Ühe abielupaari eest palvetades sai Matt nende jaoks prohvetliku sõna ja hakkas neile rääkima asjadest, mida ta inimlikult ei võinud kuidagi teada. Ta ütles naisele, et tal on kolm last, kuid vanim neist, poeg, on lahkunud. Seejärel ütles ta talle: “Su vanim laps on lahkunud, aga Isand tahab, et sa teaksid – ta süda on Isanda käes.” Naine hakkas nutma ja Jumalat ülistama. Ta mees näis olevat hämmastunud ja hakkas samuti nutma. Neid ümbritsenud sõbrad hakkasid rõõmustuma.

Neil oli tõepoolest kolm last ja vanim neist oli poeg. Ent aasta tagasi oli ta Vahemere rannikul ujudes ära uppunud. Surmale eelnenud aastatel oli ta Isandast eemaldunud ja võõrdunud ka vanematest. Nad olid ta surmast peale piinelnud, kuna nad ei teadnud, milline oli ta süda Isanda suhtes, sest nendevahelised kontaktid olid olnud väga piiratud. See prohvetlik sõna trööstis ja tervendas nende südamed.

Mis väärtuse võib omistada sellisele prohvetlikule sõnale? Ema ja isa said vabaks piinast nende lapse suhtes ja neile anti tagasi kindlustunne, et Jumal armastab neid. On ilmne, et sellistele prohvetlikele sõnadele ei ole võimalik panna hinnasilti. Need on samahästi kui hindamatud.

Kui ma esimest korda Matti kohtasin, ei julgenud ta edasi anda ka kõige lihtsamaid prohvetlikke sõnu, rääkimata millegi nii olulise edastamisest. Ent tänu õpetusele, julgustusele ja võimalustele oma tiibu proovida, on temast saanud võitud prohvetlik jumalasulane. Ta on vaid üks mitmest tuhandest, keda meie kogudus ja sarnased prohvetlikud õppeseminarid, mida me oleme sponsoreerinud, on välja õpetanud.

Aga kuidas on lood …?

Inimestel on prohvetluse ja prohvetliku teenistuse suhtes palju küsimusi. Kas prohvetlik teenistus on ka tänapäeval põhjendatud? Kes võib prohveteerida? Kuidas Jumal räägib? Kuidas sa tead, et see on Jumal, kes sinuga räägib? Kuidas on lood prohveteeringutega, mis ei lähe täide? Kui sõna ei ole sada protsenti täpne, kas siis on inimene, kes selle edasi andis, valeprohvet? Kas Jumalalt võib paluda unenägusid, nägemusi ja prohvetlikke sõnumeid?

Käesolev raamat vastab nii nendele kui ka teistele küsimustele, samuti vaatleb seda, kuidas Jumal meiega tänapäeval räägib. Ma kirjeldan üldjoontes ka seda, kuidas tõlgendada ilmutust, mida me Jumalalt saame ja annan juhtnööre, kuidas erinevates olukordades prohvetlikult teenida. Hilisemates peatükkides antakse ka juhtnööre ning praktilist tarkust, kuidas vältida lõkse, mida seatakse prohvetliku kutsega inimeste teele.

Enne nendele küsimustele vastamist defineerin ma kõigepealt selles raamatus kasutatavad mõisted.

Mis on prohvetikuulutus?

Paulus annab oma esimeses kirjas korintlastele lihtsa prohvetikuulutuse definitsiooni.

Aga igaüks, kes prohveteerib, räägib inimestele nende tugevdamiseks, julgustuseks ja troostiks (1 Kr 14:3 NIV).

Prohveteerida tähendab kõnelda selleks, et teisi tugevdada, julgustada ja trööstida. Ent prohvetikuulutus ei ole ainult inimliku julgustuse rääkimine, see on jumaliku julgustuse rääkimine. Prohvetikuulutus on lihtsalt öelduna kuulmine Jumalalt ja selle rääkimine, mida sa kuuled, et kedagi ehitada, trööstida või julgustada. Prohveteerimine tähendab Jumalalt kuulmist ja selle inimestele rääkimist.

Kui ma kasutan selles raamatus sõna prohvetikuulutus, siis ma kirjeldan mingi kindla sõna saamist ja edasiandmist üksikisikule või inimrühmale. Ma ei kirjelda seda, kui keegi tõuseb koguduses ja annab koosoleku käigus edasi üldise õhutuse või manitsuse.

