Kiitke Isandat! Ma kiidan Isandat kogu oma südamest, õigete kogus ja koguduses.
Laulud 111:1
Kord aastaid tagasi sõitsin autoga ja olin omis mõtteis, kui äkki tuli mu üle Jumala Vaim. Ta tuleb mu üle kõige tavatumais paigus! Siis Ta ütles mulle: “Poeg, kogudusel on millestki väga puudu.”
Küsisin: “Mis mõttes “millestki puudu”?”
Ta vastas: “Mu lapsed üldiselt armastavad Mind, kuid nad elavad vaesuses, haiguses ja lüüasaamises. Nad ei ela taevastes õnnistustes, kuna nad ei ülista Mind piisavalt.”
“Seda Sa ütlesid küll õigesti,” kostsin mina. “Tegelikult ma tean terveid kogudusi, kes ei võta üldse aega Sinu ülistamiseks. Pastorid ei ütle iialgi, et nüüd me ülistame Jumalat lihtsalt sellepärast, et Ta on Jumal. Nad õpetavad rahvast lihtsalt koguduses käima, laulma paar laulu ja kuulama, kuidas nende koor laulab laulu või kaks, kuid nad kunagi ei ülista Sind päriselt.”
Siis Ta ütles mulle: “Ja ega sina ka ei ülista.”
Kõik, mis ma suutsin öelda, oli: “Kas see on tõsi?”
Ta jätkas: “Sa reisid mööda maad ringi Minu Sõna kuulutades. Sa õpetad usku ja usu tunnistamist ja palvetad haigete eest. Kuid sa pead rohkem Mind ülistama ja sa pead õpetama Mu rahvast Mind ülistama veelgi enam. Mina olen nende Jumal ja nemad on Minu lapsed. Kui sa õpetad Mu lapsi Mind enam ülistama, teen Ma nende jaoks suuri ja võimsaid asju.”
Selleks hetkeks olin juba pisarais. Alati, kui Isand mulle näitab, et hakkan õigelt teelt ära vajuma, parandan ma meelt ja nutan. Ei läinud mööda kaua aega, kui uurisin järele, mis on Piiblis ülistuse kohta öeldud ja hakkasin sellest õpetama.
Jumal tahab, et sa elaksid ülikülluslikku elu
Kas tead, et ma leidsin, et Jumal tahab mind õnnistada! Ta tahab anda mulle rahu ja kindlustunnet. Ta tahab anda mulle tugevust ilma kurbuseta. Kas tead, et Ta tahab sama ka sinu jaoks?
Selline haige, vaesusest piinatud, nõrk, segaduses ja vussikeeratud elu, mida mõned usklikud elavad ei ole küll elu, mille Jumal meile on valmistanud. Jumal on meile valmistanud üliküllusliku elu.
Sa ütled võib-olla: “Aga vend Norvel, mu lapsed on tagasilangenud. Mu mees on haige ja arstid ei anna talle mingit lootust. Olen küsinud endalt, et miks on kõik need asjad minuga sündinud? Miks Jumal kunagi minu heaks midagi ei tee?”
Kui palju oled sa võtnud aega Jumala ülistamiseks viimase kuu aja jooksul?
Sa ütled: “Ma ei olegi Teda ülistanud, aga ma käin heas koguduses ja mu pastor on kena inimene.”
Ma ei kahtlegi selles, et sa käid heas koguduses ja su pastor on kena inimene, aga mis on sel kõigel sinuga pistmist? Su pastor ega su kogudus ei saa Jumalat sinu eest ülistada. Sinul endal peaks olema Jumalaga osadus.
Võib-olla sa ütled: “Aga vend Norvel, ma olen päästetud ja Püha Vaimuga ristitud juba kolmkümmend aastat. Jumal teab, et ma armastan Teda.”
Sa ei vastanud mu küsimusele. Kas sa üldse oled Jeesust viimase kuu aja jooksul ülistanud? Kas sa oled põlvitanud Tema ees ja nimetanud Teda oma Päästjaks, oma Tervendajaks ja Imede Tegijaks? Kas sa oled tänanud Teda selle eest, et su nimi on taevas kirja pandud? Kas sa oled rääkinud Talle, kui imeline Ta on ning oled sa kummardanud Teda ja ainult Teda?
“No ausalt öeldes ei ole küll.”
