Harta Kogudus Usumaailm  Harta pood Harta 87     

 

Iisrael
Maailm
Huvitavad inimesed
Taevamuusika
Taevamanna
Õpituba
Arhiiv
Kontakt
Koju
In English

Õpitoas täna:
Rick Joyner - Krgeim kutsumine





KOJU PITUBA



Katkend on vetud raamatust "Inimvaim 2. osa seeriast 'Vaim, hing ja ihu'". Raamatut on vimalik tellida Harta poest

Kuidas arendada oma vaimset loomust
Kenneth E. Hagin

Teadus on kulutanud miljoneid dollareid, et arendada inimese fsilist ihu. Inimese intellektuaalsete protsesside arendamiseks, mis on osa tema hingest, on kulutatud samuti miljoneid. Aga inimese vaimu arendamisest me teame nii vhe ja oleme selles suhtes nii vhe teinud.

Ent tpselt nii, nagu on vimalik harida ja tiendada inimese mistust, on vimalik harida ja tiendada ka inimvaimu. Vaimu vib treenida ja les ehitada tpselt nii nagu ihu. Kuidas? Jumala Sna uurimise lbi.

Me ei mista vaimseid asju oma tavamistusega. Meie mistus peab saama muudetud uuendatud Jumala ve lbi mistmaks tielikult Jumala Sna.

Apostel Paulus tles: Aga maine inimene ei vta seda vastu [ei mista], mis on Jumala Vaimust; sest see on temale jledus ja ta ei vi sellest aru saada, selleprast et seda tuleb ra mista vaimselt (1. Ko. 2:14).

Jumala Sna anti Jumala Vaimu lbi, sest ... Phast Vaimust kantuina on inimesed rkinud, saades seda Jumala kest (2. Pe. 1:21). See on phjus, miks tavamistus ei saa aru Jumala Snast. Piiblit on vimalik ainult sdamega mista. Me peame sellest oma vaimu saama ilmutuse.

Kui inimene on uuesti sndinud ja temast on saanud Jumala laps, vib ta mista Piiblit ja ppida vaimseid asju. Nii nagu tles Paulus, on temast saanud uus loodu Kristuses Jeesuses: Niisiis: kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu; vana on mdunud, vaata, uus on tekkinud! (2. Ko. 5:17)

Vaimu treenimine, selle lesehitamine vaimsetes asjades on pevast-peva toimuv protsess: ... kuigi meie vline inimene kduneb, uueneb sisemine inimene ometi pev-pevalt (2. Ko. 4:16).

Kesoleva seeria esimeses raamatus panime paika tsiasja, et sisemine inimene on teline inimene, teline mina. Kui ihu sureb, elab sisemine inimene ikka edasi. Paulus tles, kirjutades filiplastele: Sest minule on elamine Kristus ja suremine kasu (Fi. 1:21).

See lkkab mber teooria, mis tleb, et kui inimene on surnud, siis on temaga lpp, ta on surnud tpselt nii nagu koer. Suremisest ei oleks siis kll mingisugust kasu, kui inimene hviks ja surm oleks kige lpp.

See lkkab mber ka teooria hinge unest, mis vidab, et kui inimene sureb, siis hljub ta ringi nagu pilv taevas. Sellest ei oleks ka mingit kasu.

See lkkab mber ka reinkarnatsiooniteooria, mis petab, et prast surma vib inimene siia maailma sndida uuesti lehmana, krbsena, hobusena, kassina jne. See ei saa olla ige, sest sellest ei oleks mingisugust kasu, kui me tuleksime tagasi mingis loomse elu madalamas vormis. Me peame jma Jumala Sna juurde ja mitte kalduma krvale igasugustesse rumalatesse teooriatesse.

Miks tles Paulus, et suremine on kasu? See ei ole kindlasti kasu nende jaoks, kes on kaotanud neile kallid inimesed, aga see on kasu neile, kes on surnud. Paulus jtkas: Mind tmbab nii see kui teine: ma himustan siit lahkuda ja olla Kristuse juures, sest see on hoopis palju parem; aga lihasse jmine on vajalikum teie prast (Fi. 1:23,24). Phjus, miks Paulus tles, et suremine on kasu, oli selles, et siis oleks ta saanud Kristuse juurde!

Mned inimesed arvavad, et igavene elu on see elu, mis meil saab olema taevas. Ent igavene elu on meil juba nd! Igavene elu on Jumala elu. See on Jumala elu laadne elu.

Igavene elu on Jumala loomus, mis tuleb meie vaimu, et meid uueks luua ja teha meist uued loodud, et muuta meie loomus. Siis on meie sees Jumala loomus, mis on armastus: Sellest tunnevad kik, et teie olete minu jngrid, kui teil on armastus isekeskis! (Jh. 13:35)

Kui me oleme uuesti sndinud ja meis asub Jumala loomus, siis me vime arendada oma vaimu listama ja teenima Jumalat krgematel tasanditel.

