Sissejuhatus

Kasvades noore kristlasena üles traditsioonilises koguduses, hirmutas mind armulaua juures kõige rohkem Jumala kohtumõistmine. Ma uskusin, et kui ma enne osalemist kõiki oma patte ei tunnista, tõmban ma enda peale needuse.
Alguses püüdsin ma tunnistada iga pattu, et enne osalemist oma vahekorda Jumalaga korraldada, aga mõne aja möödudes otsustasin ma, et lihtsam on üldse mitte armulauast osa võtta.
Ma usun, et paljudel kristlastel on ikka veel seesama hirm. Ja tavausklikel on palju vastamata küsimusi ning nad on mures selle pärast, et võivad endale kohtumõistmise kaela tuua. See tuleneb antud teemat käsitlevate võtmesalmide väärtõlgendusest.
Mõned kristlased ei ole kindlad, kas nad võivad osaleda, kui nad ei ole veega ristitud, teised arvavad, et võib-olla peavad nad enne leivast ja veinist osasaamist mingitel kursustel käima.
Kui minust sai pastor ja ma pidin jagama armulauda, juhtisid mu otsingud nendele küsimustele vastuste leidmisel mind Jumala armastava südame nägemise juurde, mida püha õhtusöömaaeg väljendab. Ma leidsin, et Jumal ei määranud armulauda mingiks rituaaliks, millest kinni pidada, vaid õnnistuseks, mida vastu võtta – tervise ja jõu õnnistuseks.
Kui sa hoiad käes leiba, siis puutud sa kokku Tema armastuse suurima väljendusega. See armastus pani Teda välja kannatama vihaseid vermeid oma seljal ja laskma oma ihu peksta, haavata ja murda, et sinu ihu võiks olla terve. Ja kui sina armulaual osaled, siis vabastad sa oma usu, et võtta vastu Ta tervis ja jõud oma haiguste ja tõvede asemel.
Kui sa jood veini, siis meenutatakse sulle, et patuta Jumala Poja veri ei toonud sulle mitte ainult andestust – see tegi su igaveseks õigeks, pühaks ja veatuks. Seepärast on täna su seisund Isa ees täiuslik ja Ta kõrvad panevad tähele ka su kõige vaiksemat ohet.
Ma palun, et see kirjatükk aitaks kõrvaldada kõik su kartused, mil iganes sa Tema lauale lähened ja õhutaks üles su usu, võtmaks Tema ihu ja vere läbi vastu tervise ja terviklikkuse õnnistused.

1. Armulaud – jumaliku tervise kanal

Põrgust või igavesest hukatusest päästetud saamise järel on jumalik tervis suurim õnnistus, mis meil võib olla.
Mõned inimesed võivad öelda: “Ei, pastor Prince. Hoopis see oleks suurepärane, kui mul oleks palju raha. Siis võiksin ma teha paljusid asju.” Noh, ma tean inimesi, kellel on palju raha. Neil on terve autopark, aga nad ei ole võimelised neist ühegagi sõitma, kuna on haigena selili maas.
Kui keegi on surivoodil, siis ei usu ma, et ta ütleks: “Ma soovin, et ma oleksin veel ühe miljoni teeninud.” Ma usun, et ta mõtleks: “Kui ma vaid saaksin oma tervise tagasi. On nii palju asju, mida teha, nii palju inimesi, kellele öelda: “Ma armastan sind.””
Sul võib olla ka toredate lastega suurepärane perekond, aga kui sa oled haige ega saa oma lastega koos ringi joosta ja mängida, siis on see tõeliselt kurb.
Seepärast usun ma, et tervis on suurim õnnistus, mis meil võib siin maa peal elades olla. Ilma selleta pole võimalik nautida Jumala õnnistusi.

Jumala loomus on tervendada

Sa leiad, et kui Jeesus kõndis maa peal, oli enamik Ta imedest tervenemise vallast. See on nii sellepärast, et Tema loomuseks on tervendada.
Piibel ütleb, et Jeesus “… käis mööda maad ja tegi head ning parandas kõiki, kelle üle kurat oli saanud võimuse; sest Jumal oli temaga” (Ap 10:38). Ta ei kõndinud kogu aeg vee peal, Ta ei vaigistanud torme kogu aeg, aga Ta tervendas kogu aeg.
Kui Jumal tõi Iisraeli lapsed Egiptusest välja, et viia nad tõotatud maale, siis tegi Ta kindlaks, et neist ei oleks keegi haige.

Psalm 105:37
Siis ta viis nad välja ühes hõbeda ja kullaga, ega olnud ühtki, kes oleks komistanud (NKJV: polnud ühtegi jõuetut) nende suguharude seas.

Cecil DeMille’i lavastatud “Kümnes käsus” komberdab üks pime vanamees kepiga Egiptusest välja. Selliselt dramatiseerib Hollywood Jumala Sõna. Aga see pole korrektne.
Jumala Sõna ütleb, et nende seas ei olnud ühtegi jõuetut, seepärast ei saanud see vana mees pime ega küürus olla. Piibli õpetlaste hinnanguil lahkus Egiptusest tervete ja tugevatena umbes 2,5 miljonit juuti. See oli ja on tänapäeval endiselt Jumala tahe oma rahva jaoks – et kõik oleksid terved ja tugevad.