Seega oled sa jäänud ilma ülirikkalikest taevastest õnnistustest! Ülistus on Jumala jaoks nii tähtis!
Jumalale valmistavad Ta lapsed suurt heameelt, kui Ta vaatab alla ja näeb neid Ennast kiitmas ja ülistamas. Ta lahendab nende probleemid. Ta annab neile kõike, mida nad vajavad ja soovivad sellest, mis Piiblis on. Ta täidab nende südameigatsused. (Laul 37:4)
Pole vahet, mis probleemid sul parasjagu on. Küll Jumal teab, mida ette võtta. Mina ei tea, mida teha, aga Jeesus teab. Ta teab kõike sinu kohta, Ta on su loonud. Ta armastab sind ja tahab sind õnnistada. Sinu käest ootab Ta ainult seda, et Sa ülistaksid Teda selle eest, kes Tema on ja kiidaksid Teda selle eest, mida Ta on teinud. Kiitus ja ülistus on kui kaksikud, kes on üksteisega seotud.
“Tule Mu ette üksinda”
Kui Jumal ilmutas mulle mu olukorda, ütlesin: “Ma ei tea, kuidas on kogudusega, Jeesus, aga mina kavatsen muutuda.” Ma ei muutunud just üleöö, aga teatud ajaperioodi möödudes harjusin käima üksinda tagatoas, kus põlvitasin ja lihtsalt üksinda Jumalat ülistasin.
Ma reisisin üle kogu maa, kõneldes tuhandetele inimestele. Kuid kuni selle päevani ei olnud ma üldse veetnud aega üksinda tagatoas Jumalat ülistades. Muidugi palvetasin ma enne koosolekuid, üritades saada võidmist Tema käest ja püüdsin oma elu igati õigesti elada. Kuid ma ei veetnud seda olulist aega üksinda oma toas, kus keegi inimene ei näe.
Kui sinu ümber peab alati olema kamp inimesi, enne kui sa saad Jumalat ülistama hakata, siis ei ole su suhted Jumalaga just kõige paremas korras. Sul ei ole vaja enda kõrvale inimest, kui hakkad Jumalat ülistama. Su ülistus ei valmista Talle enne täielikku heameelt, kui Ta näeb sind seda üksinda tegemas.
Kui tahad, et Jumal sind võimsalt õnnistaks, hakka Teda ülistama üksipäini oma magamistoas. Muidugi on Jumalal hea meel ka selle üle, kui sa Teda koguduses ülistad, kuid koguduses enne jutlust lauldavad laulud on vaid sinu treenimiseks. Ainult sellega asjad ei piirdu. Ka üheskoos laulmine meeldib Jumalale, aga sa pead jõudma niikaugele, et otsustad olla üksinda koos Temaga – vaid Jumal ja sina.
Sa ei saa elada selles osaduses, mis su emal on Jumalaga. Sa ei saa elada selles osaduses, mis su isal on Jumalaga. Sa ei saa elada selles osaduses, mis su pastoril on Jumalaga. Sul endal peab olema osadus Temaga ja kui sa ei õpi esmatähtsaid asju esimeseks panema, ei ole see suhe sulle eriti tähtis. “Otsige esiti Jumala riiki ja tema õigsust ja kõiki neid asju lisatakse teile pealekauba” (Mt 6:33).
Kui paned esmatähtsad asjad esimesteks, ei lähe mööda kaua aega, kui Jumal hakkab sind uuel viisil külastama. Sul oleks kogu aeg nagu midagi magusat suus. Atmosfäär su ümber hakkab lõhnama kui roosid, sest Jeesus on Saaroni Roos (Ül 2:1).
Kui ma vaid suudaksin panna sind uskuma Matteuse 6:6 kirjakohta, mis ütleb, et kui Jumal näeb sind salajas palvetamas, siis tasub Ta sulle avalikult, näeksid sa ka ise selle kirjakoha tõekssaamist. Kui inimesed, kes seda raamatut loevad, hakkavad tõepoolest üksinda Jumalat ülistama, hakkan ma saama neilt kirju järgmisel aastal ja ülejärgmisel aastal ja üleülejärgmisel aastal, kus on kirjas: ”Vend Norvel, ma ülistasin Jumalat terve aasta ja nägin mõningaid imesid juhtumas, aga nüüd on mu elu hakanud täielikult muutuma. Elu ei ole minu jaoks enam üks raske heitlus. Jumal laseb oma õnnistustel minu peale sadada. Ma suudan vaevalt neid kõiki vastu võtta.”
