Harta Kogudus Usumaailm  Harta pood Harta 87     

 

Iisrael
Maailm
Huvitavad inimesed
Taevamuusika
Taevamanna
Õpituba
Arhiiv
Kontakt
Koju
In English

Õpitoas täna:
Rick Joyner - Krgeim kutsumine





KOJU PITUBA



Katkend on vetud raamatust "Hdja hl". Raamatut on vimalik tellida Harta poest

ige vi vale meeleparandus?
John Bevere

TA KUTSUB MEID MEELT PARANDAMA LOOMUSEST, MIS SNNITAB PATTU.

Mitte igaks, kes minule tleb: Isand, Isand, ei saa taevariiki, vaid kes teeb mu Isa tahtmist, kes on taevas. Mitmed tlevad minule tol peval: Isand, Isand, kas me ei ole sinu nimel ennustanud ja sinu nimel ajanud vlja kurje vaime ja sinu nimel teinud palju vgevaid tegusid? Ja siis ma tunnistan neile: ma ei ole elades teid tundnud, taganege minust, te lekohtutegijad!
Matteuse 7:2123

Patutegemine

Pane thele, et Jeesus tles: ma ei ole elades teid tundnud, taganege minust, te lekohtutegijad! Selle vite vtmesnaks on tegemine. 1 Johannese 3:48 tleb: Igaks, kes pattu teeb, teeb ka seda, mis on ksu vastu; ja patt on see, mis on ksu vastu Lapsukesed, rgu kski teid eksitagu! Kes teeb igsust, see on ige, nnda nagu temagi on ige. Kes pattu teeb [teeb lekohut], see on kuradist [sulgudes olevad snad lisatud].
Loe nd hoolega seda, millised on jrgmistes salmides liha teod. Pane thele sna tegema.

Aga liha teod on ilmsed, need on: hoorus, rvedus, kiimalus [ohjeldamatu vi taltsutamatu himu], ebajumalateenistus, nidus, vaen, riid, kade meel, vihastumised, jonn, kildkonnad, lahkpetused, tapmised, joomised, pidutsemised ja muud sellesarnast, millest ma teile ette tlen, nagu ma ka juba enne olen elnud, et need, kes teevad seesugust, ei pri Jumala riiki.
Galaatlastele 5:1921

Defineerime nd sna tegema [vi ingliskeelses tekstis tegelikult harrastama]. Mned definitsioonid on sellised: sageli vi reeglina tegema; tihti sooritama, et ppida; petama sagedase kordamise lbi; midagi harjumuspraselt tegema. Inimene, kes teeb vi harrastab pattu, on see, kes patustab ilma stundeta, isegi kui see toimub ainult kord ndalas vi mned korrad kuus ja tleb selle igustamiseks midagi taolist: Noh, jah, see on ainult nrkus. Ma olen parem kui enamik kristlasi mu koguduses. Kui Jumal andis nendele inimestele andeks, annab Ta kindlasti ka minule andeks, sest pealegi ei ole ju keegi tiuslik ja ma olen palju parem kui nemad. Puudub ehtne meeleparandus. Ta ei tunne kurbust selleprast, et on teinud Jumala sdamele haiget.

Koguduses me jaotame patud kategooriatesse. Ma asetame sellised patud, nagu joomine, abielurikkumine ja homoseksuaalsus hte kategooriasse ja vihkamise patud, tagarkimise, tlitsemise ja teised nendesarnased teise kategooriasse. Me oleme otsustanud, et inimestel, kes kuuluvad esimesse kategooriasse (joomine, abielurikkumine, homoseksuaalsus), on oht sattuda prgusse, aga need, kes on teises patu kategoorias (vihkamine, tagarkimine, uhkus jne), on lihtsalt nrgad. See on ennast igeks pidav, religioosne vale.

Jumal ei jaota patte kategooriatesse, vaid paneb nad kik samasse kategooriasse. Ta kuulutab, et kik, kes teevad selliseid asju, ei pri Jumala riiki! Jumal paigutab vihkamise, kadeduse, raevupursked ja isekad ambitsioonid abielurikkumise ja mrva vahele.

Kui inimesed teaksid, et Jumal neb vihkamist ja isekaid ambitsioone samal alusel kui abielurikkumist ja tapmist, ei oleks nad nii krmed nendele pattudele alistuma vi neid vlja vabandama! Selline patu sallimine ja harrastamine ennast kristlasteks nimetavate meeste ja naiste poolt on snnitanud pettuse.

