Sest minu mõtted ei ole teie mõtted, ja teie teed ei ole minu teed, ütleb Jehoova! Sest otsekui taevad on maast kõrgemal, nõnda on minu teed kõrgemad kui teie teed, ja minu mõtted kõrgemad kui teie mõtted!
- Jesaja 55:8,9

Mõtlemapanev tõsiasi on see, et Jumalal pole olnud kunagi ühtegi ideed. Ta on alati teadnud kõike. Ta on kõiketeadev, kõikjalviibiv ja kõikvõimas Looja. Tal on PLAAN, mis hõlmab kõike, nii nähtavat kui nähtamatut. See on igavene plaan, täiuslik ja hea plaan. Kõigel, mida Jumal teeb, on eesmärk, mõte ning väärtus. Jumal teab, mida Ta teeb. Ta teab, mis toimub. Tema eesmärk meie elu jaoks on sootuks kõrgem, kui me arvata oskame. Juba seegi on värskendav mõte, aga 1. Mo. 1:31 toob selle eriti esile: Ja Jumal vaatas kõike, mis ta oli teinud, ja vaata, see oli väga hea! Selline on Jumala arvamus sinu ja kõigi kohta, kelle Ta on loonud. Ta on loonud kõik eesmärgiga ja Ta näeb meid oma plaanis. See pilt on sootuks erinev sellest, mis meile paistab. Ta on asetanud meid reaalsusesse nimega ELU, milles Ta meid treenib ja valmistab oma plaani kohaselt.

Elus nii mõnelgi korral küsime endalt, mida me teeme või kuhu me läheme. Mis toimub? Tihti ei näe me otsest sidet oma visiooni või eesmärgi ja selle vahel, millega momendil tegeleme. Nende mõtete illustreerimiseks tuletas Isand mulle meelde aastaid tagasi toimunud näiliselt täiesti tavalise ja juhusliku sündmuse. Ta juhtis mu tähelepanu ühele jutuajamisele asutuse komsomolisekretäriga, kus sellel ajal töötasin. Tol ajal läks see jutt mul ühest kõrvast sisse ja teisest välja, aga kui Isand selle sisu mulle arusaadavaks tegi, sai sellest ilmutus, mis andis valgust paljudele minu elus toimunud ja toimuvatele sündmustele. Tolles jutuajamises ta mainis, et on selles asutuses ajutiselt, ainult 2 aastat, kuna see on vajalik ja nõutav edasiste ülesannete täitmiseks ning väga oluline tema tegeliku karjääri õnnestumiseks. Samas aga jättis ta mainimata, milline see tegelik karjäär oli. Sain aru, et see, mida ta tegi, oli ajutine ja samas väga oluline tema tuleviku kordaminekuks. See oli nagu kvalifikatsiooni tõstmine. Ainult tema ülemused teadsid, milleks seda tegelikult vaja oli. Panin pidevalt tähele, millise andumuse ja innuga ta seda "ajutist" ülesannet täitis - kõigest oli näha, et ta on läbimas ühte olulist etappi teel millegi tähtsama ja olulisema poole, teades milleks ta seda teeb ja mis teda ees ootab peale selle ülesande edukat täitmist. Nägin temas midagi suuremat kui need ülesanded, mida ta parajasti täitis. Potentsiaal. Ta oli sellest ise teadlik. Kutsumus. Teadlikult planeeritud koostöö. Plaan, karjäär. Usalduse teenimine.

Igaüks meist teeb päevast-päeva "midagi", millel tihti ei näi mingit aulist eesmärki olevat. Kas ikka ei ole? Kui me vaatame oma elu Jumala silmade läbi, siis kõigel on eesmärk. Ta pöörab kõik meie kasuks. Kõik ei pruugi just minna ideaalselt, aga kõigel on eesmärk. Tema teab, milleks Ta meid on kutsunud. Ta teab, milliseid kvaliteete ja omadusi see meilt nõuab, et oleksime võimelised funktsioneerima ettenähtud ülesannetes. Tema teab, milleks Ta meid valmistab ja millist ajutist ülesannet me parajasti täidame. See polegi nii ebaoluline kui me arvame, sest selle sooritamise kvaliteedist sõltub, kui kiiresti me tegelikeks ülesanneteks kvalifitseerume. Ja mitte ainult see, Jumal on huvitatud ka meie edutamisest ametiredelil, millest omakorda sõltub meie majanduslik heaolu. Igaüks teab, et alati edutatakse kõrgema kvalifikatsiooniga töötajat.