Isanda ihust osasaamine toob tervenemise

Kui Jumala loomuseks on tervendada, siis kas oled sa mõelnud, miks paljud kristlased haiged on? Ma ei pea siin silmas tühiseid tervisehäireid, nagu köha või külmetus, vaid viitan tõsistele eluohtlikele haigustele.
See, et maailma inimesed on haiged, ei peaks meid üllatama. Neil ei ole kaitseks Jeesust Kristust, seepärast pole ime, et nad on haiged.
Aga kui usklikud on haiged, tahan ma teada, miks on see nii. Ja ma ei taha järeldusi teha inimlikele kogemustele toetudes. Ma tahan vastust Jumala Sõnast.
Sulle tuleb see võib-olla üllatusena, et Piibel toob ära ühe ja ainult ühe põhjuse, miks kristlased on nõrgad ja haiged ja surevad enneaegselt.
Apostel Paulus ütles 1. Korintlastele 11:29–30: “… sest kes sööb ja joob, see sööb ja joob enesele nuhtlust, kui ta enesele ei anna aru sellest ihust. Sellepärast on ka palju nõrku ja põdejaid teie seas ja paljud on läinud magama.” Magamine tähendab siin surma, mitte ihulikku puhkust.
Paulus ütles: “Sellepärast …” Ta ei öelnud: “Neil põhjuseil.” Ta juhtis meie tähelepanu üheleainsale põhjusele, miks kristlased jäävad nõrgaks ja haigeks ja surevad enne oma aega.
Ja mis on see põhjus, mida Paulus meile esile tõstis? Ta ütles: “… ei anna aru sellest [Isanda] ihust. Sellepärast …” Seega oli põhjus, miks korintlased jäid nõrgaks ja haigeks, nende suutmatus anda endale aru Isanda ihust.
See tähendab seda, et nad ei teadnud, miks nad saavad osa ihust, kui nad tulid armulauale. Neil polnud aimugi, miks nad söövad leiba. Ja see oli põhjus, miks nad ei saanud osa oma Päästja jumalikust elust – põhjustades seda, et nad jäid nõrgaks ja haigeks ja surid enneaegselt.
Kuna tõde on paralleelne, siis tähendab see seda, et kui me anname endale aru Isanda ihust, siis me käime Tema jõus ja tervises.
See on ju loogiline. Isegi mu tütar ütleks sulle seda. Kui ta oli nelja-aastane, tuli ta ühel päeval koolist ja ütles: “Issi, pika vastand on lühike. Mis on väikese vastand?” Ma vastasin: “Suur.” “Tubli!” ütles ta.
Nii et sellest järeldub, et kui Paulus ütles: “… ei anna aru sellest ihust. Sellepärast on ka palju nõrku ja põdejaid teie seas ja paljud on läinud magama,” siis peab olema ka nii, et kui me anname endale aru Isanda ihust, siis me oleme tugevad ja terved ja elame kaua.
Võiks arvata, et kristlased on uurinud seda kirjakohta, käimaks jumalikus tervises. Oli ju Paulus esiletõstvalt välja valinud selle ühe põhjuse, miks paljud kristlased on haiged ja surevad lõpuks enneaegselt.
Ometi tundub, et enamik inimesi Kristuse ihus otsustab tervisliku elu elamise võtmetena keskenduda toidule ja treeningule. Tegelikult on üks tänapäeva kristlike raamatupoodide kõige enam müüdavamaid valdkondi toit. Leidub igasuguseid raamatuid selle kohta, mida süüa ja mida mitte süüa.
Ma ei tee neid raamatuid maha. Ma ütlen seda, et Jumal ei taha, et me keskenduksime toidule või kehalisele liikumisele kui jumaliku tervise võtmele. Ta ei taha, et me paneksime oma lootuse tervena püsimisel loomulikele vahenditele. 2. Korintlastele 10:4 ütleb: “Sest meie võitluse relvad ei ole lihalikud …”
Mõned inimesed arvavad, et nad käivad jumalikus tervises siis, kui söövad vahemereäärset toitu, kuna see oli toit, mida sõi Jeesus. Aga lubage mul tuletada meelde, et enamik inimesi, keda Jeesus tervendas, sõi vahemereäärset toitu. Nad ei söönud kunagi sealiha või krevette või midagi muud kõrge kolesteroolisisaldusega. Ometi olid nad ikka haiged, sest loomulikud lahendused toimivad ainult teatud määral.
Loomulikult söö hästi ja liigu ringi. Mina jälgin, mida ma söön ja mulle ei meeldi rasvane toit. Ma teen ka trenni. Aga mu lootus ei ole omaenda mannetutel inimlikel ponnistustel. Mu lootus on Jumalal, et Tema hoiab mind tervena. Ja Jumal on oma rahvale määranud peamise tervise ja jõu kanalina armulaua.
Algkogudus uskus seda. Seepärast “jäid nad alati apostlite õpetusse ja osadusse ja leivamurdmisse ja palvetesse” (Ap 2:42). Nad pidasid oluliseks kõige olulisemaid asju. Nad pidasid tähtsaks neid asju, mida Jumal tähtsaks pidas.
Nad võtsid Jumalat Tema Sõnast. Pole ime, et nad kogesid Jumala väge. Apostlite teod 2:43 ja 46 me loeme, et nad murdsid leiba kodasid mööda ja palju imesid ja tunnustähti sündis apostlite läbi.
Kuigi Kristuse ihu mõistab tänapäeval õpetuse, osaduse ja palve vajadust, saavad koguduses vaid vähesed tõeliselt aru leivamurdmise (või püha õhtusöömaaja või armulaua) tähtsusest. Sellepärast on paljud nõrgad ja haiged ja surevad enne oma aega.
Läbi ajaloo on väelised õpetused, nagu näiteks õigeksmõistmine usu kaudu, langenud kuradi raevukate rünnakute ohvriks. See on juhtunud nii ka püha õhtusöömaajaga. Kurat on ajanud kogudusele peale kahte väärat ja äärmusesse minevat tõlgendust sellest tõest. Ühel pool on transubstantsiatsiooni (väidetav protsess, millega armulaual pakutav leib ja vein muutuvad Jeesuse Kristuse tegelikuks ihuks ja vereks) uskujad ja teisel pool inimesed, kes on muutnud püha õhtusöömaaja lihtsalt rituaaliks.

Anna endale enne osalemist aru Isanda ihust

Ma usun, et Jumal tahab koguduses taastada püha õhtusöömaaja tõelise tähenduse ja väe, et Ta rahvas annaks endale õigesti aru Tema ihust, kui nad armulauale tulevad. See põhjustab seda, et nad muutuvad tugevaks ja terveks ja elavad kaua.
Jumal on meie tervise eest eriliselt hoolt kandnud ja see kõik leidub Ta Poja Isanda Jeesuse Kristuse surmas, kui me tuleme Tema lauast osa saama.
Minu elu üks suuri kirgi on näha Kristuse ihu vastu võtmas kõiki neid asju, mille andmiseks meie Päästja kannatas ja suri. Ja ma tean, et kui Jumala rahvast õpetatakse õigesti selles osas, kuidas Isanda laual jagatakse tervenemist, siis järgnevad sellele jõud ja tervis. See lisab aastaid meie elule ja elu meie aastatele.
Kui ma andsin välja kasseti sõnumiga “Tervis ja jõud armulaua läbi”, sain ma palju tunnistusi tervenemisest püha õhtusöömaaja läbi.
Mul on sõber, pastor Barnabas Mam, kes on pastorite pastor Kambodžas. Jumal päästis ta paljudest eluohtlikest olukordadest, kui punased khmeerid 1970ndatel oma kaasmaalasi massiliselt tapsid.
Ent kuna tolleaegsed elutingimused olid nii viletsad, arenesid tal mitmed kroonilised haigused, nende hulgas madal veresuhkru ja kaltsiumi tase, unetus ja liigesepõletik.
Selles peitus julm iroonia, et usku ja väge täis jumalamehel, kelle teenistusega kaasnevad imeteod ja tunnustähed, on öösiti raskusi magamisega. Ta pidi võtma rahusteid ja uinuteid. Ja need ei mõjunud alati.
Ka pidid ta lapselapsed masseerima ta paistes liikmeid, mida piinasid artriidivalud. Ta põlved tekitasid kõige enam häda, eriti pärast rohkem kui kahetunnist jutlustamist püstijalu.
Ühel hommikul, olles meeleheitel pärast järjekordset uneta ööd, tõi ta abikaasa välja minu “Tervis ja jõud armulaua läbi” kasseti. Mees kuulas seda ja ta südames kasvas usk. Ta valmistas kohe ette armulauaelemendid ja võttis armulauda. Sel ööl magas ta nagu väike laps.
Järgmisel hommikul, mis oli pühapäev, tõusis ta koguduses püsti ja rääkis Isanda ihu väest tuua tervist, kui me tuleme Ta laua äärde. Pärast tundidepikkust püstiseismist ei vajanud ta mass
aaži, sest oli täielikult paranenud kroonilisest liigesepõletikust.
Ta naine on tänaseni hämmastunud ta tervenemisest. Ta ütleb, et on saanud endale uue mehe. Tal on uus jõud ja ta saab öösel magada.
Kaks nädalat pärast seda, kui oli koguduses selle sõnumi jutlustanud, sponsoreeriti teda, et ta läheks Malaisiasse üleüldisesse tervisekontrolli. Seal leidsid arstid, et ta kaltsiumi ja suhkru tase on normaalne. Varsti pärast seda lasi ta ennast ka ühes Phnom Penhi haiglas kontrollida ja ka nemad andsid talle suurepärase hinnangu.
Umbes sel ajal sai üks tema meeskonnas olev naine terveks pikaaegsest migreenist, olles osalenud armulaual. Ja see mu pastorist sõber on sellest ajast peale saanud tunnistusi inimestelt, kes on pärast püha õhtusöömaaega tervenenud igasugustest kurnavatest hädadest.
Kui me tunnistame, et püha õhtusöömaaeg on Jumala tervenemise ja jõu kanal Tema rahva jaoks ja me õpetame kogudust endale õigesti aru andma Isanda ihust, kui nad tulevad Tema laua äärde, siis on Jumala rahvas terve ja tugev ning elab kaua.