Selline hoiak on phjustanud koguduse muutumise karmiks ja kohtumistvaks. Nad vaatavad nende peale, keda seovad homoseksualism, alkohol ja narkootikumid ning mistavad nad hukka, samal ajal pigistades silma kinni andeksandmatuse, tli, tagarkimise ja uhkuse pattude osas. Nende sda on muutunud tundetuks Pha Vaimu sdistusele.

Varsti prast pstetud saamist arutasime abikaasaga naise le, kes ti variseri kotta alabasterriistatie lhnali ja pesi Jeesuse jalgu pisaratega ning vidis Ta jalgu liga. Kui naine seda tegi, vaatas variser teda plgusega ja mtles, et kui Jeesus oleks testi prohvet, siis ei lubaks ta sellel prostituudil nii teha.

Jeesus vaatas variser Siimonale otsa ja tles: hel rahalaenajal oli kaks vlglast: ks oli vlgu viissada teenarit, teine viiskmmend. Aga kui neil ei olnud maksta, kinkis ta mlemale selle. Kumb neist nd teda rohkem armastab? (Luuka 7:4142) Siimon vastas,et see, kellele kingiti viissada teenarit, armastab rohkem, sest talle kingiti suurem summa. Jeesus vastas, et Siimon oli igesti otsustanud!

tlesin oma abikaasale: Vahel ma soovin, et oleksin olnud enne Jeesusega kohtumist narkootikumidega kaubitseja, varas vi mni teistlaadi hirmus kurjategija, sest siis armastaksin ma Teda rohkem, sest mulle oleks siis rohkem andeks antud. Ma tahan armastada Teda nii palju kui vimalik!

Kui me seda edasi arutasime, tles Isand mulle: John, sa ei mista seda, mida ma tlesin. Ma tegelesin Siimona sdamehoiakuga. Ta ngi seda naist htlaadi patusena ja ennast teistlaadi, palju parema inimesena, kes vajab ainult veidi andestust. Ma tlesin: Sest kes kogu ksupetust peab ja eksib he vastu, on saanud sdlaseks kigi vastu (Jakoobuse 2:10). Minu silmis on isik, kes rgib kogu elu jooksul vaid he vale, samavrne kige hullema vangiga! Mlemad lhevad samasse paika, kui nad pole pstetud!

Ma tundsin, kuidas elu minus vallandus, kui ma mistsin, et ma vin Teda armastada sama palju, kui iga teinegi, kuna ma olin sama kohtumistmise all, kui kige hullem kurjategija, kes ootab surmanuhtlust!

Probleem on selles, et meie hiskond, keda julgustab religioon, jagab patused kategooriatesse. Seega on pettuses need, keda peetakse headeks inimesteks, arvates, et nad vajavad ainult veidike armu.

Mned kuud tagasi helistas mulle ks mees Alabamast. Ma olin olnud hes ta linna koguduses ning ta oli kinud koosolekutel ja tema prast palvetati. Kui ma olin koosolekutel, siis ma teadsin, et ta on homoseksuaalne. Ta helistas mned ndalad hiljem ja tles mulle, et ta on homoseksuaalne ja ma vastasin talle, et ma teadsin seda juba. Ta hl muutus kaitsvaks: Sa ilmselt pidasid mind mingiks veidraks perverdiks? Vastasin talle kohe: Ei! Hakkasin vabandama selle prast, mida paljud meist, kristlastest, on teinud.

tlesin: Palun anna meile andeks, et oleme asetanud homoseksuaalsuse hte patukategooriasse ja kik muu teise. Ka mina olin patuvang ja teel sama prgu poole, nagu sinagi. Mu vajadus Pstja jrele oli tpselt samasugune. Minu patud olid lihtsalt rohkem sotsiaalselt aktsepteeritud. Ent Jumala silmis oli tegu sama suure leastumisega. Ta ngi mu sdant ja me palvetasime koos. Jumal vabastas ta. Mned kuud hiljem helistas ta ja jutustas suure vaimustusega sellest, mida Jeesus ta elus teeb. Kiitus Jumalale!

