Harta Kogudus Usumaailm  Harta pood Harta 87     

 

Iisrael
Maailm
Huvitavad inimesed
Taevamuusika
Taevamanna
Õpituba
Arhiiv
Kontakt
Koju
In English

Õpitoas täna:
Rick Joyner - Krgeim kutsumine





KOJU PITUBA



Katkend on vetud raamatust "Te vite kik prohveteerida!". Raamatut on vimalik tellida Harta poest

Prohvetluse phialused
Steve Thompson

he abielupaari eest palvetades sai Matt nende jaoks prohvetliku sna ja hakkas neile rkima asjadest, mida ta inimlikult ei vinud kuidagi teada. Ta tles naisele, et tal on kolm last, kuid vanim neist, poeg, on lahkunud. Seejrel tles ta talle: Su vanim laps on lahkunud, aga Isand tahab, et sa teaksid ta sda on Isanda kes. Naine hakkas nutma ja Jumalat listama. Ta mees nis olevat hmmastunud ja hakkas samuti nutma. Neid mbritsenud sbrad hakkasid rmustuma.

Neil oli tepoolest kolm last ja vanim neist oli poeg. Ent aasta tagasi oli ta Vahemere rannikul ujudes ra uppunud. Surmale eelnenud aastatel oli ta Isandast eemaldunud ja vrdunud ka vanematest. Nad olid ta surmast peale piinelnud, kuna nad ei teadnud, milline oli ta sda Isanda suhtes, sest nendevahelised kontaktid olid olnud vga piiratud. See prohvetlik sna trstis ja tervendas nende sdamed.

Mis vrtuse vib omistada sellisele prohvetlikule snale? Ema ja isa said vabaks piinast nende lapse suhtes ja neile anti tagasi kindlustunne, et Jumal armastab neid. On ilmne, et sellistele prohvetlikele snadele ei ole vimalik panna hinnasilti. Need on samahsti kui hindamatud.

Kui ma esimest korda Matti kohtasin, ei julgenud ta edasi anda ka kige lihtsamaid prohvetlikke snu, rkimata millegi nii olulise edastamisest. Ent tnu petusele, julgustusele ja vimalustele oma tiibu proovida, on temast saanud vitud prohvetlik jumalasulane. Ta on vaid ks mitmest tuhandest, keda meie kogudus ja sarnased prohvetlikud ppeseminarid, mida me oleme sponsoreerinud, on vlja petanud.

Aga kuidas on lood ?

Inimestel on prohvetluse ja prohvetliku teenistuse suhtes palju ksimusi. Kas prohvetlik teenistus on ka tnapeval phjendatud? Kes vib prohveteerida? Kuidas Jumal rgib? Kuidas sa tead, et see on Jumal, kes sinuga rgib? Kuidas on lood prohveteeringutega, mis ei lhe tide? Kui sna ei ole sada protsenti tpne, kas siis on inimene, kes selle edasi andis, valeprohvet? Kas Jumalalt vib paluda unengusid, ngemusi ja prohvetlikke snumeid?

Kesolev raamat vastab nii nendele kui ka teistele ksimustele, samuti vaatleb seda, kuidas Jumal meiega tnapeval rgib. Ma kirjeldan ldjoontes ka seda, kuidas tlgendada ilmutust, mida me Jumalalt saame ja annan juhtnre, kuidas erinevates olukordades prohvetlikult teenida. Hilisemates peatkkides antakse ka juhtnre ning praktilist tarkust, kuidas vltida lkse, mida seatakse prohvetliku kutsega inimeste teele.

Enne nendele ksimustele vastamist defineerin ma kigepealt selles raamatus kasutatavad misted.

Mis on prohvetikuulutus?

Paulus annab oma esimeses kirjas korintlastele lihtsa prohvetikuulutuse definitsiooni.

Aga igaks, kes prohveteerib, rgib inimestele nende tugevdamiseks, julgustuseks ja troostiks (1 Kr 14:3 NIV).

Prohveteerida thendab knelda selleks, et teisi tugevdada, julgustada ja trstida. Ent prohvetikuulutus ei ole ainult inimliku julgustuse rkimine, see on jumaliku julgustuse rkimine. Prohvetikuulutus on lihtsalt elduna kuulmine Jumalalt ja selle rkimine, mida sa kuuled, et kedagi ehitada, trstida vi julgustada. Prohveteerimine thendab Jumalalt kuulmist ja selle inimestele rkimist.