2. Kuidas endale Isanda ihust aru anda

Olles teinud kindlaks, et püha õhtusöömaaeg on Jumala tervise ja jõu kanal oma rahvale, on nüüd aeg teada saada, kuidas kogeda seda jumalikku elu, mis tuleb Isanda ihust aruandmise läbi.
Pane tähele, Paulus ei öelnud, et inimesed muutuvad nõrgaks ja haigeks ja surevad enneaegselt verest puuduliku aruandmise tõttu, vaid põhjus on puudulikus aruandmises ihust.

1. Korintlastele 11:29–30
… sest kes sööb ja joob, see sööb ja joob enesele nuhtlust, kui ta enesele ei anna aru sellest ihust. Sellepärast on ka palju nõrku ja põdejaid teie seas ja paljud on läinud magama.

Ent kui ma kristlasena kasvasin, õpetati mulle, et armulaua kaks elementi tuleb nii-öelda ühte patta panna. Seetõttu uskusin ma, et nii ihu kui ka veri on mõlemad pattude andekssaamise jaoks.
Aga Jumal on mulle näidanud, et ihu ja verd ei tuleks käsitleda ühe ja sellesamana. Kaks elementi on sellepärast, et armulaud on kahel erineval eesmärgil. Vein, mis on Tema veri, on meie andekssaamiseks. Ja leib, mis on Tema ihu, on meie tervenemiseks.

Veri on andekssaamiseks

Korintlastel, nagu enamikul tänapäeva kristlastel, polnud probleemi verest aruandmisega. Pauluse kirjad teevad hästi selgeks, et Jeesuse veri toob pattude andestuse.

Koloslastele 1:14
Temas on meil lunastus [NKJV: Tema vere läbi], pattude andekssaamine.

Efeslastele 1:7
… kelles meil on lunastus tema vere läbi, üleastumiste andekssaamine tema armu rikkust mööda.

Kuna Jumala Poeg maksis oma laitmatu verega sinu pattude eest, võid sa elada karistamatult, kui usud Tema vere päästvasse jõusse. Kui sa saad veinist osa, siis tea, et sulle on andeks antud ja sind on õigeks tehtud. Jeesuse veri on andnud sulle Jumala ees õige seisundi, nii et sa võid tulla julgelt Tema ligiollu. Ja kui sa palvetad, siis võid olla kindel, et Ta kuuleb sind.

Leib on tervenemiseks

Selliselt annad sa endale aru verest ja enamik kristlasi mõistab seda. Aga neid ei ole just eriti palju, kes teavad, kuidas anda endale aru Isanda ihust.
Et seda teha, peame kõigepealt teadma, mida esindab leib. Jeesus sätestas, et leib, mis on Tema ihu, on meie tervenemiseks. Kuidas me seda teame? Kui Ta rääkis Sürofoiniikia naisega tolle tütre tervendamise pärast, nimetas Ta tervenemist “laste leivaks”.

Markuse 7:26–28
See naine oli kreeklane, sündimise poolest Sürofoiniikia inimene. Ja see palus teda, et ta ajaks kurja vaimu välja ta tütrest. Siis ütles Jeesus temale: “Lase esmalt laste kõhud täis saada; sest ei ole mitte hea võtta laste leib ja heita koerakeste ette!” Ent naine kostis ja ütles temale: “Jah, Isand, aga koerakesed laua all söövad laste raasukesi!”

Pane tähele, et kui naine palus Jeesusel oma tütrest deemon välja ajada, ütles Jeesus, et ei ole hea anda “laste leib” “koerakestele”. Millele viitab siin leib? See viitab tervenemisele, mida naine palus. Ja millele viitavad koerakesed? Need viitavad mittejuutidele või paganatele, nagu see naine.
Nii et Jeesus ütles tegelikult seda, et tervenemine on ainult Jumala lepingurahvale ja mitte paganatele, kes ei olnud tollal lepingusse kaasatud.
Olles selgitanud seda, mida Jeesus mõtles, peaksin ma selgitama ka seda, miks viitan ma leivale kui tervenemisele ja mitte kui vabastamisele. Noh, see on sellepärast nii, et Piibel käsitleb haigust ja kurjast vaimust vaevatud olemist sama asjana, kuna need mõlemad pärinevad kuradist.
Apostlite teod 10:38 ütleb, et Jeesus käis mööda maad ja tegi head ning “… parandas kõiki, kelle üle kurat oli saanud võimuse”. Pane tähele, et haigus on tingitud kuradi rõhumisest. Seega on haigus ja deemonlik seestumine mõlemad kuradi rõhumise tagajärg ja meil on nende probleemide lahendamiseks vaja jumalikku tervenemist.
Sellest vahejuhtumist selgub, et Jeesus näeb tervenemist laste leivana. Naine pani oma usu sellele raasukesele ja see toiming vabastas väe, ajamaks kurat tema tütrest välja.
Seega on leib, mis on Tema ihu, isegi raasuke sellest, meie tervenemiseks, kuna me oleme nüüd Jumala lapsed ja meil on täielik õigus sellele tervendavale leivale.

Mida tähendab endale ihust aru andmine

Tegelikult usun ma, et kui Jeesus ütles: “Võtke, sööge, see on minu ihu!” (Matteuse 26:26), ei vajanud jüngrid sellist selgitust, nagu mina just andsin.
Nad teadsid, et Ta tahab neile jagada oma elu, tervist ja jõudu. Need mehed olid Temaga iga päev ega näinud Teda kordagi haigena. Kordagi ei näinud nad Teda grippi jäämas, palavikus või kõhuvalu käes. Ta ei pidanud neile kunagi ütlema: “Kas keegi teist võiks minu eest mäejutluse pidada? Ma ei tunne ennast täna piisavalt hästi, et seda teha.” Isand ei olnud kunagi haige.
Rohkemgi veel, Ta oli energiline, täis elu ja täis tervist. Kui Tema juurde toodi need, kellel polnud käsi ja jalgu, said nad täiesti terveks. Kui nad Teda puudutasid, edastati neile taevasest laost need ihuliikmed, mida nad vajasid.
Ja Ta ihu oli nii elu täis, et isegi Ta riided olid Ta tervisest läbi imbunud. Piibel räägib, et üks naine, kellel oli kaksteist aastat olnud veritõbi, tuli Tema juurde, teades, et Jeesus on ta ainus lootus (Markuse 5:25–34).
Ta oli kulutanud kogu oma raha ja kannatanud palju mitme arsti all. Ja mis oli tulemuseks? Ta tervis ei läinud paremaks, vaid muutus hoopis halvemaks. Ent puudutades ainult korra Tema kuuepalistust, sai ta otsekohe oma hädast terveks.
Kui Jeesuse kuuepalistus võis olla Ta tervisest läbi imbunud, siis milline võis veel Ta ihu olla?
Pole ime, et Luukas ütles: “Ja kõik rahvas püüdis teda puudutada, sest vägi lähtus temast ja parandas kõik” (Luuka 6:19). Kui seda ütleb arst, ja Luukas oli arst, siis tead sa, et see on tõsi.
Tal ei olnud vaja jüngritele öelda, et Ta annab sõnadega “Võtke, sööge, see on minu ihu!” nende ihudele edasi oma elu, tervist ja jõudu. Nad teadsid paremini kui keegi teine, et leiva võtmine tähendas Tema tervise manustamist oma surelikele ihudele.

