Harta Kogudus Usumaailm  Harta pood                       

 

Iisrael
Maailm
Huvitavad inimesed
Taevamuusika
Taevamanna
Õpituba
Arhiiv
Kontakt
Koju
In English

Õpitoas täna:
Rick Joyner - Kõrgeim kutsumine





KOJU » ÕPITUBA



Katkend on võetud raamatust "Mõistuse lahinguväli. Kuidas saavutada võitu mõtete lahingus". Raamatut on võimalik tellida Harta poest »

Mõistus on lahinguväli
Joyce Meyer

Sest me ei maadle liha ja verega [võideldes ainult füüsiliste vastastega], vaid võimutsejate, jõudude, [ülemvaimudega, kes on] käesoleva pimeduse maailma valitsejad, vaimsete kurjusejõududega taevases (üleloomulikus) sfääris.
EFESLASTELE 6:12

Näeme sellest kirjakohast, et oleme sõjas. Salmi hoolikas uurimine annab meile teada, et me ei sõdi mitte inimeste, vaid kuradi ja tema deemonitega. Meie vaenlane, Saatan, püüab meid lüüa strateegia ja pettuse, hoolikalt kavandatud plaanide ja tahtliku eksitamisega.

Kurat on valetaja. Jeesus kutsus teda „kõigi valede ja kõige väära isaks“ (Johannese 8:44). Ta valetab meile kõigile. Ta ütleb meile meie endi, teiste inimeste ja olukordade kohta asju, mis lihtsalt pole tõsi. Kuid samas ei räägi ta kogu valet korraga.

Ta alustab sellest, et pommitab me mõtteid targalt kavandatud vaiksete, närivate mõtete, kahtlustamiste, kõhkluse, hirmu, küsimuste, arutluste ja teooriatega. Ta liigub aeglaselt ja ettevaatlikult (sest hästikavandatud plaanid võtavad ju aega). Ära unusta, et tal on sõdimiseks oma strateegia. Ta on meid pikalt uurinud ja jälginud.

Ta teab, mis meile meeldib ja mis mitte. Ta tunneb meie ebakindlust, nõrkusi ja hirme. Ta teab, mis meile kõige enam muret teeb. Ta on valmis kulutama me hävitamisele kui tahes palju aega. Üks kuradi tugevaid külgi on kannatlikkus.

KINDLUSTE LAMMUTAMINE

Sest meie võitluse relvad ei ole füüsilised [liha ja vere relvad], vaid need on Jumala ees vägevad kindluste kukutamiseks ja hävitamiseks, [kuna me ju] kummutame vastuväited ja teooriad ja targutused ning iga kõrgi ja ennasttäis asja, mis tõstab end [tõelise] jumalatunnetuse vastu, ja juhime iga mõtte ja kavatsuse vangi Kristuse (Messia, Võitu) sõnakuulmisesse.
2 Korintlastele 10:4, 5

Kasutades läbimõeldud strateegiat ja osavat pettust, püüab Saatan rajada me mõistusesse kindlusi. Kindlus on ala, kus meid hoitakse teatud mõtteviiside abil seotuna (vangis).
Selles kirjakohas ütleb apostel Paulus, et meil on relvad, mida on vaja Saatana kindlustuste võitmiseks. Lähemalt õpime nende relvade kohta hiljem, kuid praegu pane palun tähele, et siin öeldakse meile taas, et meil on tegu sõjaga, vaimse sõjaga. Salm 5 näitab selgelt kätte ka lahinguvälja asukoha, kus seda sõda peetakse.

Esitatud laiendatud piiblitõlge ütleb, et me peame võtma need relvad ja kummutama vastuväited. Kurat väitleb meiega, pakkudes meile teooriaid ja arutluskäike. Kõik see leiab aset meie mõistuses.
Mõistus on lahinguväli.

KOKKUVÕTE OLUKORRAST

Seega oleme näinud, et:
1. me oleme sõjas;
2. meie vaenlane on Saatan;
3. mõistus on lahinguväli;
4. kurat töötab hoolega selle kallal, et rajada meie mõistusesse kindlustusi;
5. ta teeb seda strateegia ja pettusega (hästikavandatud plaanide ja tahtliku ekistamisega);
6. ta ei kiirusta. Ta viib oma plaanid ellu tasa ja targu.
Uurime ta plaane lähemalt ühe tähendamissõna põhjal.

