Harta Kogudus Usumaailm  Harta pood                       

 

Iisrael
Maailm
Huvitavad inimesed
Taevamuusika
Taevamanna
Õpituba
Arhiiv
Kontakt
Koju
In English

Õpitoas täna:
Rick Joyner - Kõrgeim kutsumine





KOJU » ÕPITUBA



Katkend on võetud raamatust "Palve saladused". Raamatut on võimalik tellida Harta poest »

Jumala Sõnaga vastavuses palvetamise palve saladus
Kenneth E. Hagin

Jeesus on meie vahemees, eestkostja, kaitsja ja meie Isand. Ta seisab meie ja Isa vahel. Mitte üheski Piibli kohas ei ole kirjutatud, et Jeesus oleks käskinud oma jüngreil Teda paluda. Nad pidid alati Isa paluma, tehes seda Tema nimel.

Kui me soovime kindlasti armuaujärjeni jõuda, siis peame selle ette minema vastavalt nendele reeglitele, mis Jumala Sõnas on kehtestatud.

JOHANNESE 16:23, 24

23 Ja sel päeval te ei küsi minult midagi. Tõesti, tõesti ma ütlen teile, et mida te iganes Isalt palute, seda ta annab teile minu nimel!

24 Tänini ei ole te midagi palunud minu nimel. Paluge, siis te saate, et teie rõõm võiks olla täielik.

Pane tähele, et Jeesus ütles: “...sel päeval te ei küsi minult midagi.” Jeesus ütles seda just enne oma äraminekut. Ta rääkis oma vahetalituslikust rollist Isa paremal käel, kui Ta läheb taevasse ja võtab seal istet. Üks teine tõlge kõlab nii: “Sel päeval ei palu te mind.” Jeesus käskis paluda Tema nimel Isa. Mingit muud võimalust ei ole.

Me võime Jeesusele rääkida, kui väga me Teda armastame ja kalliks peame, aga kui asi läheb palumise ja küsimiseni, siis tuleb meil Isanda Jeesuse läbi pöörduda Isa poole. Efeslastele 3:14,15 ütleb: “Sellepärast ma nõtkutan põlvi meie Isanda Jeesuse Kristuse Isa ees, kelle järgi nimetatakse tervet perekonda taevas ja maa peal” (KJV). Ei ole tähtis, millisesse kirikusse sa kuulud, tähtis on aga see, kelle perekonda sa kuulud.

Paljud inimesed teavad Jumala palumisest, aga nad ei tea midagi Isa palumisest. Nende palvetest ei saa just aru, et nad Teda tõepoolest tunneksid. Ta on Jumal maailmale, aga minule on Ta Isa. Teadmine, et Isa meie palvetele vastab, valmistab meile tõelist rõõmu.

Kord paigaldas Smith Wigglesworth ühes suures majas torustikku, kui sisse astus majaproua, jälgis teda mõnda aega ja lahkus seejärel. Viimaks tuli see naine taas sinna ja lukustas ukse. Ta küsis Wigglesworthilt, et kas too ei ütleks talle midagi. Ta küsis: “Mis küll põhjustab sellise kadestamisväärt ilme teie näol? Te näete välja, nagu oleksite rõõmu täis.” Wigglesworth rääkis seepeale talle, et tol hommikul oli tulnud ta naine alla ja teatanud talle, et kaks ta lastest on väga haiged. Ta ütles, et enne veel kui nad sööma hakkasid, läksid nad ülakorrusele, panid neile käed peale ja nad said momentselt terveks. Ta oli lihtsalt nii õnnelik, kuna ta oli palunud ja saanud. Ta rõõm oli täielik.

Seejärel küsis see proua Wigglesworthi käest, et kas ka tema võiks selliselt Jumalat tunda. Otse seal seistes võttis ta Isanda vastu oma Päästjaks. Siis küsis ta, et kas seda kogemust on võimalik ka alal hoida ja Wigglesworth vastas talle, et ainus võimalus selle säilitamiseks on seda välja jagada. Ta käskis tal kõikidele oma sõpradele rääkida, et on saanud päästetud.

Mõistad, Wigglesworth oleks näinud kurb ja murelik välja, kui ta lapsed oleksid ikka veel haiged olnud. Selle asemel oli ta näol rõõm. Ma usun, et nii peaks see olema kõigi kristlastega. “Paluge, siis te saate, et teie rõõm võiks olla täielik” (Jh. 16:24). Sa pead selle rõõmu säilitama ka siis, kui vastus veel ei ole tulnud.