Enne, kui me lheme edasi, vaatame veel kord lhidalt le selle, mida me ppisime eelmises kesolevat teemat inimese kolmekordne olemus, milleks on vaim, hing ja ihu ksitlevas raamatus.

Lhidalt eldes on inimese kolmekordne olemus jrgmine: (1) vaim see osa inimesest, mis on henduses vaimse sfriga; (2) hing see osa inimesest, mis tegeleb hingelise sfriga: ta intellektuaalsed vimed; (3) ihu see osa inimesest, mis suhtleb fsilise sfriga.

Kigepealt on oluline nende kolme vahel vahettegemine. Paulus eristas nad 1. Tessalooniklastele 5:23: Aga rahu Jumal ise phitsegu teid tielikult ja kogu teie VAIM ja HING ja IHU siligu laitmatuina meie Isanda Jeesuse Kristuse tulekuks.

Mned on ekslikult arvanud, et inimese vaim ja hing on ks ja seesama. Ent Piibel tleb: Sest Jumala sna on elav ja vgev ja teravam kui kski kaheterane mk ning tungib lbi, kuni ta lhestab HINGE ja VAIMU ... (He. 4:12). Kui vaim ja hing oleksid ks ja seesama, siis ei saaks neid lahutada.

Paljud leiavad, et vaimu ja hinge vahel on raske vahet teha. Ihu ja inimese teise kahe mtme vahel on kergem vahet teha kui vaimu ja hinge vahel. Ainus autoriteet, mille poole sa vid prduda, saamaks sellest erinevusest aru, on Jumala Sna, eesktt Uus Testament. Vana Testament tlgiti heebre keelest ja hte ning sama sna on tlgitud kaheteistkmne eri asjana, sealhulgas kui vaim, tuul, tuulispea, iil, viljarooste, hingus jne.

Ma vaatasin kord ht raamatut, mida levitab ks valepetus. Kaanel oli eldud, et kui inimene on surnud, siis on ta surnud nagu koer. Raamatut lugedes leidsin ma, et nad phjendasid oma videt sellega, et Vana Testament rgib looma hingest, ent kristlus rgib hingest, mis elab igavesti.

Mlemad vited on iged, aga nad vajavad seletust. On ige, et heebreakeelses originaalis rgib Piibel loomade hingest. Loomadel on hing, kuna neil on piiratud mtlemisvime ja see on hinge vime. Loomad nitavad ka tundeid les ning ka see on osa hingest.

Kui Vanas Testamendis mainitakse looma vaimu, nagu niteks Koguja 3:21, siis meldakse looma hingust. Loomad ei ole vaimud, nad on lihtsalt hing ja ihu. Kui loomad surevad, siis on see lpp.

Ent inimene on vaim. Tal on kolmekordne olemus: ta on vaim, ta omab hinge ja ta elab ihus. Surm ei ole inimese jaoks lpp, sest ta on igavene vaim.

See valepetuslik raamat vitis ka, et inimese vaim ja hingus on ks ja seesama. Kui see oleks tsi, siis thendaks Pauluse vide: Sest Jumal, keda ma oma vaimus teenin ... (Ro. 1:9) seda, et ta teeniks Jumalat oma hingusega.

Ja kui ta tles: Sest kui ma keeltega rkides palvetan, siis palvetab mu vaim ... (1. Ko. 14:14), tles ta: ... siis palvetab mu hingus. See ei kla eriti arukalt, kas pole?

Taas tles Paulus: (He. 12:22,23). Kui vaim thendab hingust, siis tles Paulus tegelikult seda: Me oleme tulnud igete hinguste juurde, kes on saanud tiuslikeks.

See thendaks, et Jeesus suri selleks, et teha meie hingus tiuslikuks! See klab naeruvrsena, ent kui me eeldame, et need kaks sna thendavad sama asja, siis loogiliselt vttes peaks see olema nii.

Vahel me kuuleme, kuidas jutlustajad vidavad, et hinged on saanud pstetud. Ent see ei ole inimese hing, kes sel hetkel saab pstetud, see on inimese vaim, mis snnib uuesti.

Jakoobus ksitleb hinge oma kirjas, mis ei olnud kirjutatud patustele, vaid usklikele. Jakoobus tleb taas ja taas: Mu vennad ...


JAKOOBUSE 1:21-25

21 Selleprast heitke ra kik rvedus ja viimnegi paha ning vtke tasase meelega vastu sna, mis teisse istutati ja vib teie hinged psta! [Kas Jakoobus tahtis elda: mis vib teie vaimud psta? Ei, ta mtles just seda, mida ta tles.]