Kui ma kasutan selles raamatus sna prohvetikuulutus, siis ma kirjeldan mingi kindla sna saamist ja edasiandmist ksikisikule vi inimrhmale. Ma ei kirjelda seda, kui keegi tuseb koguduses ja annab koosoleku kigus edasi ldise hutuse vi manitsuse.

Kuigi kogudusele prohveteerimine, kus jagatakse julgustust Phakirjast vi Jumala sdamest, on tiesti omal kohal olev prohvetluse vljendus, ei ole see meie vljappe eesmrk. Me pame nimelt petada usklikele, kuidas paluda, ra tunda ja tlgendada sellist eriomast ilmutust, mille eesmrgiks on ksikisikute julgustamine, lesehitamine vi trstimine. Needsamad phimtted vivad sind abistada ka prohvetliku arusaamise saamisel koguduste, linnade ja rahvaste jaoks.

Erinevad prohvetlikud annid

Prohvetlus sisaldab tunnetuse sna, tarkuse sna, vaimude eristamise ja prohvetliku kuulutamise vaimuande. Me peame ppe-eesmrgil kiki Jumalalt saadud ilmutusi, mis antakse edasi teistele inimestele, prohvetikuulutuseks vi prohvetlikuks snaks. Piiratud aja ja ruumi tttu ei eristata igas nites seda, milline and tpselt avaldus.

1. Korintlastele 12:810 loeb Paulus ette heksa erinevat vaimuandi. Kolme neist andidest vib pidada loomu poolest ilmutuslikeks. Need on tunnetuse sna, tarkuse sna ja vaimude eristamine. Neljas, prohvetliku kuulutamise and, moodustab koos nende kolme ilmutusanniga prohvetlikud annid.

Tunnetuse sna

Tunnetuse sna on mingi kindel tsiasi inimese, paiga vi sndmuse kohta, mida ei saadud loomulike vahendite kaudu. See vib olla kellegi nimi, elukutse, snnikoht, snnipev, inimeste minevikku puudutavad detailid vi muu nende kohta kiv informatsioon. See ei sisalda ldjuhul mingeid suunavaid juhiseid, ksnes faktilist informatsiooni, siit ka selle nimi tunnetuse sna.

Phakirja nide tunnetuse sna kohta leidub Johannese 4. peatkis. Kui Jeesuse jngrid lksid linna toitu ostma, alustas Ta vestlust he Samaaria naisega.

Jeesus tleb talle: Mine kutsu oma mees ja tule siia!
Naine vastas ning tles: Minul ei ole meest! Jeesus tleb temale: Sina tled igesti: mul ei ole meest!
sest viis meest on sul olnud ja kes sul nd on, ei ole mitte sinu mees; seda sa oled igesti elnud.
Naine tleb temale: Isand, ma nen, et sa oled prohvet! (Jh 4:1619)

Jeesus, kes ei olnud seda naist kunagi kohanud, sai ta elu kohta tunnetuse sna. Ta paljastab naise abielu ja lahutuste ajaloo ja olukorra, milles ta parajasti elab. Naine tunnistab selle tunnetuse sna tttu, et Jumala arm on Jeesuse peal, eldes: Isand, ma nen, et sa oled prohvet! Paulus kirjeldas seda kui ht tunnetuse sna peamist eesmrki.

Aga kui nemad kik kneleksid prohvetlikult ja tuleks uskmatu vi vhik, siis nad kik paljastaksid tema olukorra ja kik arvustaksid teda;
tema sdame saladused tuleksid ilmsiks ja ta heidaks siis silmili maha ja kummardaks Jumalat ning tunnistaks, et Jumal on testi teie sees (1 Kr 14:2425).

hel tunnetuse snal vib olla vga suur mju. Kui Jeesus kneles Samaaria naisega, tundis too ra, et Jumala arm on Jeesuse peal. Sellest kohtumisest mjustatuna lks ta oma linna kui evangelist. Samaaria naine ei kohtunud mitte ainult Jumalaga, selle he tunnetuse sna tagajrjel tuli Jeesuse juurde terve linn (Jh 4:2842).