Ühel teisel korral vajas Wigglesworth hädasti raha. Ta külastas ühe väga jõuka mehe kodu, aga ei rääkinud oma probleemist midagi. Ta oli heitnud kõik mured Isanda peale ning vilistas ja oli väga õnnelik. Rikas mees ei olnud just eriti heas tujus ja ta ütles Wigglesworthile, et ta annaks kõik, mis tal on, et saada seda rõõmu, mis Wigglesworthist peegeldus. Too ütles talle, et see ei läheks talle midagi maksma. Ta ei peaks tegema midagi muud, kui heitma kõik oma mured Jeesusele.

Mõned aastad tagasi jutlustasin ühes kodulähedases kirikus. Kui ma olin seal juba umbes nädal aega viibinud, palus pastor, et ma jääksin kauemaks ja jutlustaksin edasi. Ta küsis minult, kui suurt tasu ma sooviksin. Ma ütlesin talle ja ta vastas, et see summa on suurem, kui nad üldse kunagi ühelegi evangelistile on maksnud, aga et nad on nõus. Siis me palvetasime ühel nõul, uskudes, et mu vajadused saavad rahuldatud. Laupäeval, enne pühapäevaõhtust koosolekut, läksin koju ja seal olles leidsin, et olid tekkinud mitmed ettenägematud väljaminekud ja ma vajasin lisaks mitusada dollarit. Minnes pühapäeval tagasi jutlustama, teadsin ma, et minu nõudmine paneb pastori jahmatama. Olin juba kohustunud jääma paariks nädalaks tema juurde, seepärast oli ainus, mida sain teha, paluda, et Isand kõik asjad lahendaks.

Kui naasin koosolekule, ei öelnud ma pastorile sõnakestki. Ta rääkis mulle hiljem, et nad ei olnud eelarvet kokku saanud ja et neil ei piisa isegi miinimumi maksmiseks. Siis ma ütlesin talle summa, mida vajasin, et katta oma ettenägematud väljaminekud. Teda tegi see olukord väga murelikuks. Ütlesin talle, et ma usun selle asja lahenemist ja et ta võib minuga selle pärast ühel meelel palvetada.

Hiljem ütles ta abikaasa mulle, et ta pani tähele, et see rahaline probleem ei häirinud mind mitte sugugi ja et ma näisin olevat sama rõõmus nagu alati. Kui koosolekusari läbi sai, oli mul raha käes! Kiitus Jumalale! Mõistad, mul oli vajadus, aga Jumal rahuldas selle. Ta andis mulle isegi rohkem kui vajasin, sest ma olin käinud usus, aga mitte nägemises.

Efeslastele 5:20 ütleb: “Kõige eest alatasa tänades Jumalat ja Isa meie Isanda Jeesuse Kristuse nimel.” Paulus ütleb meile, et see on Isa ja mitte Jeesus, keda me täname. Jeesuse nimi on juurdepääsutee Isa südamesse. Kui sa soovid vastust saada, järgi Sõnas antud õpetusi. Palu Jeesuse nimel Isa.

Kui sa lähed tðekiga panka ja palud telleril selle summa mõne sõbra arvele kanda, siis küsib ta, kas sul on hoiul nii palju raha, et seda tagada. Aga kui sellel tðekil on isiku nimi, kellel on selles pangas arve, ei esitata ühtegi küsimust. Vahel me laseme oma palvetega mööda, sest meie lähenemisviis on täiesti vale. Tänu Jumalale, Jeesusel on taevas positsioon. Ta on ainus tee Isa juurde. Kasutagem Jeesuse võimast nime, mille Ta meile on andnud. Ta andis meile volituse oma nime kasutamiseks. Ta ütles: “Minu nimel nad [usklikud] ajavad kurje vaime välja ...” (Mk. 16:17). Meil on õigus kasutada seda nime kuradi vastu. Meil on õigus kasutada seda nime, ajamaks välja kurje vaime, mis seovad inimhingi.

Hulk aastaid tagasi pidasin Ida-Texases koosolekusarja ja me uurisime palve teemat. Sündisid kaks asja, mis muutsid terve mu elukäigu. Olin alati uskunud jumalikku tervenemist, aga olid mõningad juhtumid, mille puhul ma kartsin. Need olid peamiselt vaimsed sidumised või seestumusjuhtumid. Siis tõi Isand mulle järgmise võrdluse. Oletagem, et keegi isik läheb oma auto juurde, et ust lukust lahti keerata. Ta ütleks, et tema on see, kes ukse lukust lahti keerab, aga õigupoolest ei tee seda mitte tema, vaid tegelikult on võti see, mis ukse lahti keerab. Kui ta käivitab auto, siis õigupoolest teeb selle asja võti ära. Süütevõti käivitab masina. Võti on terves selles olukorras tähtis tegur.