Kuigi kogudusele prohveteerimine, kus jagatakse julgustust Pühakirjast või Jumala südamest, on täiesti omal kohal olev prohvetluse väljendus, ei ole see meie väljaõppe eesmärk. Me püüame nimelt õpetada usklikele, kuidas paluda, ära tunda ja tõlgendada sellist eriomast ilmutust, mille eesmärgiks on üksikisikute julgustamine, ülesehitamine või trööstimine. Needsamad põhimõtted võivad sind abistada ka prohvetliku arusaamise saamisel koguduste, linnade ja rahvaste jaoks.

Erinevad prohvetlikud annid

Prohvetlus sisaldab tunnetuse sõna, tarkuse sõna, vaimude eristamise ja prohvetliku kuulutamise vaimuande. Me peame õppe-eesmärgil kõiki Jumalalt saadud ilmutusi, mis antakse edasi teistele inimestele, prohvetikuulutuseks või prohvetlikuks sõnaks. Piiratud aja ja ruumi tõttu ei eristata igas näites seda, milline and täpselt avaldus.

1. Korintlastele 12:8–10 loeb Paulus ette üheksa erinevat vaimuandi. Kolme neist andidest võib pidada loomu poolest ilmutuslikeks. Need on tunnetuse sõna, tarkuse sõna ja vaimude eristamine. Neljas, prohvetliku kuulutamise and, moodustab koos nende kolme ilmutusanniga prohvetlikud annid.

Tunnetuse sõna

Tunnetuse sõna on mingi kindel tõsiasi inimese, paiga või sündmuse kohta, mida ei saadud loomulike vahendite kaudu. See võib olla kellegi nimi, elukutse, sünnikoht, sünnipäev, inimeste minevikku puudutavad detailid või muu nende kohta käiv informatsioon. See ei sisalda üldjuhul mingeid suunavaid juhiseid, üksnes faktilist informatsiooni, siit ka selle nimi – tunnetuse sõna.

Pühakirja näide tunnetuse sõna kohta leidub Johannese 4. peatükis. Kui Jeesuse jüngrid läksid linna toitu ostma, alustas Ta vestlust ühe Samaaria naisega.

Jeesus ütleb talle: “Mine kutsu oma mees ja tule siia!”
Naine vastas ning ütles: “Minul ei ole meest!” Jeesus ütleb temale: “Sina ütled õigesti: mul ei ole meest!
sest viis meest on sul olnud ja kes sul nüüd on, ei ole mitte sinu mees; seda sa oled õigesti öelnud.”
Naine ütleb temale: “Isand, ma näen, et sa oled prohvet!” (Jh 4:16–19)

Jeesus, kes ei olnud seda naist kunagi kohanud, sai ta elu kohta tunnetuse sõna. Ta paljastab naise abielu ja lahutuste ajaloo ja olukorra, milles ta parajasti elab. Naine tunnistab selle tunnetuse sõna tõttu, et Jumala arm on Jeesuse peal, öeldes: “Isand, ma näen, et sa oled prohvet!” Paulus kirjeldas seda kui üht tunnetuse sõna peamist eesmärki.

Aga kui nemad kõik kõneleksid prohvetlikult ja tuleks uskmatu või võhik, siis nad kõik paljastaksid tema olukorra ja kõik arvustaksid teda;
tema südame saladused tuleksid ilmsiks ja ta heidaks siis silmili maha ja kummardaks Jumalat ning tunnistaks, et Jumal on tõesti teie sees (1 Kr 14:24–25).

Ühel tunnetuse sõnal võib olla väga suur mõju. Kui Jeesus kõneles Samaaria naisega, tundis too ära, et Jumala arm on Jeesuse peal. Sellest kohtumisest mõjustatuna läks ta oma linna kui evangelist. Samaaria naine ei kohtunud mitte ainult Jumalaga, selle ühe tunnetuse sõna tagajärjel tuli Jeesuse juurde terve linn (Jh 4:28–42).