Hapnemata leib on näitlik õppetund sellest, mida sümboliseerib Jeesuse ihu

Matzah (lame leib, mida söödi paasapüha ajal) on hea näitlik õppetund sellest, mida sümboliseerib Jeesuse ihu. Mišna ehk juudi suulised seadused andsid juhtnööre selle leiva valmistamiseks. Need juhtnöörid peaksid meis suurt huvi äratama.
Nende seaduste järgi pidi leib olema hapnemata, küpsetatud, selles pidid olema augud ja triibud. Tänase päevani ei tea juudi rabid, miks leiba tuleb sellisel moel valmistada. Aga õndsad on sinu silmad, sest nemad näevad Jumala armu.
Pärmi ei kasutatud, sest pärm esindab Piiblis pattu, aga Jeesus on täiuslik patuta Jumala Poeg. Sellepärast on Ta võimeline võtma meie patte enda peale.
Tema ihu põletati seeläbi, et Tema peale langes täies raevus Jumala viha meie pattude pärast. See tuli oleks pidanud langema meie ja meie perekondade peale, aga see langes seeasemel Jeesuse peale.
Ta külg torgati läbi ja Ta selg peksti halastamatult vermeile, et meie ihud võiksid saada terveks.
Nii et kui sa tuled Isanda laua äärde, siis anna endale kindlasti aru Tema ihust. Kui sa osaled, siis usu, et Jeesus võttis leiva ja murdis seda sellepärast, et Tema ihugi murti.
Ja kui sa saad osa Tema murtud ihust, siis tea, et Tema ihu murti sellepärast, et sinu ihu võiks olla terve. Kui sa osaled sellise usuhoiakuga, siis sünnib su ihuga midagi. Sa muutud tugevaks, terveks ja sa elad kaua.

Isanda söömaaeg toob kahekordse tervenemise

Nüüdseks peaks olema selge, et verel ja ihul on erinevad rakendused. See on järjekindel läbi terve Piibli.
Prohvet Jesaja ütles: “Tõepoolest võttis ta enese peale meie haigused ja kandis meie valusid!” (Jesaja 53:4). Samuti on Matteuse evangeeliumis seda salmi edasi antud nii: “Tema võttis enese peale meie haigused ja kandis meie tõved!” (Matteuse 8:17).
Kreeka keeles tähendab astheneia ihulikke nõtrusi ehk haigusi. Seega võime väga selgelt näha, mida Jesaja ütleb – Messias võtab oma ihule meie ihulikud nõtrused, haigused ja valud. Teisisõnu, Jeesus ei kandnud mitte ainult meie patte, vaid ka meie ihulikke nõtrusi, haigusi ja valusid. Seda on mõned vanaaja laulukirjutajad nimetanud “kahekordseks tervenemiseks”.
See kahekordne tervenemine ilmneb paasapühal. Alguses peeti Isanda söömaaega paasapühaga samal päeval, sest see on tõeline paasapüha.

Luuka 22:15–20
Ja ta ütles neile: “Ma olen südamest igatsenud seda paasatalle süüa ühes teiega, enne kui ma kannatan. Sest ma ütlen teile, et ma ei söö enam sellest, kuni kõik on täide läinud Jumala riigis!” Ja ta võttis karika, tänas ning ütles: “Võtke see ja jagage eneste vahel. Sest ma ütlen teile, et mina ei joo enam viinapuu viljast, enne kui tuleb Jumala riik!” Ja ta võttis leiva, tänas ja murdis ja andis neile ning ütles: “See on minu ihu, mis teie eest antakse; seda tehke minu mälestuseks!” Samuti ka karika pärast õhtusöömaaega ja ütles: “See karikas on uus leping minu veres, mis teie eest valatakse.”

Vana Testament on vari, Uus Testament on pärisasi. Jeesus on Jumala tõeline, täiuslik, veatu, püha tall. Seega on paasapüha Isanda õhtusöömaaja sümbol.
Esimese paasapüha ajal tapsid nad talle ja määrisid verega uksepiitu. Seetõttu möödus hävitaja nende perekondadest, sest Jumal ütles: “… kui ma näen verd, siis ma ruttan teist mööda ja nuhtlus ei saa teile hukatuseks …” (2. Moosese 12:13).
Veri oli inimestele andestuseks. Veri kattis inimeste patud ja täitis Jumala õiglased nõudmised.
Aga mida nad tegid kodades?

2. Moosese 12:8
Ja nad söögu liha selsamal ööl; tulel küpsetatult ühes hapnemata leiva ja kibedate rohttaimedega söögu nad seda.

Nad sõid tulel küpsetatud talle ja hapnemata leiba. See pidi neile andma teekonnaks jõudu. See, mis nad said, ei olnud loomulik jõud. See oli üleloomulik.
See oli põhjus, miks nende seas ei olnud “… ühtegi jõuetut” (Psalm 105:37, NKJV). Selleks on vaja Jumala üleloomulikku sekkumist, et kõik kaks ja pool miljonit inimest oleksid terved.
Me teame, et see tall oli üksnes päris asja vari. Seega, kui “varitalle” ihu võis anda selliseid üleloomulikke tagajärgi, siis kui palju enam peaks neid andma tõelise “päris talle”, meie Isanda Jeesuse Kristuse ihu.
Siin leidis taas aset kahekordne tervenemine – veri oli andeksandmiseks ja ihu ning leib olid jumalikuks terviseks. Pole ime, et Egiptusest lahkudes ei olnud ühtegi jõuetut.
Taavet kirjeldas seda kahekordset tervenemist nii: “Kiida, mu hing, Jehoovat, ja ära unusta kõiki tema heategusid! Tema annab andeks kõik su pahateod, tema parandab kõik su vigadused!” (Psalm 103:2–3). Pane tähele, et Tema heateod hõlmavad nii meie pattude andestust, kui ka meie tervendamist haigustest.
Kui Jeesus võttis ristil meie karistuse enda peale, siis ei toonud see meile ainult andestust, vaid see tõi meile ka tervenemise.
Kui enamiku inimeste käest küsida, kas nad on kindlad andekssaamises, vastavad nad jaatavalt. Nad teavad, et Jumal on neile juba risti tõttu andeks andnud. Aga kui neilt küsida, kas nad on oma tervenemises kindlad, vastavad nad, et ei ole.
Ma tahan, et sa teaksid – Jeesus kandis ristil meie patud ja meie haigused. Seepärast ei ole tervenemine, nii nagu andeksandminegi, tõotus. See on kristlastele verega ostetud õigus!
Selle tõttu, mida Tema ristil tegi, ei ole meil mitte ainult andeksandmist, vaid meil on ka tervenemine. Andestus ja tervenemine käivad käsikäes. Usk, mis sul on andekssaamise jaoks, on seesama usk, mis toob sulle tervenemise.

