Harta Kogudus Usumaailm  Harta pood Harta 87     

 

Iisrael
Maailm
Huvitavad inimesed
Taevamuusika
Taevamanna
Õpituba
Arhiiv
Kontakt
Koju
In English

Õpitoas täna:
Rick Joyner - Krgeim kutsumine





KOJU PITUBA



Katkend on vetud raamatust "Tule Jumala ligi. Elu tis Jumala lhedust". Raamatut on vimalik tellida Harta poest

Kigi aegade suurim kutse
John Bevere

On ks kutse ei, hd, mis lhtub Jumala sdamest, muutudes iga pevaga ha tugevamaks: Miks sa rahuldud eluga ilma Minu ligioluta? Miks sa jd kaugeks, kui viksid olla Mu lhedal?

Meil kigil on spru vi inimesi, keda me imetleme ja kellega sooviksime olla lhedasemad. Neile kuulub me sdames eriline koht ja nendega aja veetmine on teliselt kosutav eriti kui ettepanek jagada nende seltskonda tuli neilt. See tidab me sdame ootuse, rmu ja pnevusega. Teeme suurima heameelega kik, mis meie vimuses, et muuta oma plaane ja vastata nende kutsele.

Jaakobuse raamatus leiame suurima kutse, mis iial on esitatud: Tulge Jumala ligi, siis tuleb tema teie ligi (4:8). Peatu hetkeks ja mtle: Universumi, maa ja kigi selle elanike Looja palub sind ligemale. Ja mitte lihtsalt ligemale, vaid Ta igatseb su sgavat lhedust, sest meile eldakse, et Ta on Jumal, kes on oma suhetes sinuga kirglik (2 Ms 34:14 NLT).

See on Jumala kigutamatu igatsus. Ta esitas selle kutse, sest Ta igatseb, et Ta lapsed Teda tunneksid. Selle lhedase suhte taastamiseks on kulunud inimese langemisest alates tuhandeid aastaid, see on nudnud keerukaid ettevalmistusi ja maksnud tohutu hinna. Johannes, Jeesuse lhedasemaid spru, kirjutas:

kski inimene ei ole iial Jumalat ninud. Ainus, unikaalne Poeg, vi ainusndinud Jumal, kes on Isa rinna najal [usalduslikus lheduses], Tema on meile Teda avaldanud [Ta on Teda ilmutanud ja toonud Ta nhtavale; Ta on Teda seletanud ja tutvustanud] (Jh 1:18 AMP).

Aadam tundis Isandat vahetult. Patu vi snakuulmatuse tttu aga eraldati ta Tema aulisest lhedusest ning tema saatus laienes kogu inimkonnale. Mehed ja naised ei vinud enam tunda ja nha Jumalat nii, nagu Aadam seda kunagi oli teinud. Isa aga igatses kirglikult ja suure kaastundega me suhet sellest kohutavast lahutatusest lunastada. Vastuseks saatis Ta Jeesuse, kes oli olnud algusest peale koos Isaga, lihakssaanud Jumala, maksma hinda, mis vabastaks meid pimedusest ja lepitaks meid Jumalaga kui me vtame Ta vastu kui oma Isanda.

Paraku ei ole sellest Jumala ja inimese taashinemisest veel ties ulatuses jutlustatud ega ole seda ka kogetud. Oleme rhutanud psemist surmast ja prgust, kuid jtnud kuulutamata lhedasest sprusest, mis ootab kiki, kes on vabastatud. Selle tegematajtmise hind on krge ja isegi hukatuslik, sest see on jtnud paljud ilma Jumala intiimse tundmise ilust. Samasugune kurb lugu juhtus ka Aabrahami jreltulijatega Vanas Testamendis.