MARY POOL

Mary ja tema abikaasa, Johni, abielu ei ole õnnelik. Nad tülitsevad pidevalt. Mõlemad on tigedad, kibestunud ja vimmased. Neil on kaks last, kes on koduste probleemide mõju all. Tülid kajastuvad nende õppeedukuses ja käitumises. Ühel lastest on kõhuhädad, mille põhjuseks on närvid.

Mary probleem on selles, et ta ei tea, kuidas lasta Johnil olla pere pea. Naine on kamandav – ta tahab teha kõik otsused ise, valitseda finantside üle ja distsiplineerida lapsi. Ta tahab käia tööl, et tal oleks oma raha. Ta on sõltumatu, häälekas, nõudlik ja näägutav.

Nüüd sa ehk mõtled: „Ma tean vastust. Ta vajab Jeesust.“
Ta tunneb Jeesust! Mary võttis Jeesuse vastu oma Päästjaks juba viis aastat tagasi – kolm aastat pärast Johniga abiellumist.

„Kas sa tahad öelda, et pärast Mary päästetud saamist pole midagi muutunud?“

On küll muutunud. Mary usub nüüd, et läheb taevasse, ehkki ta halb käitumine paneb teda kannatama pidevat hukkamõistu. Nüüd on tal lootust. Enne Jeesusega kohtumist oli ta õnnetu ja lootuseta; nüüd on ta ainult õnnetu.
Mary teab, et ta suhtumine on vale. Ta tahab muutuda. Ta on käinud kahe inimese juures nõustamisel ja ta on peaaegu igas palvejärjekorras, paludes võitu viha, mässumeelsuse, andestamatuse, vimma ja kibeduse üle. Miks siis midagi eriti muutunud ei ole?

Vastus on kirjas Roomlastele 12:2: „Ärge muganduge praeguse maailmaga (ajaga), [kujundatuna selle välistest, pinnapealsetest tavadest ja nendega kohanedes], vaid muutuge meele [täieliku] uuendamise teel [nende uute ideaalide ja uue suhtumise kaudu], et te katsuksite [enda jaoks] läbi, milline on Jumala hea ja meelepärane ja täiuslik tahe ning mis on hea ja meelepärane ja täiuslik [Tema silmis sinu jaoks].“

Mary mõistuses on kindlused. Need on olnud seal aastaid. Ta ei saa aru, kuidas need sinna tekkisid. Ta teab, et ei tohiks olla mässumeelne, kamandav, näägutaja jms, kuid ta ei tea, kuidas oma iseloomu muuta. Näib, et ta lihtsalt reageerib teatud olukordades laiduväärselt, sest ei suuda end talitseda.

Mary ei suuda end talitseda, sest ta ei valitse oma mõtteid. Ta ei valitse oma mõtteid, sest ta mõistuses on kindlustusi, mille kurat on sinna varasemas elus rajanud.
Saatan alustab oma hästikavandatud plaanide elluviimist ja tahtliku pettuse külvamist juba väga noores eas. Mary puhul said tema probleemid alguse lapsepõlves.

Lapsena oli Mary’l äärmiselt vali isa, kes karistas teda sageli üksnes pahast tujust. Kui tüdruk tegi ainsagi vale liigutuse, valas mees oma viha lihtsalt tema peale välja. Mary kannatas aastaid abitult, sellal kui isa teda ja ema julmalt kohtles. Isa näitas naise ja tütre vastu üles lugupidamatust kõiges, mida ta tegi. Mary vend aga seevastu oli isa silmis täiuslikkus ise. Tundus, et teda soositi ainuüksi seepärast, et ta oli poiss.

Kuueteistkümnendaks eluaastaks oli Saatan teinud Mary’le juba aastaid korralikku ajupesu, rääkides talle valesid, mis kõlasid umbes nii: „Mehed arvavad, et on midagi erilist. Nad on kõik ühesugused. Neid ei saa usaldada. Nad teevad sulle haiget ja kasutavad sind ära. Kui oled sündinud meheks, oled omadega mäel. Võid teha, mida iganes tahad. Võid käsutada, mängida ülemust, kohelda inimesi, nii kuidas pähe tuleb ja keegi (eriti naine ja tütred) ei saa sinna midagi parata.“

Tagajärjena küpses Mary peas otsus: „Kui ma siit ükskord minema saan, ei lase ma end enam kunagi kellelgi lükata-tõugata!“

Saatan oli juba vallandanud ta mõistuse lahinguväljal sõja. Mängi nende mõtetega kümne aasta jooksul sada tuhat korda või enamgi, ja vaata, kas oled valmis abielluma ja saama armsaks, allaheitlikuks ja jumaldavaks naisukeseks. Isegi kui sa mingi ime läbi seda tahaksid, ei teaks sa, kuidas. Sellises segaduses Mary end täna leiabki. Mis ta saab teha? Mida saab üldse keegi sellises olukorras teha?