Sellest päevast alates
Kas sa oled nüüd valmis selle jaoks? Alates päevast, mil hakkasin Jumalat ülistama, ei ole mul olnud mitte mingisuguseid finantsprobleeme. Olen isegi ostnud piiblikoolile kinnisvara. Juba aasta möödudes oli meie teenistusel raha, et kõige eest maksta. Me ei pidanud kordagi isegi ohvriandi üles võtma!
“Sa tahad öelda, et hoonega seotud arvete maksmiseks ei olnud vaja ühtegi ohvriandi üles võtta?”
Kallis inimene, ma tahan sulle öelda, et meil on nüüd neli Jumala koda – neljanda ehituse lõpetame iga hetk – ja mul ei olnud kunagi tarvis korraldada korjandust nende ehitusku-lude katmiseks.
Sa küsid: “No kust see raha siis tuli?”
Ma ei tea. Lihtsalt tuli. Seminaridele, kus õpetamas käisin, saatis Jumal inimesi, kes ütlesid mulle: “Vend Norvel, olin kodus ja palvetasin ja Jumal käskis mul sõita siia teise osariiki ja anda sulle kümne tuhande dollariline tðekk.”
Ma ei ole elanud oma elu küll alati sajaprotsendiliselt õigesti. On olemas ainult üks Jeesus ja mina see ei ole. On ainult see Üks, kes ei teinud mitte ühtki viga ja mina see ei ole. Aga kui sa kasvõi prooviksid teha seda, mida Tema sulle ütleb, siis Jumala õnnistused tabavad sind, jah, tõepoolest tabavad sind.
Ühel aastal ma kõnelesin koosolekusarjal Columbuses, Ohio osariigis. Jõudes ööbimispaika, ütlesin ma pastorile, et ma ei saa kohtuda temaga lõuna ajal, vaid hoopis õhtul.
Kogu pärastlõuna veetsin oma toas Jumalat ülistades. See kestis vist umbes viis-kuus tundi. Samal õhtul, kui pidin jutlustama, tegin oma suu lahti ja Jumal hakkas mulle Piiblit ilmutama ja avama. Oleksin võinud õpetada Piiblist kasvõi kümme tundi järjest sellesse kordagi vaatamata. Kõik lihtsalt tuli mulle ilmutusliku teadmise kaudu, nii et seda on sul praegu raske isegi uskuda. Tahan öelda, et see lihtsalt voolas esile mu seest.
Ja võidmine … ma vaevalt suutsin seda kanda. Arvasin, et nüüd Jumal võtab mu taevasse. Ma olin nii võitud, et esimesel hetkel sain üldse vaevalt rääkidagi! Üks jutlustaja, kes istus pastori kõrval, ütles talle: “Norvel on nii tugevalt võitud. Ma ei mõista, kuidas ta veel püsti seisab. Ta võib iga hetk pikali maha kukkuda!” Selle koosoleku ajal liikus Püha Vaim väelisel moel. On hämmastav, mida Tema saab teha, kui sa kuuletud Ta Sõnale ja ülistad Teda.
Tee kiitmisest ja ülistamisest oma elustiil
Võib-olla sa tahaksid leida spetsiaalse aja ja koha Jumala ülistamise jaoks. On hea, kui leiad sellise koha; see sõltub sinust. Mina nii ei tee, aga sina võid, kui tunned, et peaks niimoodi tegema.
Kui määrad ühe aja – ütleme näiteks kell 6 hommikul või kell 9 hommikul, et Jumalat ülistada, siis ära hiljem ütle: “Ma ülistasin Jumalat tund aega täna hommikul, nii et nüüd on tänane ülistus tehtud. Nüüd saan millegi muuga tegeleda.” Ei, pigem peaksid sa olema valmis ülistama Jumalat ükskõik mis kellaajal.
Ma ei ütle sulle, et sa peaksid igal hommikul tõusma kell 5 ja siis ülistama Jumalat kuni kella 9-ni. Ja sa ei pea ka minema iga päev kella kolme ajal näiteks tammepuu alla, et siis seal kolm tundi Jumalat kiita.
