Paljud inimesed olid möödunud aasta oktoobri lõpus šokeeritud, kui Atlanta pastor Jim Swilley seisis oma Conyersis Georgias asuva Church in the Now koguduse ees ja teatas, et ta on homo. 52-aastane pastor eemaldati kohe oma ametilt Karismaatiliste Koguduste Rahvusvahelises Ühenduses, mis on koguduste võrgustik, mille ülevaatajaks ta oli. Osa Swilley koguduse liikmeid lahkus ta kogudusest, teine osa jäi ja suurel hulgal on neid, kes on hetkel nõutud.
Meie, ameeriklased, oleme kadunud moraalsesse uttu. Kaks peamist protestantlikku uskkonda (Ühendriikide episkopaalkirik ja Ameerika evangeelne luterlik kirik) on hääletanud homovaimulikkonna ordineerimise poolt. Samal ajal ülistatakse homondust meie meedias ja kõiki, kes keelduvad selle ebajumala ees kummardamast, kujutatakse kui sallimatuid ja homofoobseid.
Kristlased, kes ikka veel usuvad, et homoseksualism on ühildamatu piibelliku usuga, tunnevad ennast nurka surutuna. Kui me kaitseme kristlikku kõlblust ja isegi kui me räägime kaastundlikult nendega, kes võib-olla võitlevad tõmbega sama sugupoole suhtes, süüdistatakse meid sallimatuses või märgistatakse kui kohtumõistjaid. Nii me astume kikivarvul läbi poliitilise korrektsuse miinivälja ja hoiame suu kinni.
Kahju küll, aga argus selles küsimuses ei ole aktsepteeritav. Patud, millest rääkimist me kantslis väldime, on need, mis kasvavad vastustamata jõudsalt meie kultuuris. Me peame arendama selgroogu ja rääkima tõde armastuses. Järgnevalt neli tõde, mis peaksid kuuluma igasse selleteemalisse arutellu:

1. Kõik sünnivad probleemidega. Kuningas Taavet kirjutas: “Vaata, süüteos olen ma sündinud ja patus on mu ema mind saanud!” (Ps 51:7) Taavet tunnistas, et tal on kaasasündinud patune loomus. See kehtib meie kõigi kohta.
Paljud homokristluse kaitsjad rõhutavad, et mõned inimesed sünnivad homoseksuaalsetena ja seetõttu pole neil mingit lootust oma seksuaalse orientatsiooni muutmiseks. Aga see on lombakas väide, sest me kõik sünnime ühe või teise patukalduvusega. Selline on inimsoo olukord: “… sest kõik on pattu teinud ja on Jumala aust ilma” (Rm 3:23). See, et sa oled sündinud kalduvusega abielurikkumiseks, alkoholismiks, varastamiseks või uhkuseks, ei tähenda, et sa pead selliseks jäämagi.

2. Kristus pakub andestust ja seksuaalset tervenemist. Kõige valjemad hääled meie homokogukonnas ei salli seda, kui kristlased räägivad, et homod võivad saada terveks või paraneda. Nad annavad mõista, et kui sa oled homo, siis pead sa selleks ka jääma. Nad otsustavad ignoreerida tõsiasja, et tuhanded inimesed on lahkunud homoseksualismist, kui nendest on saanud Kristusesse uskujad.
Mu sõber Alan Chambers, organisatsiooni Exodus International president, tuli välja homoseksuaalsest elustiilist palju aastaid tagasi ja on nüüd suurepärases abielus oma naise Lesliega ning neil on kaks kaunist last. Teenistus, mida ta juhib, on aidanud suurel hulgal inimestel – kaasa arvatud paljud kristlastest heitlejad – leida emotsionaalne vabadus. Mõned neist kogesid seksuaalset tõmmet sama sugupoole suhtes juba lapsepõlvest peale, teistel arenesid need tunded, kuna neid ahistati seksuaalselt või ei toiminud nende perekonnaelu.
Ükspuha, mis on seksuaalse murtuse põhjus, on evangeelium alati pakkunud lahendust. See oli nii inimestega Korintose koguduses, kellele Paulus kirjutas: “Ärge laske ennast petta, ei hoorajad ega ebajumalakummardajad, ei abielurikkujad ega naisestunud, ei homoseksuaalsed … päri Jumala riiki. Sellised olid mõned teist, aga teid pesti puhtaks, teid pühitseti, teid tehti õigeks Isanda Jeesuse Kristuse nimes ja Jumala Vaimus (1Kr 6:9–11, otsetõlge ingliskeelsest Piiblist).

3. Jüngriks olemine nõuab enese ärasalgamist. Oma teadaandes kogudusele möödunud nädalal ütles Jim Swilley, et ta otsustas avalikustada oma homoseksuaalse kalduvuse, sest ta oli väsinud teesklemisest. Olen rääkinud teistega, kes on mulle öelnud, et nad tunnevad ennast ebaausana, ignoreerides oma homoseksuaalseid tundeid. Nad on öelnud, et nad tundsid ennast vabana, kui nad aktsepteerisid seda, kes nad tegelikult on ja laskusid homoseksuaalsetesse suhetesse. Kristlase jaoks on see kergema vastupanutee valimine. Meie elu koos Kristusega tähendab suures osas enese ärasalgamist. Jeesus ütles: “Kui keegi tahab minu järele tulla, siis ta salaku end ning võtku oma rist enese peale ja järgigu mind” (Mt 16:24). Jeesus ei palunud meil teeselda, et meil ei ole probleeme – Ta kutsub meid tooma kõik need probleemid Tema valguse kätte meeleparanduse läbi. Ja Püha Vaim annab meile väe öelda ei patuhimudele. See enesekontrolli hea omadus on Vaimu vili (vaata Gl 5:22–23).

4. Homoseksualism ei ole mingi kaitstud patukategooria. Paljud homokristluse pooldajad rõhuvad sellele, et kui sa oled homo, siis on täiesti normaalne minna välja ja seksida nii palju, kui tahad. Nad ignoreerivad piibellikke keelde homoseksualismi küsimuses (öeldes tavaliselt, et Vana Testamendi seadused ei kehti tänapäeval), samal ajal propageerides homoabielusid, kuigi enamik homoseksuaalseid mehi on harva monogaamsed. Sõnum on selge: kui sul on himu sama sugupoole suhtes, siis anna sellele vaba voli, sest sind on selliseks loodud.
Piibel nimetab seda liiderlikkuseks, mis tähendab “seaduslike või moraalsete piirangute puudumist, eriti seksuaalses vallas; reeglite ignoreerimist”. Tegelikult paneb Piibel homoseksualismi ühte patta kõikide teiste seksuaalpatu vormidega ja ütleb, et Jumal karistab neid, kes selles osalevad. Kui Paulus on hoiatanud igasuguse ebamoraalsuse eest, ütleb ta: “Seepärast, kes seda [need reeglid] hülgab, ei hülga inimest, vaid Jumala, kes ka annab oma Püha Vaimu teie sisse” (1Ts 4:8).
Hoolimata sellest, kui valjult maailm pasundab oma hedonistlikust programmist ja kui palju langenud jutlustajaid selle viisi järgi tantsib, on Jumalal selles asjas viimane sõna.

J. Lee Grady on ajakirja Charisma toimetajaid. Tema kõige viimane raamat on The Holy Spirit Is Not For Sale (Püha Vaim ei ole müügiks). Organisatsiooni Exodus International kohta saab rohkem teavet nende koduleheküljelt exodusinternational.org.