SÕNA RELVAD

„Kui te jääte minu sõnasse [hoiate kinni Mu õpetustest ja elate nende järgi], siis te olete tõesti Minu jüngrid. Ja te tunnetate Tõe, ja Tõde vabastab teid.“
Johannese 8:31, 32

Siin ütleb Jeesus, kuidas võita ära Saatana valesid. Meil tuleb omandada Jumala tõe tunnetus, uuendada meel Tema Sõnaga ja siis kasutada 2 Korintlaste 10:4–5 mainitud relvi, et kiskuda maha kindlused ning iga kõrge ja ennasttäis asi, mis tõstab end jumalatunnetuse vastu.
Need relvad on Sõna, mis on vastu võetud kas jutluste, õpetuse, raamatute, kassettide, seminaride või isikliku piibliuurimise kaudu. Kuid me peame jääma (järjepidevalt) Sõnasse, kuni see muutub Püha Vaimu inspiratsiooni ajel saadud ilmutuseks. Järjepidevus on tähtis. Markuse 4:24 ütleb Jeesus: „Mis mõõduga [mõtteid ja piibliuurimist] te mõõdate [kuuldud tõele], selle mõõduga [voorusi ja tunnetust] tuleb teile ka tagasi.“ Ma kordan: me peame kasutama Sõna relva järjepidevalt.

Teised kaks meile kättesaadavat vaimset relva on kiitus ja palve. Kiitus lööb kuradit kiiremini kui ükski teine lahinguplaan, ent see peab olema siiras südamest tulev kiitus, mitte lihtsalt üks moepärast tehtud asi või meetod, mille toimimist järele proovitakse. Peale selle sisaldab nii kiitus kui palve ka Sõna. Me kiidame Jumalat vastavalt Tema Sõnale ja headusele.

Palve on suhtlemine Jumalaga. See tähendab tulemist Tema ette, paludes Temalt abi või rääkides Talle millestki, mis südamel.

Kui sa tahad, et sul oleks tulemuslik palveelu, arenda välja hea isiklik suhe Isaga. Tea, et Ta armastab sind, et Ta on täis halastust, et Ta aitab sind. Õpi tundma Jeesust. Ta on su Sõber. Ta suri su eest. Õpi tundma Püha Vaimu. Tema on sinuga kogu aeg kui su Aitaja. Lase Tal end aidata.

Õpi täitma oma palved Jumala Sõnaga. Jumala Sõna ja meie vajadus on need, mille alusel me Tema ette tuleme.
Niisiis on meie relvadeks Sõna, mida kasutatakse mitmel eri viisil. Nagu ütleb Paulus oma teises kirjas korintlastele, ei ole meie relvad lihalikud (ihulikud), vaid vaimsed. Me vajame vaimseid relvi, sest me võitleme valitsevate vaimudega, jah, koguni kuradi endaga. Isegi Jeesus kasutas kõrbes Sõna relva, et lüüa kuradit (Lk 4:1–13). Iga kord, kui kurat Talle valetas, vastas Jeesus talle: „Kirjutatud on,“ ja tsiteeris talle Sõna.

Sedamööda, kuidas Mary õpib kasutama oma relvi, kisub ta maha kindlused, mis ta mõistusesse on ehitatud. Ta hakkab tunnetama tõde, mis laseb ta vabaks. Ta näeb, et mitte kõik mehed ei ole sellised nagu tema maine isa. Mõned on, kuid paljud ei ole. Tema abikaasa, John, ei ole. John armastab Mary’t väga.

JOHNI POOL

Loo teine pool puudutab Johni. Ka temal on probleeme, mis lisavad oma osa abielus, kodus ja peres valitsevale olukorrale.

John peaks võtma sisse oma koha kui perekonna pea. Jumal soovib teda näha pere preestrina. John on samuti uuesti sündinud ja teab, kuidas õige kord peres peaks välja nägema. Ta teab, et ta ei tohiks lubada oma naisel juhtida nii majapidamist, finantse, lapsi kui teda. Ta teab seda kõike, kuid ei võta selles osas midagi ette. Ta tunneb end lüüasaanuna ja taganeb teleka ja spordi juurde.