Ma olen kõiki sarnaseid asju juba proovinud ja see kõlab küll tublilt ja religioosselt, aga kurb on selle asja juures, et su süda ei lähe kunagi sellega kaasa. Võib tulla päev, kus sa ei saa just täpselt kell 3 oma tammepuu alla minna ja seal kolm tundi palvetada. Mõistad?
On hea otsus eraldada kindel aeg ja koht Jumala kiitmiseks ja ülistamiseks, kui sulle nii meeldib. Ega ma selle vastu ei olegi. Aga ära kunagi lase mingil graafikul ega konkreetsel palvetamiskohal panna enda peale sundust või orjaiket. Lihtsalt las kiitmine ja ülistamine saada sinu elustiiliks.
Ma ülistan Jumalat regulaarselt, aga ma ei ole eraldanud konkreetseid kellaaegu selle jaoks. Ma püüan võtta aega Tema ülistamiseks vähemalt kaks, kolm, neli korda päevas. Isiklikult ma ülistan Jumalat näiteks alati mõnda aega pärast ärkamist.
“Kui pikalt, vend Norvel?” küsivad inimesed minult.
Ma ei tea, kui pikalt. Ma ei jälgi kella pealt, kui kaua ma Jumalat juba ülistanud olen. Ma sain sellistest kammitsatest juba ammu vabaks! Varem ma ülistasin Jumalat ainult pühapäeviti kella 11 kuni 12. Aga kui me kella 12-ks ei lõpetanud, jõudsid teiste koguduste liikmed meist varem kohvi jooma!
Jumal ei kanna kella. Kõik aeg kuulub Temale. Kui sa tahad Jumalat igal hommikul ülistada, eralda selleks viis, kümme, viisteist minutit – või minugi pärast kolm tundi, kui tahad.
Aga jälgi, et sa ei läheks liiale ega muutuks veidrikuks. Kui sinuga siiski peaks niimoodi juhtuma, siis ei möödu kaua aega, kui sa tahad juba töölt ka ära tulla ja hakata “usust elama”. Kolme-nelja kuu pärast küsib naine sinult: “Kas sa külmkappi ka oled vaadanud?” Ja sina vastad: “Ma usun, et Jumal täidab meie vajadused, kallis.” Kuue kuu pärast ütleb su naine sulle: “Ära ütle mulle enam “kallis”. Mul on kõht tühi.”
Tee Jumala ülistamisest oma elustiil, aga jää normaalseks, ütlen ma sulle. Jumalale meeldivad normaalsed Püha Vaimuga täidetud inimesed.
Võib-olla sa oled ärimees, kes tahaks igal lõunaajal oma kontoris Jumalat ülistada. Siis lihtsalt sulge uks ja ütle sekretärile: “Kui keegi mulle helistab, jätku teade. Küsi telefoninumbrit ja ma helistan neile ise tagasi.”
Lihtsalt näita Jumalale, et sa sulged oma kabineti ukse viieteistkümneks minutiks. Ja kui sa jääd sinna üksinda, ära tee midagi muud, kui vaid kiida ja ülista Teda. Lasku põlvili ning kiida ja ülista Teda mõnda aega. Hakka nägema Jeesust oma äripartnerina. Kui oled veidi aega nii teinud, hakkab Isanda au su kontorit täitma ja sa koged Tema lähedalolu, nagu sa kunagi varem pole kogenud.
Kui hakkad üksinda Jumalat ülistama, tasub Ta sulle avali-kult. Jumalas ei ole lüüasaamist. Alati, kui koged ebaedu milleski oma elus, on see nii sellepärast, et Jeesus vaatab väljastpoolt sisse. Teda Ennast ei ole selles asjas. Kõik, milles on Jeesus, on edukas. Jumalas ei ole midagi ebaedukat. Kõik, milles on Jumal, on edukas.
Kiida Teda koguduses
See kui sa nüüd ülistad Jumalat üksinda, ei tähenda, et sa ei peaks kunagi koos teistega Teda ülistama. Laul 111:1 ütleb: “Kiitke Isandat! Ma kiidan Isandat kogu oma südamest, õigete kogus ja koguduses.” Jumal ütles, et peaksime kiitma Teda koos õigetega ja koguduses.