KAKS TIESTI ERINEVAT AJENDIT

Mind on alati hmmastanud Moosese ja tema suguvendade, Iisraeli laste, hoiakute ja kitumisviiside vastandlikkus. Teine Moosese raamat algab Aabrahami jreltulijate kannatustega rnkraskes orjaplves. Nad olid olnud Egiptuses ligi nelisada aastat. Esialgne soosing oli juba varsti muutunud jhkraks kohtlemiseks ja orjuseks. Meeleheites hakkasid nad hdma Jumala poole, et Ta nad vabastaks.

Nende palved puudutasid Isandat ja Ta saatis neile vabastaja nimega Mooses. Ehkki snnilt heebrealane, oli Mooses orjusest psenud, kasvades les vaarao kojas tema ttrepojana. Ehkki ta oli Egiptuse prints, tundis ta vendadele tbara olukorra prast kaasa, kuid pidi elu pstmiseks pgenema krbe, kust ta aastate prast naases, et Iisrael Jumala Sna ja ve lbi nende ikkest psta.
Iisraeli vabastamine Egiptuse orjaplvest smboliseerib meie vabastamist patu orjusest. Egiptus thistab maailmakorda, nii nagu Iisrael kogudust. Uuestisnniga vabastatakse meid selle maailmassteemi tranniast ja rhumisest.

Pole raske ette kujutada, kui rngalt egiptlased iisraellasi kohtlesid ja ra kasutasid. Iisraellaste seljad olid vaarao kubjaste piitsahoopidest vermeis. Nad elasid slummides ja nende toiduks olid jnused. Neil polnud lootust prandile, sest kogu nende t lks ksnes egiptlaste jukuse suurendamiseks. Nad nutsid, kui tuhanded nende poeglastest vaarao ksul tapeti.

Kigile julmadele kannatustele vaatamata olid nad kiired unustama. Isegi prast Egiptusest vabanemist, mil iganes asjad ei linud hsti, kahetsesid nad pgenemist, teotades oma toonaseid appikarjeid repliikidega nagu: Egiptuses oleks meil parem. Nad olid koguni nii julged, et tlesid: Valigem pealik ja mingem tagasi Egiptusesse (4 Ms 14:4).

Selline ei olnud aga Mooses; tema oli ainus, kelle elutingimused olid Egiptuses paremad; igupoolest polnud kogu maailmas kedagi, kel oleks olnud parem elu kui temal. Teda kasvatas maailma rikkaim mees, ta elas parimas, si parimat ja ppis parimailt. Teenijad hoolitsesid iga ta soovi ja vajaduse eest ning ta prand oli mratu nii jukuse kui vljavaadete poolest. Ta jttis selle kik khklematult seljataha, igatsemata sellest midagi tagasi. Erinevalt Iisraeli lastest ei vaadanud ta enam iial tagasi.

Millest niisugune erinevus? Vastus peitub selles, et Mooses oli kogenud Jumalat. Ta ngi tuld ja lks selle juurde. Tema kohtas Siinai plevas psas elavat Jumalat, Iisrael aga mitte! Kui Isand teda krvale kutsus, ta lks. Hiljem, kui Iisraeli lastele esitati veelgi suurejoonelisem kutse, tmbusid nemad koguni kaugemale (Vt 2 Ms 20:1821).

Ksin kogudustelt sageli: Kuhu viis Mooses Iisraeli lapsed Egiptusest lahkudes? Tavaline vastus on: Totatud maale. Pole tsi. Nad suundusid Hoorebile ehk Siinai mele. Meenuta, mida Jumal tles Moosese kaudu vaaraole: Lase mu rahvas minna ja mind krbes teenida (2 Ms 7:16). Ta ei elnud: Lase mu rahvas minna, et nad viksid prida maa. Kuidas oleks Mooses vinud neid viia totatud maale, tutvustamata neile enne Totajat ajastute igatsust? Viinuks ta nad kigepealt totatud maale, oleksid nad armastanud totusi enam kui Totajat, Jumalat ennast. Mooses ei mallanud oodata, millal saab nad tuua samasse kohta, kus ta oli kohanud Jumalat.