Me peame mistma, et patt on patt, hoolimata sellest, millist laadi ta on. Neil, kes sallivad kspuha millist pattu, on oht kuulda Isandat tlemas: Taganege

Maailma kurvastus vi kurvastus Jumala meele jrgi

siis olen nd rmus, mitte sellest, et kurvastusite, vaid et kurvastusite meeleparanduseks; sest te kurvastusite Jumala meele jrgi, et teil ei oleks mingit kahju meilt. Sest kurvastus Jumala meele jrgi saavutab meeleparanduse, mis toob pste, mida ei kahetseta; aga maailma kurvastus toob surma.
2 Korintlastele 7:910

Paulus kirjutab seda kogudusele, mitte maailmale. Meeleparandus on nii maailma kui ka koguduse jaoks. laltoodud salmis prineb meeleparandus kreekakeelsest snast metanoia, mis thendab meele muutust. Jumal ei oota mitte ainult pattudest meele parandamist, vaid meele ja sdame muutust nende mtteprotsesside suhtes, mis sallivad sellist elustiili. Ta tahab, et me parandaksime meelt sellest loomusest, mis snnitab pattu.

Meeleparandus on rohkem kui vabandamine millegi sellise eest, mis me oleme teinud. Paulus tles, et on olemas selline kurvastus, mis ei too kaasa meeleparandust, vaid pigemini surma. Mitte kik kurbus ei ole Jumala meele jrgi. Mitte kiki pisaraid ei motiveeri ehtne meeleparandus. Neid vib tegelikult valada ka ilma ehtsa meeleparanduseta.

laltoodud salmist me neme, et on olemas sedalaadi (maailma) kurvastus, mis viib surma ja teistlaadi (Jumala meele jrgi) kurvastus, mis viib ellu. Mis vahe on maailma kurvastusel ja kurvastusel Jumala meele jrgi? Vahe on lihtne. Maailma kurvastus keskendub sinule, kurvastus Jumala meele jrgi keskendub Jeesusele.

Maailma kurvastus on mures patust tulenevate tagajrgede prast, mitte selleprast, et patt on eraldanud inimese Jumala sdamest. Kui inimene on mures selleprast, kuidas ta patt mjutab ta positsiooni, heaolu, staatust vi reputatsiooni, siis ei ole see kurvastus Jumala meele jrgi. See on kantud keskendumisest inimesele endale ja viib selle inimese sgavamale kalestunud sdame seisundisse. Lpuks viib see surma!

Illustreerimaks seda erinevust, vaatame kuningas Sauli ja kuningas Taaveti elusid ja motiive. Jumal kskis kuningas Saulil 1 Saamueli 15. peatkis rnnata amalekke ja hvitada tielikult kik, mis temal ja ta rahval on. Ta pidi tapma mehed, naised, lapsed ja imikud, hrjad, lambad, kaamelid ja eeslid. Saul lks stta. Ent ta vttis kuninga elusalt vangi ja sstis paremad lambad, hrjad, nuumloomad, lambad ja kik selle, mis oli hea, soovimata neid tielikult hvitada.

Siis tuli Isanda sna prohvet Saamuelile selle kohta, et Saul oli le astunud Isanda ksust. Saamuel astus Saulile vastu, sest Sauli enda sda ei tundnud mingit pattu. Saul kaitses ennast, vites, et ta oli teinud kik, mis Jumal tal teha oli kskinud. Saamuel osutas ksikasjaliselt sellele, mis Saul oli tegemata jtnud ja kui Saul ngi, et Saamuelil oli igus, vabandas ta ennast vlja ja sdistas rahvast. Saamuel kuulutas, et see oli tema, kes oli le astunud Isanda korraldusest.

Kui Saul mistis, et ei olnud kedagi teist, keda sdistada, vastas ta: Ma olen pattu teinud! Aga osuta nd ometi mulle seda au mu rahva vanemate ja Iisraeli ees ja tule hes minuga tagasi, et saaksin kummardada Jehoovat, su Jumalat! (1 Saamueli 15:30)

Ta tunnistas oma pattu, nii nagu teevad paljud, kui nad tabatakse ja surutakse seljaga vastu seina. Ent see oli maailma kurvastus, sest ta oli mures selleprast, et ta paljastatakse oma rahva vanemate ja Iisraeli meeste ees, mitte oma patu prast, mis ta oli teinud Jumala vastu. Ta reaktsiooniks oli oma reputatsiooni ja kuningriigi kaitsmine. Ta motiiviks isekas ambitsioon. Tulemusena rebiti tema kest kuningriik, mida ta pdis nii kvasti kaitsta enda viisil. Ta kartis inimesi rohkem kui Jumalat, mis on alati tsi nende puhul, kelle motiivid on omakasupdlikud.