Tunnistus tervenemisest püha õhtusöömaaja läbi

Kui sa usud ja kui sa annad endale õigesti aru Isanda ihust, siis koged sa püha õhtusöömaajast osa saades imepäraseid tervenemisi ja jõudu.
Üks koguduse liige, Albert, koges seda tähelepanuväärsel viisil. 2002. aasta novembris ütlesid arstid Albertile, et ta emal on pärasooles kolme sentimeetrine vähkkasvaja. Muretsemiseks ei olnud erilist põhjust, sest selliste kasvajate eemaldamine on tavaliselt üpris lihtne.
Mõned päevad enne operatsiooni külastasid kaks koguduse juhti teda haiglas ja rääkisid talle evangeeliumi. Ta sündis sellel päeval uuesti ja Albert oli väga õnnelik, et asjad nii hästi laabuvad. Operatsioon kulges komplikatsioonideta ja ta lasti mõne päeva pärast haiglast koju.
Mitu kuud hiljem võeti ta uuesti haiglasse, et sooritada plaaniline järellõikus, sulgemaks stoom (avaus, mis tekitati eelmisel operatsioonil). Selles järgus tekkisid komplikatsioonid, mille tagajärjel tuli talle veel kolm operatsiooni sooritada.
Viiendaks operatsiooniks oli see kallis 75-aastane naine täielikult välja kurnatud ja ta ihu hakkas negatiivselt reageerima. Nii tema kehatemperatuur kui ka pulsisagedus tõusid märkimisväärselt ja ta kopsud hakkasid täituma veega.
Ta olukord halvenes sellisel määral, et kirurg leidis hädavajaliku olevat teatada perekonnale, et nad valmistuksid halvimaks. Ta ütles neile, et sellistel juhtudel on väga suur tõenäosus, et patsient ei pea vastu ja tegi neile selgeks, et järgmised kolm päeva on otsustavad. Kui ta seisund selle aja jooksul paremaks ei muutu, on vähe tõenäone, et ta selle üle elab.
See uudis šokeeris Albertit ja ajas ta segadusse. Ta tundis end abituna. Ta ei teadnud, mida teha. Aga ta teadis, et Jumal ei lase ta emal üle elada viit operatsiooni, et ta siis lihtsalt lõpuks sureks. Ta oli kindel, et Jumal ei ole selline. Ta oli alati teadnud, et Jumal on ustav.
Ta oli meeleheitel ja segaduses, aga tundis tugevat soovi korraldada püha õhtusöömaaeg oma ema ja perekonnaga. Nii kutsus ta kohale oma õe ja isa ja ütles neile, et nad peavad osalema püha õhtusöömaajal, sest see toob ta emale ülestõusmise elu.
Ta perekonna liikmed olid nõutud. Nad ei mõistnud, kuidas võib ta uskuda, et vein ja leib toovad tervise ja jõu kellelegi nii raskelt haigele inimesele. Nad lihtsalt ei saanud temast aru.
Aga Albert oli kuulanud mu kassetti “Tervis ja jõud püha õhtusöömaaja läbi” üha uuesti ja uuesti. Ta teadis, et kui me saame osa Isanda ihust, siis voolab meie ihusse Tema hävimatu elu.
Ta oli ka lugenud nelja evangeeliumi ja leidnud, et kõik neli autorit – Matteus, Markus, Luuka ja Johannes – olid oma kirjeldustesse kaasanud ka Isanda õhtusöömaaja. Ta oli kindel, et kui Jeesus pidi vajalikuks meile millestki neli korda rääkida, peab see tõde olema väga võimas.
Kuigi ta isa, õde ja õemees kõhklesid, nõustusid nad tegema nii, nagu ta ütles. Ta valmistas ette leiva ja veini ja kogu perekond läks intensiivraviosakonda.
Oli külm ja kõik vaikisid. Sellises paigas armulauda võtta tundus väga kummaline. Albert ei teadnud, mida teha ja hakkas lihtsalt keeltes palvetama.
Pärast seda kuulutas ta, et Jeesuse vermete ja murtud ihu läbi on ta ema terveks saanud. Ta astus lähemale ja pani oma ema suhu väikese leivaraasukese ja valas sinna veidi viinamarjamahla. Ta koges ruumis Jumala sulnist ja tugevat ligiolu ja teadis mingit moodi, et ta ema on terveks saanud. Ta lahkus sealt rahuga südames.
Aga midagi ei sündinud. Möödus üks päev, siis teine. Kolmanda päeva hommikul oli ta nagu ikka teel haiglasse ning läks sinna jõudes kohvikusse hommikusööki sööma. Seal olles sai ta kõne haiglaõelt. Too ütles tungival hääletoonil: “Albert, teie emaga on midagi juhtunud. Parem oleks, kui te tuleksite kohe siia.”
Ta ei teadnud, mida oodata. Aga mõte, mis ta peas ringi liikus, ütles, et ema ei saa surnud olla.
Ta tormas intensiivraviosakonda, paiskas ukse valla ja sööstis oma ema voodi juurde. Ta kummardus lähemale, et talle otsa vaadata ja kui ta nägi, et ema on teadvusel, vajus ta põlvili ja nuttis. Ta tõstis hääle ja kiitis Isandat. Kõik see, mida ta oli lootnud, mille pärast palvetanud ja mida Jumalalt uskunud, oli lõpuks sündinud.
Pärast seda hakkas ta ema seisund paremaks muutuma ja nädala pärast eemaldati kõik voolikud ja ta sai taas ise süüa.
Tänaseks on ta juurde võtnud vähemalt 15 kilo ja on voodist väljas, aitab oma tütrel küpsiseid küpsetada ja helistab sugulastele ja sõpradele, et rääkida neile Jeesusest. Arstid kartsid, et ta ei jää elama. Aga kui ta perekond sai ühes temaga osa Isanda lauast, täitis Jeesuse ülestõusmiselu ta ihu.

Tervenemine püha õhtusöömaaja läbi võib olla ka järk-järguline

Kuigi see kallis 75-aastane naine koges tähelepanuväärset imet, võib läbi püha õhtusöömaaja toimuv tervenemine ka järk-järguline protsess olla. Sellest osa võttes muutub su seisund aja jooksul paremaks. Mida rohkem sa sellest osa võtad, seda paremaks su seisund muutub.
Ma kogesin seda isiklikult. Aastaid tagasi oli mul üks nahahäda, mis mind häiris. Ma läksin arsti juurde ja ta ütles, et seda saab ravida, aga ravimil on kõrvalmõjud. Ma ütlesin: “Suur aitäh teile,” ja läksin minema.
Kui Jumal tervendab, siis see on palju parem. Sellel ei ole kõrvalmõjusid. Nii osalesin ma Isanda laual ja võtsin usu läbi vastu Tema murtud ihu täie õnnistuse minu jaoks selles valdkonnas. Ent algul ei näinud midagi sündivat.
Mõne aja möödudes lõpetasin ma selle asja Jumala ette toomise, aga jätkasin usus armulaual osalemist. Siis ühel päeval mõistsin ma, et olen täiesti terve. Ma ei oska öelda, millal see nahahäda täpselt kadus, aga ma tean, et kui ma jätkasin armulauast osasaamist, läks mu olukord lihtsalt kogu aeg paremaks. Selles puudus igasugune draama. See ei olnud tähelepanuväärne. Aga see oli sellegipoolest üleloomulik.