Tarkuse sõna

Tarkuse sõna on jumalik ilmutus Jumala tahtest, plaanist või eesmärgist mingi kindla olukorra kohta. See erineb tunnetuse sõnast mitmel viisil. Tarkuse sõna on tihti suunava loomuga, kuna sisaldab prohvetlikku arusaama selle kohta, mida antud olukorras ette võtta. Tarkuse sõna ei pruugi olla ka nii dramaatiline kui tunnetuse sõna, aga seda võib olla rohkem vaja, sest see annab jumalikku arusaama selle kohta, mida me peaksime tegema.

Apostlite tegude 27. peatükis me leiame hea näite tarkuse sõna tegutsemise kohta Pauluse läbi. Enne laeva väljasõitu andis Jumal talle mõista, et laevasõit peaks jääma ära, sest seda ootavad ees raskused (salm 10). Kui laev hätta sattus, külastas Paulust ingel ja talle lubati kaitset kõigi jaoks, kes pardal olid (salm 22). Kui torm hakkas nende elu ähvardama, püüdsid meremehed vette lasta päästepaati. Paulus ütles neile, et kui nad seda teevad, siis nad ei pääse (salmid 30–31). Nad loobusid sellest plaanist ja pääsesid lõpuks kõik.

See viimane ilmutus, et meremehed peavad jääma laeva, oli tarkuse sõna. See ei olnud lihtsalt informatsioon selle kohta, mis oli sündinud või mis sünnib, see oli ilmutus Jumala plaanist nende meremeeste jaoks. See oli ilmutus selle kohta, mida nad peavad tegema. See on tarkuse sõna põhiolemus.

Vaimude eristamine

Sõna ‘eristama’ tähendab ‘millegi vahel vahet tegema’. Sõna ‘vaim’ võib Pühakirjas tähendada järgnevaid asju: ingleid, deemoneid, inimvaimu, Püha Vaimu, võidmiseid, mantleid või inimest motiveerivat mõju. Vaimude eristamine on seega võime ära tunda erinevat laadi vaime ja võidmisi ja nende vahel vahet teha.

Paljudele inimestele on õpetatud, et vaimude eristamine on võime otsustada, kas kellelgi on deemonlikke probleeme. See on selle anni üks aspekte, kuid ei ole vaimude eristamise täielik väljendus. See võib ka tuvastada vaimuande ja kutsumisi või toimida tervenemises nagu tunnetuse sõna, tuvastada inglite tegevust, kellegi südame olukorda või Isanda ligiolu spetsiifilist eesmärki koosolekul.

Piibellik näide selle kohta leidub Apostlite tegude 16. peatükis, kus Paulus kohtas noort tütarlast, kes rääkis näiliselt tõtt.

Tema tuli Paulusele ja meile järele, kisendas ning ütles: “Need inimesed on kõige kõrgema Jumala sulased, kes teile kuulutavad õndsuse teed!”
Ja seda ta tegi mitu päeva. Aga Paulusel oli sellepärast meel haige, ja ta pöördus ümber ning ütles vaimule: “Ma käsin sind Jeesuse Kristuse nimel välja minna tema seest!” Ja vaim läks välja samal tunnil (Apt 16:17–18).

Kuigi see, mida tütarlaps ütles, oli õige, eristas Paulus, et tal on lausuja vaim (salm 16). Ta ei rääkinud Pühast Vaimust, vaid deemoni läbi, kuigi ta rääkis tõtt. Paulus kurvastas oma vaimus. Selliselt toimis vaimude eristamise and temas.

Ma istusin ühe härrasmehe vastas ruumi teises otsas ja hakkasin saama tema kohta vaimude eristamise anni kaudu prohvetlikke arusaamu. Ma ütlesin talle, et Jumal on kutsunud ta kodugruppide rajamise teenistusse ja et Isand annab talle “suurte koosolekute dünaamika väikestes gruppides”. Hiljem rääkis ta mulle, et on pastor ja oli ainult kolmkümmend päeva tagasi muutnud oma koguduse rakupõhiseks. Ta sai sellest sõnast suurt julgustust.

Ühes teises olukorras palusid mõned sõbrad ühe mehe eest, kelle ihus oli diagnoositud tõsine nakkus, aga arstid ei olnud suutnud selle nakkuse asukohta täpselt kindlaks määrata. Seetõttu said nad seda vaid üldjoontes ravida ja ravimid, mida nad kasutasid, ei olnud efektiivsed.