22 Aga olge sna tegijad ja mitte kspinis kuuljad, iseendid pettes.

23 Sest kui keegi on sna kuulja ja mitte tegija, siis on ta mehe sarnane, kes vaatab oma ihulikku palet peeglis.

24 Ta vaatas ennast, lks minema ja unustas varsti, missugune ta oli.

25 Aga kes vabaduse tiusliku ksu sisse kummardades on vaadanud ja jb selle juurde, ei ole unustav kuulja, vaid on teo tegija; see on nnis oma tegemises.

Jakoobus tles usklikele, et kui nad tahavad, et nende hing (mistus) saaks pstetud, peavad nad olema Sna tegijad, mitte kspinis kuuljad.

Paulus, kirjutades samuti usklikele, tles: Mina manitsen teid nd, vennad, Jumala suure sdamliku halastuse tttu andma oma ihud elavaks phaks ja Jumala meelepraseks ohvriks. See olgu teie mistlik jumalateenistus. Ja rge saage selle maailma sarnaseks, vaid muutuge teiseks oma MEELE UUENDAMISE teel, et te uuriksite, mis on Jumala hea ja meeleprane ja tieline tahtmine (Ro. 12:1,2).

Paulus tles siin sedasama, mida Jakoobuski. Paulus tles, et me muutuksime teiseks oma meele uuendamise teel ja Jakoobus tles, et me vtaksime tasase meelega vastu sna, mis meisse istutati ja vib meie hinged psta. Mlemad apostlid rkisid meele vi hinge uuendamisest, taastamisest ja pstmisest.

Me neme seda ka 23. laulus: ... tema kosutab (KJV: taastab) mu hinge (s. 3). Siin ei ole eldud: Ta taastab mu vaimu.

Kui midagi taastatakse, siis me vtame midagi sellist, mis on juba olemas ja teeme selle uueks. Heebreakeelne sna, mis on tlgitud kui taastama, thendab tpselt sama asja, mida kreekakeelne sna, mis on tlgitud kui uuendama. Tnapeval me kasutame snu taastama ja uuendama vaheldumisi. Niteks vana mblit on vimalik uuendada vi taastada, restaureerida. See pstetakse selle uuendamise vi taastamise lbi.

Just seda tles Jakoobus: usklikena, kellest on saanud uued loodud Kristuses Jeesuses, me oleme vaimselt pstetud ja me oleme saanud igavese elu. Seejrel me peame vastu vtma sna, mis meisse istutati ja mis uuendab, taastab ja pstab meie meele vi hinge. See on midagi sellist, mida usklikud peavad ise enda eest tegema.

Kuidas? Sna lbi.

Miks on see nii oluline, et meel saaks uuendatud?

Isegi kui su vaim on uuesti sndinud ja temas elab Pha Vaim, kui su meel ei ole Snaga uuendatud (vi nagu Jakoobus tles, su hing ei ole pstetud), siis asub su meel vi mistus (mida on haritud ihu ja fsiliste meelte kaudu) su ihuga hele poole su vaimu vastu, hoidmaks sind beebikristlasena.

Ebakpsed kristlased on lihalikud vi ihu poolt valitsetavad kristlased. Paulus tles korintlastele: Te olete ju alles lihalikud (1. Ko. 3:3). ks teine selle salmi tlge tleb: Te olete ihu poolt valitsetavad. Teisisnu, nende ihu valitses nende uuendamata meele kaudu nende vaimu le kuigi nad olid uued loodud Kristuses. Nad ei olnud vaimselt arenenud.

Paljud kristlased elavad ja surevad vaimsete beebidena. Usuelu on nende jaoks alati midagi hmast. Nad ei saa iial usust aru. Ent me ei saa tielikult elada kui kristlased, kimata usus, sest Piibel tleb, et me peame kima usus, mitte ngemises.

Need, kes elavad lihas, elavad uskmatuses ja peavad kogu aeg sda. Elu on nende jaoks lahing. Nende meel ei ole Jumala Snaga uuendatud ja nad ei tea, et Jeesus on lahingu juba vitnud. Nad ei tea, et kurat on videtud vaenlane. Nad pavad temaga ikka veel omaenda jus videlda ja mned on nii kaua juba videlnud, et nad on tielikult kurnatud ja lbi.

Aga kui meel on uuendatud Jumala Snaga, vib vaim uuendatud meele kaudu kontrollida ihu. Hing (meel) asub siis vaimuga hele poole, sest ta tunneb Sna. Ta on Snaga uuendatud. Ta laseb vaimul domineerida. Siis domineerib Jumala Vaim inimvaimu kaudu.

Katkend on vetud raamatust "Inimvaim 2. osa seeriast 'Vaim, hing ja ihu'". Raamatut on vimalik tellida Harta poest





Soovita sbraleSoovita sbrale

Prindi artikel Prindi artikkel



Charismata Ministries
COPYRIGHT 2006
Informatsiooni sellel lehekljel tohib kasutada ainult isiklikuks tarbeks.
Kik muu kasutus/paljundamine vib toimuda ainult "Usumaailma" kirjalikul loal.