Vaata nd kuningas Taavetit. Taavet rikkus abielu Batsebaga, hetiit Uurija naisega, kes oli Taaveti ustav sulane. Kui Taavet sai teada, et naine on selle armusuhte tttu rase ja ta abikaasa ei lhe tema juurde, kui ta mehed on lahinguvljal, pani Taavet Uurija tapluse esirinda, andes Joabile korralduse tagasi tmbuda, et vaenlane saaks ta tappa.

Taavet rikkus abielu ja kavatses ette mrva, katmaks oma pattu. Seejrel astus prohvet Naatan talle vastu. Kui ta patt paljastati: Siis tles Taavet Naatanile: Mina olen pattu teinud Jehoova vastu! (2 Saamueli 12:13)

Nii Saul kui ka Taavet tunnistasid, et nad on pattu teinud, ent Taavet mistis, kelle vastu oli ta patt suunatud ja ta langes meeleparanduses silmili maha. Taavetit ei huvitanud see, mida ta rahva vanemad vi Iisraeli mehed vivad melda. Ta hoolis ainult sellest, mida mtles Jumal.

Ta teadis, et on kurvastanud Jumala sdant. Ta hdis: Sinu vastu kspinis olen ma pattu teinud, ja olen teinud seda, mis on paha sinu silmis (Laulud 51:6).

Taavet oli mees Jumala sdame jrgi, samas kui Saul oli huvitatud vaid oma kuningriigist. Taavetit toetas ta armastus Jumala vastu, Sauli hvitas ta enesearmastus.
Teismelisena sidus mind seksuaalse himu patt. Enamik Ameerika meestest on samuti himust seotud. Kui ma vtsin Jeesuse Kristuse vastu, siis see ei lahkunud lihtsalt, vaid psis ja vaevas mind edasi.

Ikka ja jlle hdsin ma Jumala poole, anudes Ta andestust. Ma arvasin, et kui ma abiellun, siis see lahkub, aga kurvastuseks leidsin ma, et see ei lahkunud. See takistas normaalset seksuaalsuhet mu abikaasaga, keda ma armastasin vga. See patt piinas mind. Ma olin seotud!

1984. aastal lksin ma he tuntud jutlustaja juurde ja tunnistasin selle patu les. Teda tunti kui ht kige vgevamat jutlustajat Ameerikas. Ma mtlesin, et kui keegi saab mind vabastada, siis on see tema. Ta vaatas mulle otsa ja tles: Kui sa vaid teaksid, kui paljud mehed koguduses ja teenistuses on sellestsamast asjast seotud. Ta rkis minuga mned minutid ja siis ma tlesin: Palun palveta mu eest, et ma viksin vabaks saada. Ta tegi seda, aga midagi ei sndinud. Ma teadsin, et probleem ei ole temas, seeprast ei suutnud ma aru saada, miks ei ole ma vaba.

Aasta hiljem, 2. mail 1985. aastal lahkusin ma kodust neljapevasele paastule. Mul oli sellest patust krini. Ma teadsin, et see teeb Jumalale haiget ja et Jeesus on juba maksnud hinna, et ma viksin vaba olla. Paastu neljandal peval juhtis Jumal mind vabastuspalvesse ja himu vaim lahkus minust. Olin vaba! Ja ma olen tna ikka veel vaba!

Kui ma uurisin Isanda kest, miks ei olnud Ta mind vabastanud aasta varem, kui see jutlustaja minu prast palvetas, siis nitas Ta mulle, et mu algne kurvastus toimus maailma viisil. Ma tahtsin olla vaba, sest ma mtlesin, et kui ma ei vabane sellest patust, ei lenda Jumal mind abiteenistusest jutlustamisteenistusse.

Ma olin rohkem mures patu tagajrgede prast ja selleprast, kuidas see mjutab mu teenistust, kui tsiasja prast, et ma teen pattu Jumala vastu. Ent aasta hiljem oli mu kurvastus muutunud ja nd ei olnud mu motiiviks hirm tagajrgede prast mu teenistuses, vaid see, et ma armastan Jumalat ja ei taha, et midagi oleks meie vahel. Kurvastus Jumala meele jrgi ti kaasa eluandva meeleparanduse, mis viis pstmisele (2 Korintlastele 7:10).

