Paavst Johannes Pauluse II surm on tähtis sündmus, sest me kõik oleme kaotanud ühe meie aja kõige silmapaistvama juhi. Ma ei ole paavstluse pooldaja ega arva, et ühtki inimest maa peal peaks kutsuma "kirikupeaks", mis on üksnes Kristusele õigusega kuuluv koht. Ent ma ei kahtle, et Johannes Paulus II oli jumalamees, kelle eest kõik kristlased peaksid tänulikud olema ja keda õigustatult taga leinama. Mitte ta ametinimetus, vaid ta isiksus oli see, mis tegi ta suuremaks rooma katoliku kirikust, nii et temast sai kogu kirikut – tegelikult kristlust kui sellist – õnnistanud ja edasiviinud juht. Ta oli üks meie aja suurimaid juhte ja tema kaotamine oli suureks löögiks.

Ma olen aastaid öelnud, et Johannes Paulus II tõmbas prohvetlikult niiti, mis algatas kommunismi kokkukukkumise. Ta seisis vabaduse ja inimväärikuse eest sellise otsustavusega, mida võib vaid mõnede väheste kohta öelda. Ta seisis ka kompromissitult elu eest, olles vastu abordi julmusele. Ühes oma kõige viimases avalduses kutsus ta Ameerikat üles pidama kalliks Terri Schiavo elu.

Johannes Paulus II astus ka tähelepanuväärse ja pretsedenditu sammu, paludes vabandust selle eest, et katoliku kirik on taga kiusanud protestante ja juute, samuti ta ajaloolise rolli eest teiste inimgruppide rõhumisel. Ta tegi seda vaieldamatu siirusega, kuigi see oleks võinud põhjustada kirikule suuri poliitilisi ja õiguslikke probleeme. Aga ta tegi seda, kuna see oli tõsi ja selle tegemine õige. Selle asemel, et avada ust probleemidele, suurendas see maailma lugupidamist ja usaldust Johannes Paulus II, katoliku kiriku ja isegi kristluse kui sellise vastu tervikuna.

Paavst Johannes Paulus II armastas Püha Vaimu ja artiklis, mille me ka avaldasime oma "Morning Star Journal" nimelises ajakirjas, julgustas ta kõiki katoliiklasi taotlema Püha Vaimu ande. Tema ametiaja jooksul sai rohkem kui sada miljonit katoliiklast karismaatikuteks ning sündis uuesti ja sai Püha Vaimuga ristitud. Paavst Johannes Paulus II hoidis risti au sees ja püüdis palvetada lakkamata.

Mind on süüdistatud selles, et olen paavstluse pooldaja ja samas ka katoliikluse vastane. Ma ei ole kumbagi. Mul on fundamentaalseid probleeme mõnede katoliku kiriku õpetustega, mida ma näen olevat selges ja põhimõttelises konfliktis Pühakirjaga, aga see on sellepärast, et ma olen oma katoliiklastest vendade ja õdede poolt, mitte nende vastu. Mul on katoliiklastest sõpru, kelle lähedust Kristusele ma kadestan. Ma ei kõhkle nendega mitte nõustuma mõnedes õpetuslikes küsimustes ja toimingutes, aga samas armastan ma neid väga ja nende sõprus ja usk Isandasse on mind suuresti õnnistanud. Ma armastasin ja imetlesin paavst Johannes Paulus II. Ta oli üks meie aja suurimaid jumalamehi.

Kui sa tunned sedasama, siis mõtle sellele, kuidas teda austada selle läbi, et sa sirutud üle barjääride, nii nagu tema seda tegi. Saada oma piirkonna katoliku kirikutele kaastundeavaldus karjase kaotuse pärast, samal ajal avaldades kogu koguduse ja terve maailma ees tunnustust kõigele sellele, mida ta tegi.

Copyrighted by MorningStar Publications, used by permission
For more information: Morningstarministries.