Tarkuse sna

Tarkuse sna on jumalik ilmutus Jumala tahtest, plaanist vi eesmrgist mingi kindla olukorra kohta. See erineb tunnetuse snast mitmel viisil. Tarkuse sna on tihti suunava loomuga, kuna sisaldab prohvetlikku arusaama selle kohta, mida antud olukorras ette vtta. Tarkuse sna ei pruugi olla ka nii dramaatiline kui tunnetuse sna, aga seda vib olla rohkem vaja, sest see annab jumalikku arusaama selle kohta, mida me peaksime tegema.

Apostlite tegude 27. peatkis me leiame hea nite tarkuse sna tegutsemise kohta Pauluse lbi. Enne laeva vljasitu andis Jumal talle mista, et laevasit peaks jma ra, sest seda ootavad ees raskused (salm 10). Kui laev htta sattus, klastas Paulust ingel ja talle lubati kaitset kigi jaoks, kes pardal olid (salm 22). Kui torm hakkas nende elu hvardama, pdsid meremehed vette lasta pstepaati. Paulus tles neile, et kui nad seda teevad, siis nad ei pse (salmid 3031). Nad loobusid sellest plaanist ja psesid lpuks kik.

See viimane ilmutus, et meremehed peavad jma laeva, oli tarkuse sna. See ei olnud lihtsalt informatsioon selle kohta, mis oli sndinud vi mis snnib, see oli ilmutus Jumala plaanist nende meremeeste jaoks. See oli ilmutus selle kohta, mida nad peavad tegema. See on tarkuse sna phiolemus.

Vaimude eristamine

Sna eristama thendab millegi vahel vahet tegema. Sna vaim vib Phakirjas thendada jrgnevaid asju: ingleid, deemoneid, inimvaimu, Pha Vaimu, vidmiseid, mantleid vi inimest motiveerivat mju. Vaimude eristamine on seega vime ra tunda erinevat laadi vaime ja vidmisi ja nende vahel vahet teha.

Paljudele inimestele on petatud, et vaimude eristamine on vime otsustada, kas kellelgi on deemonlikke probleeme. See on selle anni ks aspekte, kuid ei ole vaimude eristamise tielik vljendus. See vib ka tuvastada vaimuande ja kutsumisi vi toimida tervenemises nagu tunnetuse sna, tuvastada inglite tegevust, kellegi sdame olukorda vi Isanda ligiolu spetsiifilist eesmrki koosolekul.

Piibellik nide selle kohta leidub Apostlite tegude 16. peatkis, kus Paulus kohtas noort ttarlast, kes rkis niliselt ttt.

Tema tuli Paulusele ja meile jrele, kisendas ning tles: Need inimesed on kige krgema Jumala sulased, kes teile kuulutavad ndsuse teed!
Ja seda ta tegi mitu peva. Aga Paulusel oli selleprast meel haige, ja ta prdus mber ning tles vaimule: Ma ksin sind Jeesuse Kristuse nimel vlja minna tema seest! Ja vaim lks vlja samal tunnil (Apt 16:1718).

Kuigi see, mida ttarlaps tles, oli ige, eristas Paulus, et tal on lausuja vaim (salm 16). Ta ei rkinud Phast Vaimust, vaid deemoni lbi, kuigi ta rkis ttt. Paulus kurvastas oma vaimus. Selliselt toimis vaimude eristamise and temas.

Ma istusin he hrrasmehe vastas ruumi teises otsas ja hakkasin saama tema kohta vaimude eristamise anni kaudu prohvetlikke arusaamu. Ma tlesin talle, et Jumal on kutsunud ta kodugruppide rajamise teenistusse ja et Isand annab talle suurte koosolekute dnaamika vikestes gruppides. Hiljem rkis ta mulle, et on pastor ja oli ainult kolmkmmend peva tagasi muutnud oma koguduse rakuphiseks. Ta sai sellest snast suurt julgustust.

hes teises olukorras palusid mned sbrad he mehe eest, kelle ihus oli diagnoositud tsine nakkus, aga arstid ei olnud suutnud selle nakkuse asukohta tpselt kindlaks mrata. Seetttu said nad seda vaid ldjoontes ravida ja ravimid, mida nad kasutasid, ei olnud efektiivsed.

Kui see rhm tema eest palvetas, tundis ks neist ebatavalist tunnet hes oma ihuosas. Ta mainis seda mehele, kui nad palvetamise lpetasid ja tles talle, et tal on tunne, et arstid leiavad nakkuse just sellest kohast. Hiljem samal peval tegi arst talle rntgenlbivaatuse ja leidis nakkuse just tpselt sellest ihuosast.