Kui maailm läheb allamäge, siis meie peame minema ülesmäge. Vahel Jumal lausa surub meid teatud suunas, et meie teatud kvaliteete viimistleda ja lihvida (meie muidugi võtame seda tagakiusuna ja nimetame seda tihti testiks või katsumuseks). Me peame olema valmis ülesannete täitmiseks. Ta sulatab meid, kuni saab kätte puhta kulla. Me ei tea, mitu etappi meil tuleb läbida, enne kui me valmis oleme, aga olgem valmis muutusteks. Me ei tunne end koduselt ega mugavalt muutustes, aga Ta innustab meid, sest Ta on täis entusiasmi ja usku meie suhtes. Ta usub sinusse ja minusse. Elu Jumalaga on lõputu progress, teekond täiuslikkusesse.

Iga inimese sügavaimast olemusest lähtub lootus võiduks ja eduks. Ükski normaalne inimene ei valmista end teadlikult läbikukkumiseks. Jumal on edu ja Ta on valmistanud meid edukaks. Edu saladus seisneb lihtsas tões - mida iganes me päevast-päeva teeme, puudutagu see sõnu, mõtteid, motiive, meelsust, tööoskusi, harjumusi, kombeid, iseloomujooni või ükskõik, millist eluvaldkonda - kujundavad need meie isiksust kas positiivses või negatiivses suunas. Iga päev toob meieni uue valiku. Kui täna eksime, võime homme teha paremini. Me kas ehitame oma elu üles või lammutame selle maha. Elus pole kunagi paigalseisu. See on päevast-päeva ja aastast-aastasse kestev protsess. Kui sa lähed näiteks korvpalliviset harjutama, siis eesmärgiks ei ole ju saada heaks möödaviskajaks - vastupidi, nördimustväljendav "jäta järgi" tuleb su huultelt iga möödaviske järgi. Sa tunned end kuidagi poolikuna, kui asjad ei lähe korda. Kui kala läheb konksu otsast ära, ütled sa: "Ei vedanud!" Kas me mitte ei tunne end samuti, kui oleme mingi halva asjaga hakkama saanud, olgu see valetamine või midagi hullemat. Me tunneme end ebamugavalt väljaspool täiuslikkust. Püüe täiuslikkusele on meisse programmeeritud. Jumal on täiuslik ja Tema lastena igatseme meiegi olla.

Et seda saavutada, on Jumal meid varustanud meelevallaga ehk võimega arvata kasuks iga olukord, tundugu see nii halb ja väärtusetu kui tahes. Kõik sõltub sellest, mismoodi me suhtume toimuvasse. Igas olukorras on meil ainult kaks võimalust - kas olla võitja või jääda kaotajaks. Meie otsustada on, kas mingi olukord osutub meile komistuskiviks või me teeme sellest astmekivi oma edutrepis ehk - kui soovid - ELU trepis. Kellelegi ei meeldi raskused ega ebamugavused. Paraku on nendel omadus meid treenida.

Nagu jõumasina raskustel puudub otsene väärtus enne kui paneme nad tööle lihaste treenimiseks, nii ka suurel osal meie elus toimuval puudub otsene väärtus seni, kui paneme selle tööle oma isiksuse kujundamiseks. Väärtusetust raskusest sai äkki meid arendav abivahend, mida me teadlikult kasutame enda muutmiseks. Kasv vajab raskust. Oleme tegelikult valiku ees — kas hoiduda raskustest ja mitte areneda või kasutada raskust enda arendamiseks. Teisest küljest, nagu paljud toitained ei kõlba süüa eraldi, nende kokkusegamisel aga saame hõrgutavaid tulemusi. Jahu eraldi ei ahvatle kedagi aga proovi see meie pagaritoodetest välja jätta! Samuti on üksikult toimunud sündmustega meie elus - vahel täiesti seosetud. Tihti aga tagasi vaadates läbi sündmuste arengu ei jätaks midagi välja. "Kui palju ma selle läbi targemaks sain," ütleme. Eilne läbikukkumine on tänane võit. Minevikus tehtud viga on tänane kogemus. Tark on õppida vigadest, mitte neid korrata. Me vajame kogemust. Kogemus ütleb: ma tean. Ilma kogemuseta on vaid oletus, teooria.