John põgeneb vastutuse eest, sest ta vihkab vastasseisu. Ta eelistab jääda passiivseks, mõeldes: „Kui jätan selle olukorra lihtsalt rahule, laheneb see ehk iseenesestki.“ Või vabandab ta oma tegevusetust sõnadega: „Ma palvetan selle pärast.“ Muidugi on palve hea, kuid mitte siis, kui see on lihtsalt viis, kuidas vastutusest mööda hiilida.
Luba ma selgitan, mida ma mõtlen selle all, et John peaks võtma sisse oma Jumalalt saadud koha perekonnas. Ma ei pea silmas seda, et ta peaks muutuma mingiks härra Kõvameheks, kes vehib ja ärpleb oma meelevallaga. Efeslastele 5:25 õpetab, et mees armastagu oma naist nagu Kristus kogudust.

John peab võtma vastutuse, ja vastutusega kaasneb autoriteet. Ta peaks olema oma naise suhtes resoluutne – armastav, kuid resoluutne. Ta peaks kinnitama Mary’le, et ehkki naine sai lapsepõlves palju haiget, näeb ta ennast Jumala kätte usaldades varsti, et kõik mehed ei ole nagu tema isa.

John peaks tegema paljusid asju, kuid nagu Mary’l, nii on ka temal mõttelaade, mis avavad ukse kuradile ja hoiavad teda vangistuses. Ka Johni mõttemaailmas käib lahing. Nagu Mary, nii sai temagi lapsena tunda verbaalset väärkohtlemist. Tema võimukal emal oli terav keel, kes tegi sageli salvavaid märkusi, nagu näiteks: „John, sa oled selline soperdis, sinust ei saa kunagi asja.“

John üritas kõigest hingest emale meele järele olla, sest ta igatses ta heakskiitu (nagu kõik lapsed), kuid mida enam ta pingutas, seda enam vigu ta tegi. Ta oli loomu poolest kohmakas, mistõttu pahandas ema temaga alatasa, et ta on „selline kobakäpp“. Muidugi pillas ta asju käest seepärast, et kogu see püüd emale meele järele olla pani ta närvitsema ja nurjas ta eesmärgi.

Samuti sai ta kogeda paari õnnetut äratõukamist laste poolt, kellega ta oleks tahtnud sõbrustada. Selliseid asju juhtub ühel või teisel eluetapil meie kõigiga, kuid Johnile mõjus see hävitavalt, sest sama äratõukamist koges ta juba ka ema poolt.

Ja siis oli seal üks tüdruk, kes talle keskkooli algusaastatel väga meeldis, kuid kes jättis ta ühe teise poisi pärast maha. Kui kõik need seigad olid Johni elus kokku kuhjunud ja kurat ta kallal juba omajagu tööd teinud, ehitades aastaid ta mõistusesse kindlusi, ei söandanudki John enam muud, kui olla vaid vaikne, tagasihoidlik ja enesessetõmbunud.

John on nõrk isiksus, kes eelistab vältida sekeldusi. Teda on aastaid pommitatud mõtetega, mis kõlavad umbes nii: „Pole mingit mõtet kellelegi oma arvamust avaldada, sest nad ei kuula nagunii. Kui tahad, et inimesed sind vastu võtaksid, nõustu lihtsalt kõigega, mida iganes nad tahavad.“

Need üksikud korrad, mil ta püüdiski mõnes küsimuses selgroogu ilmutada, jäi ta millegipärast ikka alla, ja nii otsustaski ta, et vastasseis on asjatu vaev.
„Niikuinii jään lõpuks alla,“ arutles ta, „milleks siis üldse alustadagi?“

MIS ON LAHENDUS?

Isanda Vaim on Minu peal, sest Ta on võidnud Mind [Võitut, Messiat] kuulutama häid sõnumeid (evangeeliumi) vaestele; Ta on läkitanud Mind kuulutama vabastust vangidele ja nägemise taastumist pimedatele, laskma vabadusse rõhutuid [neid, kes on hädade ja viletsuste poolt allasurutud, löögijälgedega, põrmustatud ja mahamurtud], kuulutama Isanda poolt heakskiidetud ja meelepärast aastat [päeva, mil pääste ja Jumala väljateenimatu soosing ülikülluslikult rohkeneb].
Luuka 4:18, 19

Johni ja Mary vastakate probleemide puhul ei ole nende kodust elu raske ette kujutada. Mäletad, ma ütlesin, et neil oli palju tülisid. Tüli ei ole alati avalik sõda. Tihti on tüli kui üks vihane allhoovus, mille olemasolust on kõik teadlikud, kuid mille suhtes keegi midagi ette ei võta. Nende kodune õhkkond on kohutav ja kurat on vaimustuses!