Isanda surma kuulutamise vägi

Üks püha õhtusöömaaja vähemtuntud aspekt on Isanda surma kuulutamise vägi. Paulus ütles: “Sest iga kord, kui te seda leiba sööte ja karikast joote, te kuulutate Isanda surma, kuni ta tuleb!” (1. Korintlastele 11:26).
Sa võid küsida: “Pastor Prince, mida me kuulutame Isanda surma kohta ja kellele me seda kuulutame?” Paulus ütles ühes teises kohas: “Ta riisus ülemustelt ja võimudelt relvad ning tegi nad avaliku pilke alusteks, võidutsedes nende üle Kristuses” (Koloslastele 2:15).
Nii et kui me meenutame Jeesuse surma, kuulutame samas ka vaimsetele ülemustele ja võimudele, et nad on relvituks tehtud, sest Tema on nende üle võidutsenud.
Mõned aastad tagasi omas üks meie koguduse abielupaar maja, mida enamik inimesi nimetaks kummistuslikuks. Õigem oleks öelda, et selles paigas luusisid ringi deemonid. See ei ole ebatavaline, sest tavaliselt kogunevad deemonid paikades, kus on aset leidnud traagilised vahejuhtumid, nagu surmajuhtumid ja mõrvad.
Üks üürnikest oli ehmunud, kuna ta perekond oli kaevanud, et nad näevad majas ringi liikumas mingit kuju. Mu kaks abipastorit ja üks diakon läksid sinna majja ja nad võtsid seal armulauda. Kui sa pead püha õhtusöömaaega, siis kuulutad sa deemonlikele vaimudele, et Jeesus valitseb.
Ja kui sa vabastad oma usu Jeesuse lõpetatud, täielikku ja täiuslikku töösse ristil, siis peab iga põlv nõtkuma ja iga keel tunnistama, et Jeesus on Isand. See tähendab, et kõik deemonid peavad põgenema. Seega puhastati see maja deemonitest lihtsalt seeläbi, et kuulutati Isanda surmas peituvat väge.
Sellest ajast peale ei ole enam kaebusi olnud. Abielupaaril on nüüd uus üürnik ja neil ei ole selles valdkonnas enam probleeme olnud.

Sul ei ole vaja osalemiseks pastorit

Jeesus ütles, et me võtaksime sageli armulauda. Seepärast peab selles midagi väelist peituma. Kas sa arvad, et Ta kutsus meid üles sageli tegema midagi, pidamata silmas meie õnnistust?
Need, kes usuvad selle ühe täiusliku ohvri väesse ristil, teavad, et Tema laual leidub külluses Ta tervise, jõu ja alalhoiu õnnistusi.
Kui sa oled usklik, siis oled ka preester (1. Peetruse 2:9). Seepärast võid sa osa võtta Isanda lauast ja isegi jagada seda teistele. Selle tegemiseks ei vaja sa pastorit.
Koguduses teeme seda meie, pastorid, sest me oleme inimeste üle vaimsed juhid ja asjade tegemises peab valitsema kord.
Aga väljaspool kirikut oled sina kui kuninglik preester kõlbulik sellest ise osa saama. Tee seda nii, nagu Jeesus ütles – sageli. “Kui sageli?” küsid sa võib-olla. Nii sageli, kui sul on vaja. See sõltub sellest, kui palju sa tahad Ta tervist ja jõudu.
Ma ei ütle, et sa peaksid sellest iga päev osa saama. Aga kui sa oled haige, siis soovitan ma, et sa murrad leiba iga päev.
Ma tean inimesi, kes on nii radikaalsed, et nad võtavad seda kui arstirohtu – kolm korda päevas. Ja kas tead mis? Nad näevad radikaalseid tagajärgi.
Mõned inimesed ütlevad: “Pastor Prince, ära ole äärmuslik.” Need meie seast, kes usuvad Jumalasse ja Ta Poja täiuslikku töösse Kolgatal, ongi äärmuslikud – äärmiselt õnnistatud. Sellepärast osale sellel, sest püha õhtusöömaaeg on Jumala tervise ja jõu kanal sinu jaoks.

3. Ära karda osaleda

Jumal on teinud oma rahvale jumalikus tervises käimise tõeliselt lihtsaks. Me peame lihtsalt tulema Tema laua äärde, uskuma, et Tema murtud ihu läbi on tulnud meile tervis ja armulaual osalema. See on nii lihtne, ometi väga võimas.
Sellepärast on püüdnud kurat koguduselt seda tõde ära varastada, pannes kristlasi uskuma, et nad ei peaks osalema. Ja ta teeb seda seeläbi, et paneb nad uskuma, et nad on vääritud tulema Isanda laua äärde. See ekslik mõtlemine lähtub suuresti järgnevate salmide väärtõlgendusest.

1. Korintlastele 11:29–30
… sest kes sööb ja joob [NKJV: vääritul viisil], see sööb ja joob enesele nuhtlust, kui ta enesele ei anna aru sellest ihust. Sellepärast on ka palju nõrku ja põdejaid teie seas ja paljud on läinud magama.

Kui ma olin noor kristlane, öeldi mulle: “Ära tule Isanda laua äärde, kui su elus on pattu. Kui sa oled vääritu ja osaled, on sul süü ihust ja verest ja sa jood enesele nuhtlust.”
Ma ei olnud kindel, mida see kõik tähendas, aga sellest piisas minu hirmutamiseks. Ja mulle öeldi alati: “Uuri ennast kindlasti, et näha, kas su elus on pattu. Ja ole kindel, et sa tunnistad kõik oma patud, enne kui tuled.”
Ma ei julgenud kunagi osaleda, sest ma mõtlesin alati: “Äkki on mu elus mõni patt, mida ma ei ole tunnistanud?” Mitte et ma oleksin elanud patus, vaid ma ei tahtnud riskida.
Mis siis, kui ma unustan tunnistada ühe patu? Mind tabab kohtumõistmine, kas pole? Ja mu ema ei kasvatanud kohe kindlasti lolli. Seepärast otsustasin ma mitte osaleda, lihtsalt enda kaitseks. Iga kord, kui minu poole saadeti armulaua elemendid, saatsin ma need lihtsalt edasi.
Ma mõtlesin, et mulle on parem, kui ma ei osale. Aga iroonia on selles, et Isanda laual osalemata jäin ma ilma Jumala tervise, tervenemise ja õnnistuse allikast minu jaoks. Käsumeelne ja väär õpetus on väga kahjulik, sest see ei lase meil vastu võtta seda, mis Jumalal on meie jaoks.

Mida tähendab vääritul või kõlvatul viisil osalemine

Lugegem, mida ütles Paulus, et võiksime osaleda väärilisel viisil.

1. Korintlastele 11:27–29
Sellepärast: kes iganes seda leiba sööb või Isanda karikat joob kõlvatult, sellel on Isanda ihust ja verest süüd. Aga inimene katsugu ennast läbi ja nõnda söögu ta seda leiba ja joogu sellest karikast; sest kes sööb ja joob [kõlvatult], see sööb ja joob enesele nuhtlust, kui ta enesele ei anna aru sellest ihust.