Kui see rühm tema eest palvetas, tundis üks neist ebatavalist tunnet ühes oma ihuosas. Ta mainis seda mehele, kui nad palvetamise lõpetasid ja ütles talle, et tal on tunne, et arstid leiavad nakkuse just sellest kohast. Hiljem samal päeval tegi arst talle röntgenläbivaatuse ja leidis nakkuse just täpselt sellest ihuosast.

Need on lihtsalt kaks näidet vaimude eristamisest. Kolmandas peatükis me vaatame lähemalt, kuidas see and toimib ja kuidas erinevad inimesed selle saavad ning ära tunnevad.

Prohvetlikud komponendid

Iga prohvetlik sõna koosneb põhimõtteliselt kolmest erinevast komponendist. Need komponendid on ilmutus, tõlgendus ja rakendus. Kõik need kolm on sageli eraldiseisvad koostisosad, kuid nad segunevad ja moodustavad prohvetliku sõna.

1) Ilmutus
Prohvetliku sõna esimene osa on informatsioon, mille me saame Jumala käest. See on informatsioon, mille Jumal annab ja mille kohta meil puudub igasugune eelnev inimlik arusaamine. Ilmutus on põhimõtteliselt teadmine või informatsioon, mida me ei oleks saanud teada, kui Jumal seda meile ei oleks ilmutanud. Ilmutus tuleb erinevatel kujudel ja erinevatel tasanditel.
Ilmutus võib tulla unenäona, nägemusena, muljena või teadmisena. See on põhimõtteliselt prohvetliku sõna see osa, mida sa näed, kuuled või saad. See on sageli tõlgenduseta kasutu.

2) Tõlgendus
Prohvetliku sõna teine koostisosa on tõlgendus. See on arusaamine, mille Jumal annab ilmutuse kohta, mille me oleme saanud. Tõlgendus on prohveteeringu see osa, mis vastab küsimustele: “Mida Jumal ütleb?” või “Mida see tähendab?”

3) Rakendus
Prohvetliku sõna kolmas koostisosa on rakendus. See on arusaamine selle kohta, kuidas me rakendame või kasutame ilmutust ja tõlgendust, mille me saime. Rakendus on prohveteeringu see osa, mis vastab küsimusele: “Mida me sellega teeme?” Tihtipeale ei ole rakendus meie ülesanne. Pigemini jäetakse see inimese otsustada, kes sõna on saanud, mida ta prohvetliku sõna tagajärjel tegema peab.

Prohvetlik teenistus

Läbi terve selle raamatu on kasutatud mõistet prohvetlik teenistus, et kirjeldada neid juhtumeid, mil Jumal kasutab kedagi prohvetlikult rääkimise või teenimise läbi. Igat teenistust, mis on päritolult prohvetlik, nimetatakse prohvetlikuks teenistuseks. Käesolevas raamatus ei tähista see mõiste mingit kindlat prohvetliku arengu tasandit.

Prohvetiamet

Käesolev käsiraamat ei tegele Uue Testamendi prohveti teenimisametiga. Selles raamatus toodud juhtnöörid on parameetrid prohvetluse toimimiseks kohalike koguduste ja usklike elus. Kuigi mõned neist on asjakohased, ei tohi neid juhtnööre valesti tõlgendada, otsekui oleksid need juhtnöörid prohvetite tegevuseks.

Prohvetlikud inimesed

Seda lihtsat nimetust kasutatakse läbi terve selle raamatu, kirjeldamaks kõiki, kelle elus on prohvetlik kutsumine. Meie koguduses on hetkel umbes viissada inimest, kes on välja õpetatud teenima prohvetlikult meeskondades. Nendest on arvatavasti pooltel mingi tasandi prohvetlik kutsumine. Teised võivad olla kutsutud õpetama, karjatsema või toimima evangelismi alal või abiteenistuses. Taas, see mõiste ei ole sünonüümne prohvetiametiga.

Liigume edasi

Selles peatükis olen ma esitanud ainult kõige elementaarsemad erinevate prohvetlike andide definitsioonid. Kui me jätkame, muutuvad need selgemaks. Nüüd, kus me oleme paika pannud läbi terve selle raamatu kasutatavate mõistete töödefinitsioonid, pangem paika ka piibellik alus prohvetiandide mõistmiseks ja vastuvõtmiseks.