Suuremas plaanis oleme meiegi teinud oma kogudustes sama jutlustanud rohkem sellest, mida Jeesus saab meie heaks teha, mitte sellest, kes Ta tegelikult on! Tagajrjeks on hulk kasvandikke, kes teenivad Jumalat pigem kasu prast kui rmust selle le, kes Ta on. See on nagu naine, kes abiellub raha prast. Tema ajendiks ei ole tunda meest mitte selle poolest, kes ta on, vaid mida mees saab naise heaks teha. Muidugi vib naine teda mingis mttes isegi armastada, ometi tiesti valel phjusel.

Inimesed, kes rhutavad ennemini Jumala nnistusi kui suhet Temaga, loovad jngreid, kes tulevad Jumala juurde saamise prast, mitte selle prast, kes Ta on. Teist Tema sarnast ei ole. Imelisuses ei saa keegi Talle lhedalegi. Olles kohtunud Jumalaga nagu Mooses, asetuvad kik totused igesse perspektiivi. Ta on kaugelt imelisem kui miski muu isegi Ta nnistused.

Jumala phieesmrk Iisraeli vabastamisega oli see, et nad viksid Teda tunda ja armastada. Ta igatses end neile tuttavaks teha. Ta tles: Te olete ninud ... kuidas ma teid olen kandnud kotka tiibadel ja kuidas ma teid olen toonud enese juurde (2 Ms 19:4). Ometi jtsid nad end sellest ilma.

Jumala igatsus oma rahva lheduse jrele ei ole kunagi vhenenud ega muutunud, sest seda ilmutab kogu Ta Sna, kajades vastu ka Pauluse palvest:
[Sest ma palun alati], et meie Isanda Jeesuse Kristuse Jumal, auhiilguse Isa, annaks teile tarkuse ja ilmutuse Vaimu [arusaamist saladustest] Tema [sgavas ja lhedases] tundmises (Ef 1:17 AMP).

Ta on avaldanud meile oma kire. Ta igatseb, et iga uuestisndinud laps tunneks Teda sgavalt ja lhedaselt! Kas pole vaimustav? Kui sa seda veel ei ne, vta hetk mtlemisaega ja luba sel vaimustusel end vallutada.

Me teenime elavat Jumalat, oma pris-Isa, kelle sda sirutub oma laste poole. Ta on Suhtleja, kes januneb osaduse jrele. Sama toonitab ka Paulus Korintose koguduse heitlikele usklikele: Te mletate, kuidas te enne kristlaseks saamist kisite aina he ebajumala juurest teise juurde, kellest kski polnud vimeline rkima ainsatki sna (1 Kr 12:2 TLB; autori kursiiv). Pauluse manitsusest neme ht peamisi omadusi, mis eristab Jumalat, meie Isa, kigist puuslikest ja ebajumalaist Tema rgib!

KEERA AUTO TEE RDE JA J SEISMA

Hiljuti tles Pha Vaim mulle sidu ajal: Tahan sulle midagi rkida. Keera auto tee rde ja j seisma.
Olen ppinud, et kui Jumal ksib mul midagi teha, on parem kohe sna kuulata, tundugu asi hetkel kui tahes thine vi ebamugav. Kas polnud Mooses mitte krbes ia lambaid karjatamas, kui Isand ta thelepanu vitis (Jumal vib pda me thelepanu mitmel eri moel)? Jumal tuli psasse ja stas selle plema ometi nii, et see ra ei plenud.

Loeme, kuidas Mooses tles endamisi: Ma pikan krvale ja vaatan (2 Ms 3:3). Snad pikan krvale on vasteks heebreakeelsele snale cuwr. James Strong, Phakirja algkeelte ekspert, annab selle vasteks ra prama. Mooses lahkus teadlikult oma ettekavatsetud tegevuskursilt, et vastata Pha kutsele.