Kõigepealt ütleb ta 29. salmis, et kui sa sööd ja jood kõlvatult, tood sa enda peale nuhtluse. Teeme ühe asja selgeks. Sõna ‘kõlvatult’ on määrsõna, mis tähendab, et see muudab tegusõna tähendust.
Käesoleval juhul kirjeldab ‘kõlvatult, vääritult’ söömist ja joomist. See ei kirjelda isikut, kes sööb ja joob. Seega ei öelnud Paulus, et kui sa oled kõlvatu inimene, siis ära osale.
Ent kogudus on seda õpetust kuidagi valesti tõlgendanud ja nüüd ütlevad kristlased: “Kui sa oled kõlvatu, siis ära osale.” Nad ütlevad: “Kui sinu elus on pattu, ära tule Isanda laua äärde, muidu jääd sa nõrgaks ja haigeks ja sured enneaegselt.” Nad on muutnud needuseks selle, mis on mõeldud olema õnnistus.
Me kõik, kes tuleme Isanda laua äärde, oleme niikuinii vääritud ja oleme saanud kõlvulisteks ainult Tema vere läbi. Ainult Jeesuse surm teeb meid kõlvuliseks osa saama. Paulus ei öelnud, et me ei peaks osalema, kui me oleme kõlbmatud. Ta ütles, et me ei peaks osalema kõlvatul viisil.
Mida tähendab kõlvatult osalemine? Loe salmi 29 ja sa näed ise, et kui sa ei anna endale aru Isanda ihust ehk teisisõnu, ei mõista selle tähtsust, siis sööd ja jood sa kõlvatul viisil.
Korintlased osalesid kõlvatult, sest nad ei tunnustanud seda, et Isanda murtud ihu oli mõeldud tooma neile tervist ja jõudu.
Ja koheldes püha õhtusöömaaega rituaalina, jäid nad õnnistusest ilma. Nad ei mõistnud leiva tähtsust. Nad ei teadnud, miks nad osalevad. Seda tähendabki kõlvatul viisil osalemine.
See, millisel viisil me osaleme, määrab ära selle, kas me kogeme Isanda ihu õnnistusi. Kui sinu hoiak on selline: “See on lihtsalt tükk leiba,” siis selleks see ka jääb. Ja me oleme jätnud ennast ilma leiva eluandvast mõjust Tema laua ääres.
Paulus kirjeldas üksikasjalikumalt seda viisi, kuidas korintlased osalesid. Vaatame seda lähemalt.

1. Korintlastele 11:20–22
Kui te nüüd kokku tulete, siis ei ole Isanda õhtusöömaaja pidamist; sest sööma asudes võtab igaüks enne iseenese toidu ära, ja mõni jääb ilma ja mõni joob liiaks. Kas teil ei ole kodasid, kus te võite süüa?

Ta hurjutas neid kõvasti, sest kui nad tulid Isanda laua äärde, siis need, kes olid näljased, rüselesid, et oma osa kätte saada. Ja teised jõid ahnelt veini, kuni jäid purju.
Seega ei öelnud Paulus, et kui su elus on pattu, siis ei tohi sa osaleda. (Palun ärge saage minust valesti aru. Ma olen patu vastu, aga Paulus ei puuduta oma õpetuses hetkel seda teemat.) Ta ütles meile, et me osaleksime õigel viisil, mis tähendab selle tunnustamist, et Isanda ihu murti sellepärast, et meie oma võiks terveks saada. Ära võta Isanda lauast sellepärast osa, et oled näljane. Kui sa oled näljane, siis söö kõigepealt kodus.
See, mida Paulus käskis korintlastel teha, oli anda enesele aru sellest väest, mis on Isanda murtud ihus. Ta õpetas meile, et kui me ei anna endile Isanda ihust aru, siis ei peaks me osalema, sest siis ei taotle me usu läbi seda, mis Jeesus meie eest on teinud.
Ja kui me seda ei tee, siis me muudame Tema töö ristil mõjutuks ja jõuetuks – vähemasti mis puutub meisse.
Kui sa ei anna endale Tema ihust aru, siis põlgad sa tegelikult Tema ristitööd. Vine’i seletaval sõnaraamatul on öelda järgmist vääritult osalemise kohta:

Vääritult – anaxios NT:371, kasutatakse 1. Korintlastele 11:27 Isanda lauast vääritu osavõtmise kohta, s.t suhtumist sellesse kui tavalisse söömaaega, leiva ja karika tavalisteks asjadeks pidamist, mitte mõistes nende pühalikku sümboolset tähtsust.

Jeesus tahab, et me võtaksime leiva ja usuksime, et Tema ihu murti sellepärast, et meie ihud võiksid saada terveks. Ja kui me anname sellest endile sellisel viisil aru, siis osaleme vääriliselt.
Kui sa tuled Tema laua äärde ja vabastad oma usu Isanda ihusse, siis saad sa osa tervenemise, tervise ja jõu õnnistustest. Ja sa oled tugev ja terve ning elad kaua.

Mida tähendab enda läbi katsumine

Teiseks öeldi mulle, et enda läbi katsumine tähendab seda, et ma kontrolliksin, kas mu elus ei ole patte ja siis tunnistaksin need kõik üles.
Et seda väärarusaama korrigeerida, peame mõistma Pauluse väite konteksti. Ta käsitleb vääritult söömise ja joomise probleemi.
Järelikult rääkis ta korintlastele, et nad peaksid end läbi katsuma, nägemaks, kas nad söövad ja joovad väärikal viisil. Mitte kusagil pole öeldud, et ta käskis neil end selleks uurida, et näha, kas nende elus on pattu.

1. Korintlastele 11:27–29
Sellepärast: kes iganes seda leiba sööb või Isanda karikat joob kõlvatult, sellel on Isanda ihust ja verest süüd. Aga inimene katsugu ennast läbi ja nõnda söögu ta seda leiba ja joogu sellest karikast; sest kes sööb ja joob [kõlvatul viisil], see sööb ja joob enesele nuhtlust, kui ta enesele ei anna aru sellest ihust.

Vaadates veel kord seda kirjakohta, on selge, et Paulus ütleb – inimene peab ennast läbi katsuma, et näha, kas ta sööb ja joob väärikal viisil, et mitte süüa ja juua enesele nuhtlust.
See on nii lihtne, aga jutlustajad on juba nii kaua teinud kristlasi araks ja patuteadlikuks, samas kui Jumal tahab, et me oleksime teadlikud Tema Pojast. Ta tahab lihtsalt seda, et me uuriksime ennast, nägemaks, kas me suuname oma usu Tema Poja töösse ristil meie eest.

Mida tähendab enesele nuhtluse joomine

Kolmandaks ei tähenda 29. salmis olev nuhtlus Jumala viha või raevu, nagu mina tavatsesin mõelda. Mõningates ringkondades usuvad inimesed ikka veel, et see nuhtlus või kohtumõistmine tähendab siin seda, et Jumal saadab nad põrgusse. See tõlgendus on väär.
Kreekakeelne sõna, mida siin on kasutatud, on krima, mis tähendab jumalikku kohtuotsust. Kui Aadam tegi Jumala vastu pattu, tabas inimkonda jumalik kohtuotsus. Selle jumaliku kohtuotsuse mõned tagajärjed on nõrkus, haigus ja surm.
Nii kaua kui me oleme siin maa peal, alluvad meie ihud vananemisprotsessile, mis on osa sellest jumalikust kohtuotsusest. Meie kõigi ihud kuluvad iga päev. Meie ajurakud surevad iga päev.
Püha õhtusöömaaeg on Jumala lahendus meie jaoks, kuidas korvata seda kulumist. Ja tagajärgi näevad isegi su sõbrad. Nad hakkavad sinult küsima: “Kuule, miks tundud sa üha noorem ja noorem välja nägevat? Sa ei näi üldse vananevat!”
Ühel päeval, kui me taevasse jõuame, on meil täiesti uued ihud, mis ei vanane mitte kunagi, mis ei väsi mitte kunagi ega näe mitte kunagi halvad välja. Seni aga on Isanda laud viis, kuidas Jumal aitab meil korvata seda vananemisprotsessi ja käia jumalikus tervises. Iga kord, kui sa osaled, tühistad sa needuse või jumaliku kohtumõistmise mõju oma ihus.