Hakkasin asjale vaatama sellelt seisukohalt: mina ei kavatse välja ajada ühtegi kurja vaimu. Aga Jeesus andis mulle selle tegemiseks võtme. Jeesus ise ongi see võti. Mu hirm kurjade vaimude väljaajamise ees kadus.

Teiseks, kui ma lamasin voodil ja uurisin Piiblit, hakkasin nägema ka midagi muud. Luba mul õhutada sind pärast Sõna lugemist selle üle mediteerima. Meie vaim peab saama haritud ja treenitud. Üksnes see, et sa loed Jumala Sõna, ei ole mingi märk, et sinu vaim on haritud. Ma võin istuda ja lugeda suurel hulgal teaduslikku materjali, aga see ei tähenda veel, et ma tean, mis ma loen. Sa võid lugeda Piiblit ja mitte mõista, mida sa loed. Jumala Sõna peab pääsema sinu sisemusse, kuni sa saad oma südamesse sellest ilmutuse.

Aastaid tagasi lugesin Einsteini relatiivsusteooriat, aga ei mõistnud loetust mitte tuhkagi. Lõpule jõudes teadsin vähem kui siis, kui olin alustanud. See viis mind segadusse.

Ma arvan, et tihti, kui inimesed loevad Sõna, ei mõista nad, mida nad loevad. Nad püüavad seda mõistusega võtta. Aga me peame sellest saama oma südamesse ilmutuse.

Kui ma lamades lugesin, hakkasin ma loetud kirjakohtade üle mõtisklema. Hakkasin nägema asju, mida ei olnud kunagi varem näinud. Nägin, et kurat on kõige halva autor ja et tema on selle maailma jumal. Saatan on inimesed pimestanud ja sidunud.

Hakkasin mõistma, et need mu perekonna liikmed, kes olid päästmata, olid kuradist seotud. Ükski inimene ei kihutaks autoga sajamiilise tunnikiirusega ega püüaks ennast tappa, kui ta oleks mõistuse juures. Aga mees, kes on purjus ja narkootikumide mõju all, teeb seda, sest ta ei tea, mida ta teeb. Mitte ükski arukas inimene ei elaks terve oma elu kavaluses ja pettuses, minnes vabatahtlikult põrgusse, kui temaga oleks kõik korras. Näiteks kui kadunud poeg läks koju, siis Piibel ütleb, et “... ta keskenes endasse” [inglise tõlge: “...ta tuli mõistuse juurde”](Lk. 15:17).

Ma sain sellest niisuguse ilmutuse, et see tundus mulle väljakutsena. Olin palunud oma vanema venna eest, kes oli eksiteele sattunud. Aga ma avastasin, et kõik mu palved ja paast olid sündinud uskmatuses. (Kui sa ootad, et vaid palved sulle tagajärgi annavad, siis ootad asjatult. Seda ilmutati mulle, kui ma seal lamasin.)

Tõusin, Piibel käes ja ütlesin: “Isanda Jeesuse Kristuse nimel, sina vastik kurat ja põrgudeemon ja vaimud, kes seote minu venna hinge, ma seon teid Isanda Jeesuse Kristuse nimel.” Olin täis rõõmu, sest ma teadsin, et asi oli samahästi kui lahendatud. Panin Piibli käest ja läksin vilistades ning lauldes välja.

Umbes kaks nädalat hiljem kuulsin ma magamistuppa minnes üht häält enesele ütlevat: “Oo, ega sa ometi ei arva, et ta tõesti kunagi päästetud saab?” Jäin liikumatult seisma, välistasin selle oma mõttemaailmast ja ei lubanud enesel selle peale isegi mitte mõelda. Aga oma sisemuses ma naersin. Ütlesin kuradile, et olin nõudnud tema päästmist ja tean, et see sünnib. Kaks päeva hiljem, täpselt samal kohal, kus see eelminegi kord oli toimunud, kuulsin seda häält uuesti. See küsis sama asja. Taas ma peatusin ja välistasin selle oma mõttemaailmast. Ütlesin kuradile, et olin nõudnud venna päästmist ja olin murdnud Saatana väe tema üle.

Mõne päeva pärast sain oma naiselt kirja, kus oli öeldud, et mu vend on saanud päästetud. Kirjutasin tagasi ja ütlesin talle, et olin seda teadnud kaks või kolm nädalat.