Kui ta oli seda teinud, loeme edasi: Kui Isand ngi, et ta prdus vaatama, siis Jumal hdis teda kibuvitsapsast ja tles: Mooses, Mooses!
Jumal hdis Moosest nimepidi alles siis, kui oli ninud teda krvale prdumas. Usun, et kui Mooses poleks Talle vastanud, ei oleks ka Isand jtkanud. Jumal ei kutsunud teda siis, kui lambad olid Jitro juures aedikus. See polnud just kige sobivam aeg. Mis siis, kui Mooses oleks melnud: Kui ma need lambad praegu silmist lasen, kaovad nad igas suunas laiali ja mul lheb tunde, kui mitte terve pev, et neid jlle kokku ajada. Tulen vaatan seda imet hiljem, kui kik on kombes ja see ei riku enam mu plaane. Kas oleks tulemus olnud sama?

Mned vivad arvata, et ehk oleks Jumal teinud midagi veel dramaatilisemat, kuid on see ikka koosklas Ta loomusega? Mtle niteks Saamueli peale, kes teenis noorplves preester Eeli ja ta poegade juures (Vt 1 Sm 3). hel htul kuuleb ta oma asemel magades kellegi kutset: Saamuel! Saamuel!

Saamuel jookseb Eeli juurde ja tleb: Siin ma olen, sest sa ju hdsid mind!
Eeli vastab: Mina pole sind hdnud. Mine tagasi, heida magama!
Saamuel kuuleb oma nime htavat teist korda ja jookseb taas preestri juurde, kust saab sama vastuse. See juhtub kolm korda, kuni preester saab viimaks aru ja petab poisile, kuidas toimida. Kuuldes neljandat korda kutset: Saamuel! Saamuel!, teab ta juba, kuidas vastata: Rgi, sest su sulane kuuleb! Isand rgibki ja ilmutab talle oma tahet ja tulevikku puudutavaid saladusi.

Jumal oleks vinud teha midagi muud. Vib-olla oleks Ta vinud teisel korral, kui Saamuel ikka veel asjast aru ei saanud, elda: Saamuel, ra jookse Eeli juurde see olen Mina, sinu Isand ja Jumal, kes sind kutsub. Ma tahan sinuga rkida. Kuid kas Tema teeks niimoodi? Ta igatseb olla tuntud, kuid ka tahetud ja tunnustatud. Ta otsib neid, kes on vaimult innukad, kes otsivad ja janunevad, isegi kui see nuab neilt visa jrjekindlust.

Lugedes evangeeliume, neme sama mudelit. Jeesus viib lpule viie tuhande toitmise viie leiva ja kahe kalaga. Seejrel tleb Ta jngritele, et nad vtaksid paadi ja lheksid Tema eel teisele poole merd. Ta lahkub mele, et veeta aega koos Isaga. Hiljem, kui jngrid ikka veel tuule ja lainetega heitlevad, loeme:

Ja kui ta ngi neid sudes heitlevat, sest tuul oli neile vastu, tuli ta neljanda valvekorra ajal nende juurde jrve peal kndides ja tahtis neist mduda (Mk 6:48; autori kursiiv).

Pane thele snu: ...ja tahtis neist mduda. NASB tlge tleb: ...ja kavatses neist mda minna. Ent nhes neid kisendamas, knetas Ta neid ja tles: Olge julged, see olen mina, rge kartke! Ta astus nende juurde paati ja tuul rauges. Kui jngrid ei oleks kisendanud, oleks Jeesus lihtsalt edasi linud. Ta oli kll nende lhedal, ent kui nad poleks hdnud, ei oleks Ta ise nende seltskonda trginud.

Tundub, et Jumala viisiks ongi teha meie suunas ks samm, ja kui me vastame, astuda jrgmine. Kui me aga ei vasta, ei hakka Ta end vgisi peale suruma ega nii-elda meie tantsu lahti plaksutama. Kes teab, kui Mooses poleks krvale prdunud, ehk oleks Jumal lihtsalt oodanud nagu Saamueli puhul, vi nagu Jeesus oma jngritega? Ta ootab sageli, kuni oleme muutunud piisavalt nljaseks, et vastata.

