hotellitoas ja prnitseda nelja seina. Aga Jumal tles: Tee seda!

Kui Ken oli umbes 12 aastat vana, vtsin ta vahel enesega kaasa. Mletan, et kord sitsime prast Oklahomas peetud koosolekut Texasesse tagasi. Judsime koju ja plvitusime htul voodi rde palvetama. Ken hakkas nutma ja ksis minult: Isa, miks pead sa kogu aeg kodust ra olema? Miks ei viks sa kodus olla, nagu teised isad? Selliseid asju on raske taluda!

Pdsin mitte ra olla. Kui olin jnud seitsmeks kuuks pllule, tlesin lpuks: See on liig. See on liiga krge hind, et seda maksta. Ma ei maksa seda. Lhen tagasi pastoriks. Tahan olla oma perega koos.

Jtsin oma koosolekud ra. Lihtsalt jtsin ra!

Phapeval, 1949. aasta 10. juulil, kavatsesin jutlustada hes Ida-Texase koguduses. See oli ks piirkonna parimaid kogudusi. Mulle oli kinnitatud, et kui ma tahan, vin selle endale saada.

Lksin koos naisega sellel peval kohale ja ma vtsin osa meeste piibliklassist, mis toimus enne koosolekut. Istusin pingil ja kki ji mu sda seisma ning ma vajusin noli prandale. Kukkusin otse pastori jalgade ette maha.

Ta tstis mu les ja mu sda hakkas tohutu kiiresti peksma. Sdamelke oli vimatu kindlaks teha. Miski oleks nagu vrisenud mu rinnus otsekui tarretisekauss.

Mned inimesed kandsid mu krvalasuvasse pastoraati. tlesin: Katsuge mu sdant. Nad katsusid ja hakkasid nutma. Tulid veel kaks jutlustajat. Nad rkisid mulle hiljem: Me arvasime, et sa oled surnud. Ma olin leni klm ja valge kui paber. Surmahigi oli mul otsaees.

Jutlustajad jooksid phapevakooli juurdeehitusse ja ks neist viipas mu naisele. Ta oli just psti tusmas. Ta tles neile: Isand rkis minuga ja tles mulle, et temaga on midagi juhtunud.

Ta tormas sisse ja langes voodi rde maha.

Ta tles: Ma tunnen, et see on minu s! Ma nurisesin Jumala ees, selleprast et sa kogu aeg ra olid. Ja kui ma kord nusid pesin, kuulsin ma ht hlt knelevat. See tles: Ma vin ta viia sinna, kust ta enam kunagi tagasi ei tule. Otsisin terve maja lbi vaatasin voodi alla ja vannitoa ukse taha. Ma ei leidnud kedagi. Kontrollisin uksi, aga need olid lukus. Lpuks judsin otsusele, et olin seda endale lihtsalt ette kujutanud.

Seal minu voodi ees plvitades palvetas ta: Isand, see olid Sina, kes minuga kuuldaval hlel kneles. Ma ei nurise enam kunagi. Ma ei hooli enam, kui kaua ta ra on vi kuhu ta lheb. Ma heidan end Sinu tahte alla. Ma teen seda, mida Sina teha kskisid, Isand.

Jumala vgi langes meie peale. Jumala vgi langes minu peale. Ja ma sain momentselt terveks! Ma hppasin voodist vlja ja tantsisin lbi maja.

Kas sa mletad veel, et olin kik oma koosolekud ra jtnud? Mulle ei olnud htegi koosolekut jnud, ent ma pidin lal pidama naist ja kaht last ning maksma ri ja tasuma teenuste eest.

Sa vid ksida: Miks sa siis tle ei linud? Ma algul tegingi seda. Aga ma ei unustanud kunagi tsiasja, et olen Isanda teenistuses ja elan usust. Nii vtsin ma iga koosolekukutse vastu, kus aga uks avanes. Meiega juhtus kige imeprasemaid asju.

Mul on kahju inimestest, kellel pole kunagi sellist eesigust olnud. Mned sidavad Cadillaciga ja elavad laialt ning mtlevad, et nad elavad usust. Aga nad elavad samapalju usust kui mina olen kosmonaut. Nad rgivad usuelust, juues linnasepiima ja ses valitud lihast biifsteeki! Seda kike vib muidugi aja jooksul saavutada. rge saage minust valesti aru.

Aga meil oli midagi palju aulisemat. Ma arvan, et see oli meie elu ks kige kaunimaid aegu. Ja see oli vaimse kasvamise aeg.

Me elasime ndalast ndalasse, vaevalt teades, kust saame jrgmine kord sa. Aga me ei jnud kunagi ilma, sest me usaldasime ja uskusime Isandat.

pi tundma Vaimu tegutsemisviise. Kui ma lksin vlja tpllule, tuli mul selle esimese seitsme kuu jooksul videlda rohkem kuradiga, kui olin seda eelneva 15 aastase teenistuse ajal kokku teinud. Kui kurat oleks suutnud mind hoida evangeelselt tpllult eemal, oleks ta suutnud mind hoida eemal sellest, mis meil nd on. Ma oleksin selle kest ra andnud. Aga ma ppisin selle lbi, mida ma kannatasin.