Pste selles salmis tuleb kreekakeelsest snast sozo, mida Strongi kreeka keele snaraamatus defineeritakse kui tervenemist, silimist, terviklikkust, terveolekut ja vabastust. Seega ti mu kurvastus Jumala meele jrgi kaasa meeleparanduse, mille tagajrjeks oli vabastus!

Meeleparandus on vabastamise eeltingimus

Koguduses tahavad paljud vabaks saada, mistmata, et meeleparandus on eeltingimuseks. Vaata seda kirjeldust, kus Jeesus saadab vlja kaksteist jngrit:

Ja ta kutsus need kaksteist enese juurde ja hakkas neid lkitama kahekaupa ja andis neile meelevalla rvedate vaimude le Ja nad lksid vlja ja kuulutasid, et tuleb meelt parandada, ja ajasid palju kurje vaime vlja .
Markuse 6:712

Jeesus nimetas, et meeleparandus loob atmosfri vabanemise jaoks. Minu juurde on tuldud palvejrjekordades ja ka privaatselt ja soovitud saada vabaks mingi kindla patu vaevusest, aga need inimesed ei ole olnud valmis muutma oma suhtumist sellesse pattu. Nad naudivad seda pattu, aga neile ei meeldi tagajrjed vi stunne, mida nad prast kogevad. Kui oleks vimalus jda kristlaseks ja harrastada oma pattu edasi, siis nad teeksid seda, sest nad naudivad seda endiselt.

Enne teenistusse asumist oli ks mu pastorist sber Luna-Kaliforniast suitsetamisest seotud. Ta tmbas kaks pakki pevas ja tahtis saada vabaks. Ta oli anunud kaks ja pool aastat Jumalat, et saada vabaks. ks ta spru sai hel koosolekul pstetud ja vabanes otsekohe suitsetamisest.

Ta ngi seda ja pahandus vga Jumala peale. Miks oli Jumal nii kiiresti vabastanud ta sbra, kui tema oli uskunud kaks ja pool aastat vabaks saamist? Ta lahkus raevunult koosolekult ja lks koju ning kaebas Jumalale. Olles mned minutid kaevelnud, pahvatas ta vlja: Miks vabastasid sa mu sbra ja mitte minu? Isand vastas: Selleprast, et sulle meeldib see endiselt! Ta tles, et ta heitis pilgu sdatud sigaretile oma kes ja kustutas selle ra. Ta oli vaba ja ei vtnud kunagi enam sigaretti ktte!

Niikaua kui sulle su patt meeldib, ei vabane sa sellest. Sa pead ppima vihkama pattu, nagu Jumal seda teeb. Sa ksid: Kuidas pin ma vihkama midagi sellist, mida mu liha naudib? Kigepealt mista, et see oli patt, mis naelutas Jeesuse Kristuse ristile.

1 Peetruse 2:24 tleb: kes meie patud ise kandis les ristipuule oma ihus Jrgmine asi, mida tuleks mista, on see, et patt kahjustab su osadust Jumalaga. Jesaja 59:2 tleb: vaid teie steod on teinud vahe teie ja teie Jumala vahele, teie patud varjavad tema palge teie eest, selleprast ta ei kuule!

Kolmas asi, mida tuleks mista, on see, et patt on suhkruga kaetud mrk. Roomlastele 8:1213 tleb: Selleprast nd, vennad, oleme kll vlglased, aga mitte lihale, et elada liha jrgi. Sest kui te liha jrgi elate, siis te surete

Pane thele, et Paulus knetas vendi, mitte uskmatuid. Ta hoiatab lihas elamise ja patu sallimise traagiliste tagajrgede eest. Patt vib mnda aega nauditav olla, aga lpuks toob see alati kaasa surma. Me neme, kuidas Mooses pidas paremaks hes Jumala rahvaga kannatada viletsust kui rikest aega nautida paturmu (Heebrealastele 11:25). Patt on lihale nauditav, aga see nauding kestab ainult lhikest aega.

Mulle helistas ks naine ja tunnistas, et ta on he teise kristlasest mehega abielu rikkuvas suhtes. Ta tles, et ta abikaasa ei ole kristlane ja mnitab teda ta usu prast. Ta tles, et ta on oma patust meelt parandanud. Seejrel tles ta mulle, et ta kristlastest sbrad andsid talle nu oma abikaasast ra lahutada ja abielluda selle kena kristlasest mehega, kes armastab teda.