Need on lihtsalt kaks nidet vaimude eristamisest. Kolmandas peatkis me vaatame lhemalt, kuidas see and toimib ja kuidas erinevad inimesed selle saavad ning ra tunnevad.

Prohvetlikud komponendid

Iga prohvetlik sna koosneb phimtteliselt kolmest erinevast komponendist. Need komponendid on ilmutus, tlgendus ja rakendus. Kik need kolm on sageli eraldiseisvad koostisosad, kuid nad segunevad ja moodustavad prohvetliku sna.

1) Ilmutus
Prohvetliku sna esimene osa on informatsioon, mille me saame Jumala kest. See on informatsioon, mille Jumal annab ja mille kohta meil puudub igasugune eelnev inimlik arusaamine. Ilmutus on phimtteliselt teadmine vi informatsioon, mida me ei oleks saanud teada, kui Jumal seda meile ei oleks ilmutanud. Ilmutus tuleb erinevatel kujudel ja erinevatel tasanditel.
Ilmutus vib tulla unenona, ngemusena, muljena vi teadmisena. See on phimtteliselt prohvetliku sna see osa, mida sa ned, kuuled vi saad. See on sageli tlgenduseta kasutu.

2) Tlgendus
Prohvetliku sna teine koostisosa on tlgendus. See on arusaamine, mille Jumal annab ilmutuse kohta, mille me oleme saanud. Tlgendus on prohveteeringu see osa, mis vastab ksimustele: Mida Jumal tleb? vi Mida see thendab?

3) Rakendus
Prohvetliku sna kolmas koostisosa on rakendus. See on arusaamine selle kohta, kuidas me rakendame vi kasutame ilmutust ja tlgendust, mille me saime. Rakendus on prohveteeringu see osa, mis vastab ksimusele: Mida me sellega teeme? Tihtipeale ei ole rakendus meie lesanne. Pigemini jetakse see inimese otsustada, kes sna on saanud, mida ta prohvetliku sna tagajrjel tegema peab.

Prohvetlik teenistus

Lbi terve selle raamatu on kasutatud mistet prohvetlik teenistus, et kirjeldada neid juhtumeid, mil Jumal kasutab kedagi prohvetlikult rkimise vi teenimise lbi. Igat teenistust, mis on pritolult prohvetlik, nimetatakse prohvetlikuks teenistuseks. Kesolevas raamatus ei thista see miste mingit kindlat prohvetliku arengu tasandit.

Prohvetiamet

Kesolev ksiraamat ei tegele Uue Testamendi prohveti teenimisametiga. Selles raamatus toodud juhtnrid on parameetrid prohvetluse toimimiseks kohalike koguduste ja usklike elus. Kuigi mned neist on asjakohased, ei tohi neid juhtnre valesti tlgendada, otsekui oleksid need juhtnrid prohvetite tegevuseks.

Prohvetlikud inimesed

Seda lihtsat nimetust kasutatakse lbi terve selle raamatu, kirjeldamaks kiki, kelle elus on prohvetlik kutsumine. Meie koguduses on hetkel umbes viissada inimest, kes on vlja petatud teenima prohvetlikult meeskondades. Nendest on arvatavasti pooltel mingi tasandi prohvetlik kutsumine. Teised vivad olla kutsutud petama, karjatsema vi toimima evangelismi alal vi abiteenistuses. Taas, see miste ei ole snonmne prohvetiametiga.

Liigume edasi

Selles peatkis olen ma esitanud ainult kige elementaarsemad erinevate prohvetlike andide definitsioonid. Kui me jtkame, muutuvad need selgemaks. Nd, kus me oleme paika pannud lbi terve selle raamatu kasutatavate mistete tdefinitsioonid, pangem paika ka piibellik alus prohvetiandide mistmiseks ja vastuvtmiseks.

Katkend on vetud raamatust "Te vite kik prohveteerida!". Raamatut on vimalik tellida Harta poest





Soovita sbraleSoovita sbrale

Prindi artikel Prindi artikkel



Charismata Ministries
COPYRIGHT 2006
Informatsiooni sellel lehekljel tohib kasutada ainult isiklikuks tarbeks.
Kik muu kasutus/paljundamine vib toimuda ainult "Usumaailma" kirjalikul loal.