Me ei taha asja sellest poolest eriti kuulda. Aga kui Isand on sulle midagi rkinud, siis hoia sellest kinni. Mine otse lbi proovide ja katsumuste ja saa tiuslikuks.

Kuigi me ei pruugi sellel maal kannatada fsilise tagakiusu kes, nii nagu Paulusel tuli kannatada, vib mnedel meie vendadel teistes maades tulla lbi teha mitmeid neist asjust, mida tema koges. Ja mitmed meist on kutsutud vlismisjonipllule. Ka nendel tuleb mitmeid asju kannatada. Neil ei pruugi olla kiki kaasaja mugavusi. Nad vivad sattuda piirkonda, kus ei ole elektrit vi kraanivett. ra tle mulle, et see on kerge. Aga kui Jumal kedagi kutsub, on see kik rmuks. Isand nnistab neid.

Kui ma lksin vlja tpllule, tlesin Kenile: Ma tlen sulle, miks ma pean minema. Me oleme emaga endid Isandale phendanud. Jumal kskis minna vlja. Kll ta selle meile kord hvitab.

Markuse 10:29 ja 30 tleb:

Jeesus tles: Testi, ma tlen teile, ei ole kedagi, kes maja vi vennad vi ed vi ema vi isa vi naise vi lapsed vi pllud on maha jtnud minu ja armupetuse prast ega saaks sajakordselt nd selsinasel ajal maju ja vendi ja desid ja emasid ja lapsi ja plde keset tagakiusamisi ja tulevases maailmaajastus igavest elu!

Kahtlemata ei jtnud Jumal meile seda tasumata. Aastaid hiljem jutlustasin hes tisevangeelses kirikus Cushingis, Oklahomas. kki keset d istusin tikksirgelt voodis. Teadsin otsekohe, et Keni elu on ohus. Ta oli tol ajal relvajududes, teenides Taivanil. Ta oli sel l sitnud mootorrattal ja esimene ratas oli linud le meveeru. All oli mitme tuhande jala sgavune kuristik. Kui ta oleks le re sitnud, oleks ta surma saanud.

Kui ma olin seal voodis istukil, tles Isand mulle: Sa kuulasid mu sna. Kui sa ei oleks seda teinud, ei oleks ta Taivanilt tagasi tulnud. Aga sa olid mulle kuulekas. Ta tuleb tagasi. Sa vid pikali heita ja magada.

Nii tasus Jumal mulle. Ent mul tuli nendel evangeelsel tpllul veedetud aastatel nii mndagi kannatada. Tihti, kui ma kodust lahkudes autoga mber nurga keerasin, hakkasin ma nutma. Nutsin vahel terve tee kuni jrgmise koosolekupaigani. Oleksin parema meelega koju jnud. Kallid sbrad, meil tuleb hind maksta. Aga tnu Jumalale, me ei lista kannatamist. Kui palgapev ktte juab, tahan ma kohal olla! Algus ei olnud sugugi kerge. Mned tahaksid alustada sealt, kuhu ma praegu olen judnud. Teatud viisil on see vimalik ja teatud viisil ei ole. Aga kui sa oled pisut kannatanud ja olnud ustav, saad sellest hiljem kasu ligata.

Ma ei ole mningaid neist asjust kunagi varem jaganud. Olen elnud: Ma olen usuinimene minu usk aitas mind raskustest le. Aga Isand hakkas minu vastu rkima, et ma jutlustaksin ka sellest osast. Me peame ka asja teisest kljest rkima.

Nendest katsumustest lbiminemiseks on vaja usku. Tihti tundsin end htuti prast koosolekuid nii ksikuna. Nii palju tuli ksi olla. Vahel mtlesin tepoolest, et kui ige tuseks psti ja peksaks ajaviiteks aknaruudud sisse!

Kui sa ei pea seda kannatamiseks, siis tee see lbi ja sa saad teada. Jah, meil tuleb kannatada, aga mitte haiguste vi tbede kes. Tna Jumalat, et sa ei pea nende asjade kes kannatama, sest et Jeesus kandis meie haigused.

tle nii: Ma tahan teenida Teda. Ma tahan Tema ksku tita. Ma tahan Tema tahet teha, maksku see mis maksab. Enese eraldamine teenistuse jaoks, milleks Jumal sind on kutsunud, lheb nii mndagi maksma.

Minu tnapeva teenistusele pani aluse see, et ma jin paigale. Ma jin sinna, kuhu ma ei tahtnud jda. Selle lbi ppisin ma vrratult palju. See tegi mind sisemiselt tugevaks.

J raskustes psima ja sa leiad end lpuks metipul seismas.

Katkend on vetud raamatust "Kas kristlased peavad kannatama?". Raamatut on vimalik tellida Harta poest





Soovita sbraleSoovita sbrale

Prindi artikel Prindi artikkel



Charismata Ministries
COPYRIGHT 2006
Informatsiooni sellel lehekljel tohib kasutada ainult isiklikuks tarbeks.
Kik muu kasutus/paljundamine vib toimuda ainult "Usumaailma" kirjalikul loal.