Ta ei olnud kindel, et neil on igus ja tahtis kuulda minu arvamust. Ma sain aru, et teda ei oleks olnud vaja palju veenda oma abikaasat maha jtma ja teise mehega abielluma. Ta teadis oma sdames, et see on vale, aga ta otsis luba minna edasi ja see ra teha.

On thtis, et me rgime alati ttt, isegi kui see on midagi sellist, mida inimesed kuulda ei taha. Kigepealt tlesin ma seda, et ta ei ole meelt parandanud. Ta tles: Aga ma parandasin pisarates meelt. Seepeale ma tlesin: Sa ei vihka seda pattu, sa tead, et see on vale ja et see suhe ei ole nnistatud. Aga see meeldib sulle ikka veel. Ta vastas: Ma ei saa aru, millest sa rgid. Ma parandasin meelt.

Tema arusaam meeleparandusest oli see ta tunnistas, et abielurikkumine on vale. Aga pea meeles, et Jumal tahab enamat. Ta tahab sdame ja meele muutust. Ta kutsub meid meelt parandama sellest loomusest, mis snnitab pattu.

Kuna ta ei parandanud teliselt meelt oma sdame suhtumise prast sellesse mehesse, siis oleks see varem vi hiljem viinud abielulahutuseni, saamaks seda, mida ta algusest peale tahtis. Seeprast tlesin talle: Oletagem, et keegi tleks sulle: Me hakkame pidama seksuaalorgiat. Kas sa tahaksid ka tulla? Kuidas sa sellele reageeriksid? Talle tundus see, mis ma tlesin, vastik ja ta vastas: Ma ei tahaks sellega mingit pistmist omada. tlesin: Kui sa suudad vaadata oma abielu rikkuvale suhtele selle kristlasest mehega taolisel viisil, nagu sa just reageerisid mttele sellest orgiast, siis oled sa judnud paika, kus oled teliselt meelt parandanud! Lpuks sai ta aru.

Meeleparanduse vili

Seeprast kandke iget meeleparanduse vilja .
Luuka 3:8

Kui palju kordi me oleme ninud, kuidas mehed ja naised on kuulnud snumit ja Vaimu mjutusel vastanud jutlustaja kutsele ning palvetanud meeleparanduse palvet altari res, aga meeleparandust kui sellist ei ole toimunud, sest mingit vilja ei ole sellele jrgnenud?

Inimesed saavad palve lbi ajutist kergendust, aga prduvad varsti tagasi algse elustiili juurde. Meeleparandus ei ole hekordne kergenduspalve, vaid eluviis! See on sinu sdamest tulev otsus muutuda. Meeleparanduse t ei ole tielik enne, kui ilmub igsuse vili. Meeleparanduse palve on vaid algus.

Paulus kirjutas Korintose kogudusele oma esimeses kirjas ja sitles neid nende lihalikkuse prast. Ta kirjutas vga sdimistva kirja, mis ti kaasa meeleparanduse. Oma jrgmises kirjas tunnistas ta, et nad olid kurvastanud Jumala meele jrgi, mis ti kaasa meeleparanduse. Vaatame nd seda vilja, mille ta esile ti.

Sest kurvastus Jumala meele jrgi saavutab meeleparanduse, mis toob pste, mida ei kahetseta; aga maailma kurvastus toob surma. Sest vaadake, kuidas otse see, et te saite kurvaks Jumala meele jrgi, on teis tekitanud millise hoole, millise vabandamise, millise meelepaha, millise kartuse, millise igatsemise, millise innukuse, millise karistuse! Te olete kikepidi osutanud endid puhtaiks selles asjas.
2 Korintlastele 7:1011

Pane thele, et ta loeb les seitse meeleparanduse vilja. Need iseloomustavad usklikku, kes on tuline, mitte leige. Inimesed imestavad, miks mned kristlased on nii innukad ja hoolsad. Phjus nende sdames ei ole midagi, mis neid eesmrgist krvale kallutaks. Sageli me pame elada mlemas maailmas. Liha maailm jahutab vaimumaailma tule. Vaatleme lhidalt kiki seitset vilja.

1. HOOL Kui sda on keskendunud, siis oled sa hoolas. Meile on eldud: kes Jumala juurde tuleb, peab uskuma, et tema on olemas ja et ta annab palga neile, kes teda [hoolega vi innukalt] otsivad (Heebrealastele 11:6).