Ma julgustan lugejat omal käel uurima, milliste raskustega näiteks Paulus "harjutas". Millisel moel Jumal teda kasutas ja milliste olukordadega ta seetõttu vastakuti seisis. Igal väärtuslikul asjal on hind. Kui tahad Jumalalt midagi väärtuslikku, siis maksad ka hinda selle eest. Aga kõik on ju armust? Mitte meie karakter. Selle kujundamise ning treenimise on Jumal täielikult meie vastutusele jätnud ja see, millise elukvaliteedi me Temale meelepäraseks ohvriks anname, on üks meie suurimaid privileege selles elus. Paulus ei pidanud seda hinda kalliks. Ta oleks võinud ju "murduda" selle surve all, aga vastupidi - ta otsustas selle ületada ja tulla võitjana igast olukorrast välja. Ta näitas meile piibelliku tee kuidas suhtuda eluolukordadesse. Toon vaid paar Pauluse mõtet näiteks. Uus Testament on rikas nende poolest.

Ent tänu Jumalale, kes meile võidu annab meie Isanda Jeesuse Kristuse läbi! Sellepärast, mu armsad vennad, olge kindlad, vankumatud ja ikka innukad Isanda töös, teades, et teie vaevanägemine Isandas ei ole asjatu!
1. Ko. 15:57,58

Sellepärast olen meeleldi nõtrustes, vägivalla all, hädades, tagakiusamistes ja kitsikustes Kristuse pärast; sest kui olen nõder, siis olen vägev!
2. Ko. 12:10

Kui need ei ole meie elu aluseks, siis mis on?

Nõutavate kvaliteetide kujundamine oli peaeesmärgiks ka alguses mainitud komsomolisekretäri elus, kelle eesmärgiks ei olnud sugugi olla meelepärane Jumalale, vaid kellelegi teisele. Vaatamata sellele oli ta oma innukusega paljudele eeskujuks ega pidanud seda hinda kalliks, mida tal tuli oma edu saavutamiseks maksta. Ja see edu ei jäänud tulemata. Minu üllatus oli suur, kui aastaid hiljem olümpiaregati ajal kohtusin temaga taas, seekord tema tegelike ülesannete hiilguses. Ta ei olnud kellegi muu kui härra peasekretäri enda teenistuses, kuuludes ta ihukaitsesse. Kõrge kutsumus, kõrge hind.

Kiitus Jumalale, et meid on Igavene, Kõikväeline Jumal, Universumi Looja ja Valitseja kutsunud oma teenistusse ja mitte ainult teenistusse, vaid palju kõrgemale - oma perekonda. Temal on plaan meie elu jaoks. Kui palju enam peaksime olema valmis Teda teenima. Tema teenimine on palju aulisem ja Tema kutsumine on palju kõrgem.

Jumala teed ega mõtted pole meile kättesaamatud. Need on kvalitatiivses mõttes kõrgemad. Ta kutsub meid kõrgemale, et võiksime käia koos Temaga ja et meie teed ning mõtted oleksid Tema omadega harmoonias. Jumala igatsus on taastada osadus oma sõbraga - Tema loomingu tippsaavutuse - inimesega, mis läks kaotsi Eedeni aias. Oleme ju meie Jumala igatsuste ja armastuse objektiks, olles samal ajal ka Tema plaani ja igatsuste täideviijad. Jumala kutse meeleparandusele pole sisuliselt midagi muud kui kutse madalamakvaliteediliselt elult kõrgemakvaliteedilisele elule. Langenud seisusest ülendatud seisusesse. Egotsentrilisest elust ilma Jumalata igavesse ellu Tema Pojas Jeesuses Kristuses. Tema tee on tõe ja armastuse tee ning Tema mõtted kajastuvad Tema Sõnas. Kui me käime tões ja armastuses, siis käime Tema teedel, kui mõtleme kooskõlas Tema Sõnaga, mõtleme Tema mõtteid. Sest otsekui taevad on maast kõrgemal, nõnda on minu teed kõrgemad kui teie teed ja minu mõtted kõrgemad kui teie mõtted, ütleb Jehoova! Meie elu on kindlates kätes. Kiitus Jumalale, et Tema teab.