Naastes mu autosidu juurde: mis siis, kui ma poleks Ta mrguande peale peatunud? Kas ma oleksin kaotanud selle vimaluse Temaga kohtuda? Olen kindel, et neidki kordi on olnud, aga tookord juhtus just nii, et kilomeetri prast oli kiirteel peatuskoht. Niipea, kui olin teelt krvale pranud, kuulsin sdames Jumala Vaimu vaikset hlt: Kas ma ei elnud, et palvetage lakkamata? (1 Ts 5:17).
Jah, Isand, tlesid kll, vastasin.

Kas palve on monoloog vi dialoog? jtkas Ta.
Dialoog, Isand, kahesuunaline vestlus, klas mu vastus.
Kui Ma tlesin, et te palvetaksite lakkamata, thenab see, et Ma olen valmis ka suhtlema lakkamatult!
Pole vist vaja elda, et olin vaimustatud. Mistsin, milline imeline vimalus mulle on antud, ja mitte ksnes mulle, vaid viimsele kui hele Ta lastest.

Nd sa vid ehk ksida: Kas sa tahad sellega elda, et Jumal rgib vahetpidamata? See polnud see, mis Ta mu sdames tles. Ta tles, et on vahetpidamatult valmis meiega suhtlema. Snad on ainult ks paljudest erinevatest suhtlemismoodustest. Mu naine vib heita mulle ainult he pilgu ja ma tean, mis ta sellega elda tahtis, ehkki ainsatki sna ei vahetatud. Teinekord viksin sellest hest pilgust kirjutada kuni kolm leheklge. Miks? Olen elanud temaga le kahekmne aasta ja ppinud tundma viise ja maneere, mille abil ta oma snumeid edastab. Sa vid viibida meiega samas ruumis, kuid sulle ei tle see pilk midagi. Miks? Sest sa ei tunne teda nii nagu mina.

Tegelikult ei oleks minagi me abielu esimesil aastail sellest aru saanud. Nd, prast kahekmne he aastast kooselu olen ppinud tema suhtlemisviiside kohta juba pisut rohkem.

KUTSE LHEMALE

On thtis, et sa teaksid, et see raamat ei ole mitte kuidas-teha-ksiraamat, vaid pigem teeviit vi -kaart, mis osutab me thtsaimale sihtpunktile Jumala sdamele. Kui mul oleks ligips aaretekaardile, mis nitab ksikul saarel asuva varanduse asukohta, ei oleks mul sellest enne kasu, kui sidan nidatud saarele, tutvun oma asukoha mramiseks maastikuga, misjrel tuleks mul mnda aega vaeva nha ja kndida mda radu, ronida kaljudel ning lbida orge, kuni lpuks juan peidetud varanduseni.

Ettevtmine nuaks minult teatud kulutusi, energiat ja ponnistusi. Kaart nitaks mulle ainult teed ja hoiaks mind raiskamast aega mttetutele pingutustele ja uurimisreisidele ning kaitseks mind mne varjatud lksu eest. Raamat on nagu kaart. See on kutse tulla hes minuga imelisele ja pnevale teekonnale teekonnale Jumala sdamesse. Neil leheklgedel leiduv Jumala Sna kaitseb sind kraavide, lksude ja ohtude eest, mis tahaksid sind eksiteele juhtida. See sstab sind asjatutest pahandustest ja mttetust energiakulust.
Niisiis, kui oled valmis, alustame!

Katkend on vetud raamatust "Tule Jumala ligi. Elu tis Jumala lhedust". Raamatut on vimalik tellida Harta poest





Soovita sbraleSoovita sbrale

Prindi artikel Prindi artikkel



Charismata Ministries
COPYRIGHT 2006
Informatsiooni sellel lehekljel tohib kasutada ainult isiklikuks tarbeks.
Kik muu kasutus/paljundamine vib toimuda ainult "Usumaailma" kirjalikul loal.