Kui sa kigud edasi-tagasi, elades fsilises maailmas ja vaimumaailmas, oled sa vaimselt loid. Meid on kstud mitte olla: viitsimatud hoolsuses; olge tulised vaimus; teenige Isandat! (Roomlastele 12:11)

2. ENESE PUHASTAMINE (eestikeelses tlkes vabandamine) Paljud elavad s raskuse all. Jeesus tuli meid vabastama patusst. Kui meeleparandus on ehtne, siis toob see kaasa sdametunnistuse puhastamise, mida ei ole vimalik mingil muul viisil saavutada.

3. MEELEPAHA Meeleparandus toob kaasa patu vihkamise. Isa Jumal tles Jeesusele: Sa armastad igsust ja vihkad lekohut; selleprast on Jumal, sinu Jumal, sind vidnud rmuliga enam kui su kaaslasi! (Heebrealastele 1:9).

Paljud armastavad igsust, aga ei vihka pattu. Seeprast on vidmine nrk. Kui sa vihkad pattu, ned sa, kuidas vidmine su elus kasvab.

4. KARTUS Selle kohta viks kirjutada terve raamatu. Meile on eldud, et phitsus saab tielikuks Jumala kartuses (2 Korintlastele 7:1), sest Jehoova kartus on kurja vihkamine! Ma vihkan krkust ja lbust, pahu eluviise ja Jehoova kartus on tarkuse algus (petussnad 8:13; 9:10).

5. TULINE IGATSUS (eestikeelses tlkes igatsemine) Igatsus on palve taga olev tarm vi elu, luues Jumala kest vastuvtmiseks vajaliku hkkonna. Jeesus tles: Selleprast ma tlen teile: kik, mida te palute ja anute [mida te igatsete, kui te palute KJV], uskuge, et te seda saate, siis see saab teile! (Markuse 11:24). Kui su palveaeg on elutu, siis on see selleprast nii, et su igatsus ei ole tugev. Meeleparandus toob kaasa tulise igatsuse!

6. INNUKUS Snaraamat defineerib seda sna kui innukas vi entusiastlik olema. Kui Jeesus ajas rahavahetajad phakojast vlja, tuli Ta jngritel meelde, et on kirjutatud: Pha viha [innukus NKJV] sinu koja prast sb mind ra! (Johannese 2:1317) Jeesus kskis leigel kogudusel olla vga hoolas ja parandada meelt (Ilmutuse 3:19).

7. KTTEMAKSMINE (eestikeelses tlkes karistus) Snaraamat defineerib seda sna kui nudlema, ktte tasuma. Piibel tleb Jakoobuse 4:7: Siis alistuge Jumalale! Seiske vastu kuradile, siis ta pgeneb teie juurest. Viis, kuidas kuradile vastu seista, on Jumalale alistumine! See on tiuslik kttemaks. Sinu suurimaks relvaks kuradi vastu ei ole su suu, vaid su alandus ja pha elustiil!

Meeleparandus toob esile need jumalikud kvaliteedid, mis on see vili, mida Jeesus kskis meil esile tuua. Neid loomuomadusi ei saa jljendada. Nad lhtuvad ainult puhtast sdamest.

Jumal kutsub oma lapsi phale elule. Inimesed, kes sallivad pattu, ei ne Jumalat, sest Ta on elnud, et me taotleksime phitsust; ilma selleta ei saa kski Isandat nha (Heebrealastele 12:14). Phadus on Tema armu t, mitte liha t. See t algab meie sdames meeleparanduse lbi. Paljud on pdnud elada pha elu iseenda jus ja lpetanud ksumeelsuse orjuses. Tee phaduse juurde on enese alandamine meeleparanduses. Sest Ta annab alandlikele armu ja arm on see, mis teeb meid vimeliseks kima selles, mida tde nuab.

Katkend on vetud raamatust "Hdja hl". Raamatut on vimalik tellida Harta poest





Soovita sbraleSoovita sbrale

Prindi artikel Prindi artikkel



Charismata Ministries
COPYRIGHT 2006
Informatsiooni sellel lehekljel tohib kasutada ainult isiklikuks tarbeks.
Kik muu kasutus/paljundamine vib toimuda ainult "Usumaailma" kirjalikul loal.