Kurat ei saa vastu neile, kes usuvad Isanda murtud ihu väesse

Ma usun, et kurat on kaua aega püüdnud pimestada kogudust Isanda ihu väe suhtes. Ja seda sellepärast, et ta teab – ta ei saa vastu neile, kellel on usku Jeesuse murtud ihu väesse.
Lubage ma esitan teile näite selle kohta, kuidas üks koguduse liige seisis silmitsi vaimse rünnakuga, aga võitis selle ära Isanda laua läbi.
2003. aasta lõpus organiseeris mu kogudus mitmeid reise Iisraeli. Iga reisirühm koosnes saja kahekümnest inimesest. Ühtekokku külastas püha maad tuhat viissada inimest. Ühel reisil tekkis ühel kahekümnendates naisel, Suwenil, Iisraeli lennates süvaveeni tromboos.
See on harvaesinev olukord, mis tuleneb verehüübest sügaval asetsevas reie- või jalaveenis. Seda kutsutakse turistiklassi sündroomiks, kuna mõnedel inimestel areneb see olukord, kui istmed on kokkulitsutud ja niiskustase on madal. Moodustub vereklomp, mis kopsu jõudes võib põhjustada hingamishäireid. Ja kui see sünnib, võib tagajärjeks olla surm.
Suwen tundis lennu ajal valu paremas sääremarjas. Lennukist väljudes kukkus ta äkitselt kokku. Ta silmad läksid pahupidi ja ta suust hakkas tulema vahtu. Lennufirma personal oli äärmiselt professionaalne ja kutsus otsekohe kiirabi, et viia ta haiglasse.
Teel haiglasse jäi ta süda äkki seisma. Vereklomp oli liikunud ta jalast südamesse ja lõpuks ühte ta kopsu, mis põhjustas südameseisaku. Kui kiirabiauto jõudis Assaf Harofehi haiglasse, oli ta juba siniseks läinud. Ta sõidutati õnnetusjuhtumite ja kiirabiosakonda, kus teda püüti elustada.
Arstid palusid ta lähimatel sugulastel kohale tulla, sest nad ei uskunud, et ta jääb ellu. Nad olid valmis teda surnuks kuulutama, aga imekombel õnnestus neil viimasel katsel ta süda taaselustada.
Ent ta oli kriitilises seisundis, kuna klomp tegi hingamise raskeks. Ta ei olnud teadvusel ja ta ninas ning kõris oli igasuguseid torusid. Arstid jälgisid teda hoolikalt, kartes, et klomp võib põhjustada hingamishäireid.
Selsamal õhtul võtsid ta abikaasa, õde ja õemees, kes kõik usuvad veendunult Isanda ihu tervisttoovasse väesse, koos osa Isanda lauast, kuulutades naise ihule tervist ja jõudu.
Mina olin sel ajal koos oma juhtidega teises Iisraeli otsas ja sain tema juurde tulla alles neli päeva hiljem. Kui me jõudsime haiglasse, teatasid arstid perekonnale, et ta olukord on halvemaks muutunud. Me võtsime koos juhtidega armulauda ja kuulutasime Suweni üle Isanda murtud ihu õnnistust.
Järgmisel päeval tuli ta teadvusele ja arstid, kes vereklompi hoolega jälgisid, ei suutnud seda enam leida. Nad ei teadnud, mida arvata ega julgenud olla liiga optimistlikud.
Nad hoidsid teda pideva järelvalve all, aga kuigi nad otsisid päevast-päeva seda vereklompi, ei suutnud nad seda leida. Samal ajal hakkas ta muutuma tugevamaks. Nädala pärast lasti ta haiglast välja.
Kui ta oli haiglast lahkunud, liitus ta järgmise reisirühmaga ja külastas Jeesuse hauda, kus leidis aset Isanda ülestõusmine.
Pärast kogu seda lugu rääkisid ta perekonnaliikmed, et nad algul kartsid ja olid segaduses. Ent saadud õpetuse tõttu teadsid nad, et see ei ole Jumala töö, vaid kuradi rünnak.
Neid julgustas väga Alberti ema tunnistuse meenutamine, kes sai terveks siis, kui võttis intensiivraviosakonnas leiba ja veini. Seepärast olid nad veendunud, et Isanda laual osalemise läbi tuleb Suwenile tervis ja jõud.

Söömises on vägi

Me kogeme keset pingelist vaimset rünnakut võitu, kui me usume, et see, mis Jeesus tegi ristil, on suurem kui ükski kuradi rünnak. Ja kui me kord mõistame, kui palju Jeesus kannatas, et meie ihud võiksid olla terved, siis me oleme kindlad, et Tema murtud ihust osasaamine toob meie ihule tervenemise.
Kui sa leiad ikka veel, et sul on raske uskuda, et väikese leivaraasukese söömine võib tuua su ihule tervise ja jõu, siis las ma juhin su tähelepanu Eedeni aias toimunule. Seal sõi Aadam lihtsalt vilja ja terve inimkond langes pea ees pattu. Ta patt oli see, mis tõi haigused ja lõpuks surma.
Seetõttu kavandas Jumal oma halastuses ja tarkuses täiusliku lahenduse. Kuna Aadama lihtne söömistoiming tõi haiguse ja surma, siis määras Ta, et lihtne leivaraasukesest osasaamine toob Ta rahvale tervise ja jõu.

Püha õhtusöömaajast osasaamine

Võtame nüüd osa Isanda lauast ja vabastame usu andestuseks ja tervenemiseks.
Enne osalemist on sul hea teada, et Jumal tahab, et “kõigis asjus sinu käsi hästi käiks ja sa oleksid terve, nõnda nagu su hingegi lugu on hea” (3. Johannese 1:2).
Valmista ette leib ja vein ja ära kiirusta. Pea meeles, et see ei ole rituaal. Sa oled taas isiklikult kogemas Tema armastust sinu vastu.
Kuule Teda ütlemas sulle: “Võta, söö. See on minu ihu, mis on sinu heaks murtud.” Näe Tema silmi armastusest põlemas, kui Ta sulle ütleb: “See karikas on uus leping minu veres, mis on sinu eest valatud.”
Näe Isandat kandmas kõiki su patte ja haigusi. Ta võttis ristil sinu patud oma ihule. Näe Teda võtmas oma ihule ka sinu füüsilisi vigasid. Kui sul on kasvaja, siis näe seda kasvajat Tema ihul. Olgu su haigus milline tahes, näe seda Tema ihul. See ei ole enam sinu peal. Näe endale tulevat Tema tervist.
Tõepoolest võttis ta enese peale sinu patud ja kandis sinu haigused! Seega, kui sa osaled, siis vabasta oma usk leiba ja veini.

Hoia leiba käes ja ütle nii:

Tänu Sulle, Jeesus, Su murtud ihu eest. See on tervenemiseks mulle, mu abikaasale ja mu lastele. Tänu Sulle, et Sinu vermete läbi, selle peksu läbi, mida Sa kannatasid, nende piitsahoopide läbi, mis langesid Su seljale – me oleme täiesti terved. Ma usun ja võtan vastu. (Söö leiba.)

Järgmiseks võta kätte karikas ja ütle nii:

Tänu Sulle, Jeesus, uue lepingu eest, mis on tehtud Sinu veres. Sinu veri on toonud mulle andestuse ja pesnud mind igast patust. Ma tänan Sind, et Sinu veri on teinud mind õigeks. Ja juues saan ma osa õigete pärandist, milleks on alalhoid, tervenemine, jõud ja jõukus ja rõõmutsen selle üle. (Joo veini.)

Tänu Sulle, Jeesus. Ma armastan Sind, sest Sina armastasid mind enne.


Copyright Joseph Prince, 2006. Tõlkinud HJ.