Mis saab Johnist ja Mary’st ja nende lastest? Kas nad jäävad püsima? Nad on kristlased – väga kurb oleks näha nende abielu karile jooksmas ja peret purunemas. Tegelikult oleneb kõik ainult neist endist. Johannese 8:31, 32 on nende otsuse võtmekirjakoht. Kui nad jätkavad Jumala Sõna uurimist, tunnetavad nad tõe ja selle tõe põhjal toimimine toob neile vabaduse. Kuid nad peavad mõlemad tunnistama iseenda ja oma mineviku kohta tõtt, sedamööda kuidas Jumal seda neile ilmutab.

Tõde ilmutatakse alati Sõna kaudu, kuid kahjuks ei taha inimesed seda alati vastu võtta. Oma vigade tunnistamine ja nendega tegelemine on valuline protsess. Üldreeglina kalduvad inimesed oma väära käitumist õigustama. Nad lubavad minevikul ja lapsepõlvekogemustel avaldada negatiivset mõju kogu oma ülejäänud elule.

Meie minevik võib selgitada, miks me kannatame, kuid me ei saa seda kasutada vabandusena, et jäädagi vangistusse.
Kellelgi pole ühtki vabandust, sest Jeesus on alati valmis täitma oma tõotust lasta vangid vabadusse. Ta viib meid käekõrval võidukasse finišisse mis tahes alal, kus oleme nõus Temaga lõpuni minema.

VÄLJAPÄÄS

Sest teid pole tabanud ega teist kinni haaranud ükski kiusatus (proovilepanek, mida võiks mõista ahvatlusena patule, ükskõik, kuidas see tuleb või kuhu viib), mis poleks inimestele üldomane [see tähendab, et teile pole saanud osaks ühtki kiusatust, mis ületaks inimliku vastupanuvõime ja mida poleks kohandatud ja kohaldatud ega kuuluks inimkogemuse hulka ning mida inimene ei suudaks välja kannatada]. Kuid Jumal on ustav [oma Sõnale ja kaastundlikule loomusele] ja Ta [olles usaldusväärne] ei lase teid ahvatleda ja proovile panna ja sulatada üle teie suutlikkuse ja vastupanuvõime ja võime välja kannatada, vaid koos kiusatusega tagab Ta [alati] ka väljapääsutee (abinõud, et põgeneda maabumiskohta), et te oleksite suutlikud ja tugevad ja vägevad sellele julgust kaotamata ja kannatlikult vastu panema.
1 Korintlastele 10:13

Loodan, et näed sellest tähendamissõnalaadsest näitest, kuidas Saatan võtab meie olukorrad ja ehitab me ellu kindlusi – kuidas ta sõdib meie mõistuse lahinguväljal. Kuid, tänu Jumalale, on meil relvad, millega need kindlused maha kiskuda. Jumal ei jäta meid maha ega abitult iseenese hooleks. 1 Korintlastele 10:13 tõotab meile, et Jumal ei luba meid proovile panna üle selle, mida me suudame taluda, vaid valmistab iga kiusatuse puhul ka väljapääsu- või põgenemistee.

Igaüks meist võiks olla kas Mary või John. Olen kindel, et meile kõigile on see stsenaarium ühel või teisel viisil tuttav. Nende probleemid on sisemised – nende mõtetes ja suhtumistes. Nende väline käitumine on vaid sisemise tagajärg. Saatan teab väga hästi, et kui ta saab valitseda meie mõtteid, valitseb ta ka me tegusid.

Su elus võib olla mõningaid suuri kindlusi, mis peavad saama maha lõhutud. Luba ma julgustan sind: „Jumal on sinu poolel.“ Käimas on sõda, ja su mõistus on lahinguväli. Kuid hea uudis on see, et Jumal võitleb sinu poolel.

Katkend on võetud raamatust "Mõistuse lahinguväli. Kuidas saavutada võitu mõtete lahingus". Raamatut on võimalik tellida Harta poest »





Soovita sõbraleSoovita sõbrale

Prindi artikel Prindi artikkel



Charismata Ministries
COPYRIGHT 2006 ©
Informatsiooni sellel leheküljel tohib kasutada ainult isiklikuks tarbeks.
Kõik muu kasutus/paljundamine võib toimuda ainult "Usumaailma" kirjalikul loal.