Jeesuse nimi kuulub ka sinule. Sellel nimel on maa peal meelevald. Sul on õigus seda nime kasutada. Kui kurat suudab sind hoida mõtte võitlusväljal, saad sa peksa. Kui sina hoiad teda usu võitlusväljal, on tema kaotaja. Võitle head usuvõitlust. Peetrus ütles: “... teie vastane, kurat, käib ümber nagu möirgaja lõukoer otsides, keda neelata! Tema vastu seiske kindlad usus ning teadke, et teie vendadel maailmas tuleb neidsamu kannatusi täielikult kanda” (1. Peetruse 5:8,9). Sa pead oma vaimus, oma südames uskuma, et see, mida Sõna ütleb, on tõsi.

Mõistad, kurat sõdis mulle kaks korda vastu. Ta püüdis mind viia mõtte tasandile: “Ega sa ometi ei mõtle, et su vend kunagi päästetud saab?” Seda kordas ta mulle. Ja see on just see paik, kus paljud inimesed püüavad lahendada oma vaimseid probleeme – oma mõttemaailmas. Ja sellepärast on nad täielikus segaduses, on murest haiged ja neil on kortsud näol.

Aga sinu tegevus peab lähtuma sinu kõige sisemast olemusest – sinu südamest – sinu vaimust. Jeesus ütles: “Kui keegi ütleb ... ja ei mõtle kaksipidi oma südames, vaid usub, et see, mis ta ütleb, sünnib, siis see saab temale!” (Mk. 11:23).

Selsamal aastal jutlustasin Port Arthuris, Texases, ning koosolekud olid head, toimus palju tervenemisi. Keegi metodisti proua tuli koosolekutele ja tänas mind nende õppetundide eest, mida olime pidanud. Ta rääkis mulle, et oli olnud kakskümmend aastat haige ega olnud võimeline oma toimetusi tegema. Ta ei suutnud isegi mitte hommikul üles tõusta ja oma abikaasale einet valmistada. Ta oli neljakümne ringis ja tal oli kaks täiskasvanud tütart. Arstid ei olnud suutnud teda aidata. Ta oli käinud mitmel tervenduskoosolekul, aga tal ei olnud õnnestunud terveks saada. Aga ta ütles, et olin talle oma koosolekutel õpetanud, kuidas tervenemist vastu võtta.

Mõni aeg hiljem sain sellelt proualt kirja, millele oli lisatud annetus, sest ta ütles, et tahab osaleda teiste abistamises, nii nagu ta ise on abi saanud. Ta ütles, et ta ei olnud tundnud Jumala Sõna ja Jeesuse nime tähtsust. Omaette kodus olles oli ta need kirjakohad järele vaadanud, tõstnud oma Piibli ja öelnud: “Saatan, sina, kes sa oled kõik need aastad sidunud mu ihu, ma murran sinu väe oma elu üle ja nõuan oma vabastamist ja tervenemist.” Ta lisas, et esimest korda kahekümne aasta jooksul teeb ta kõik kodused toimetused ise ära. Oli möödunud kuus kuud ja ta oli ikka veel terve. Ta ütles, et tal on teismelise jõud ja energia ja et ta ei ole ennast peale kuueteistkümnendat eluaastat mitte kunagi nii hästi tundnud.

Siis ta rääkis oma abikaasast, kes ei olnud varem päästetud olnud. Ta ei tulnud temaga kirikusse kaasa, kuigi oli hea abikaasa. See proua võttis Piibli ja ütles oma kodus olles: “Jeesuse nimel murran ma kuradi väe oma abikaasa üle ja nõuan tema päästmist.” Ta ütles, et see toimis imepäraselt. Üleöö sai ta mehest uus loodu. Ta ütles, et nad ei ole terve oma eluaeg nii õnnelikud olnud kui nüüd.

Ta rääkis oma tütarde suitsetamisest ja tantsimisest. Ta ütles, et taas tõstis ta oma käed taeva poole ja murdis kuradi väe nende üle, nõudes nende päästet. Kümne päeva jooksul said neist uued loodud. Nad vabanesid kõikidest halbadest harjumustest, mis neid olid sidunud ja nende kodusse tuli taevas.

Kui me õpime palvetama selle järgi, mida ütleb Jumala Sõna, muutuvad me palved tagajärjekateks!

Katkend on võetud raamatust "Palve saladused". Raamatut on võimalik tellida Harta poest »





Soovita sõbraleSoovita sõbrale

Prindi artikel Prindi artikkel



Charismata Ministries
COPYRIGHT 2006 ©
Informatsiooni sellel leheküljel tohib kasutada ainult isiklikuks tarbeks.
Kõik muu kasutus/paljundamine võib toimuda ainult "Usumaailma" kirjalikul loal.