Kui olin kord Tulsas Oklahomas sain üsna ruttu aru, mis hakkab juhtuma siis, kui inimesed koguduses Jumalat kiidavad ja ülistavad. Peatusin vend Kenneth Hagini ja tema abikaasa Oretha juures ja käisime ühel õhtul restoranis söömas.
Olime juba lauast lahkunud ja kõndisime läbi restoranisaali, kui äkki üks mees peatas mind, kui olin tema lauast möödumas ja küsis: “Norvel Hayes?”
“Jah, härra,” vastasin.
“Ma ei pea sind kaua kinni. Mõistan, et oled vend ja õde Haginiga. Aga vahel inimesed ei jaga sinuga oma tunnistusi. Sooviksin anda ühe lühikese tunnistuse.”
Ta rääkis: “Olin täielik narkosõltlane ja süstinud ennast juba umbes 16 aastat. Ühel õhtul, olles tugevalt narkooti-kumide mõju all, sõitsin ma mööda ühest suurest hoonest, mille kõrval parkimisplatsil nägin sadu autosid. Olin nii endast ära, et ei saanud üldse aru, mis toimub.
Mõtlesin endamisi, et siin käib küll üks suur pidu – vaata, kui palju autosid siin on! Parkisin enda auto ka sinnasamasse.
Kuidagi leidsin üles sissepääsu majja ja läksin sisse. Sina seisid seal kantslis ja kõnelesid. Võtsin saali tagaosas istet.
Siis palusid sa inimestel tõusta. Tõusin minagi, ise täielikult pilves. Ma isegi ei teadnud, kus ma olen. Ma ei teadnud, mis toimub. Ma ei olnud ka Kenneth Haginist kunagi kuulnud.
Sa osutasid sõrmega otse minu suunas ja ütlesid: “Tõsta oma käed ja kiida Jumalat. Tema on väärt kiitust.”
Kui sa seda ütlesid, siis ma lihtsalt otsustasin: tõstan oma käed ja kiidan Jumalat.
Äkitselt tuli mingisugune vägi minu üle alates pealaest. See jooksis läbi mu käte ja väljus jalataldadest. Selsamal hetkel lahkusid minust kõik halvad tahtmised. Kainenesin ja muutusin ühe hetkega uuesti normaalseks.
Sellel õhtul seal seistes sai minust täiesti teine inimene, sest sa käskisid mul tõsta käed ja kiita Jumalat. Sa ütlesid, et Jumal teeb minu jaoks suuri asju; et Jumala teod on suured. Kui tõstsin oma käed, lahkus minust täielikult soov olla seotud igasuguste halbade asjadega.
Täna olen õpilane vend Hagini koolis, Rhema Piibli Õppekeskuses ja lihtsalt tahan tänada sind, härra Hayes, sinu teenimistöö eest.”
Kui sa soovid, et Jumal sind aitaks ja õnnistaks ülirohkesti, õpi Teda kiitma ja ülistama. Kui see toimib narkosõltlase elus, toimib see ka sinu elus, aga sa ei tohi inimeste ees Jumalat häbeneda. Kiida Jumalat nii valjult, et sa ise ka kuuled seda ning ülista Teda kogu oma südamest õigete kogus ja koguduses.
Oluline on sinu motiiv
Mõned inimesed üritavad näida jumalakartlikud Jumala ees pühapäeva hommikul ja õhtul ning siis ülejäänud nädalal ajavad oma asja. Miks nad ei võiks ülistada Jumalat kogu nädala?
Mõned kutsuvad sind lõunastama ja tahavad sulle näidata, kui jumalakartlikud nad on ja ütlevad: “Oh, tänu Jumalale, et ma võtsin traktaate kaasa. Kohe toon ma selle ettekandja päästmisele.” Ja siis hõikavad ettekandjale: “Hei, oled sa päästetud?”
Kas sa tead, miks need inimesed on sellised? Enamjaolt seepärast, et nad tahavad olla avalikkuses nähtavad. Nad ei kuluta oma väärtuslikku aega selleks, et kummardada Jeesust oma tagatoas, kus mitte ükski inimene neid ei näe. Jumal on Oma Sõnas selgelt öelnud, et neil on juba palk käes. “Vaadake ette, et te oma armuande ei anna inimeste nähes, et nemad teid näeksid, muidu ei ole teil palka oma Isa käest, kes on taevas” (Mt 6:1).
Niimoodi käitudes ei aita sa Jeesust. Kas sa mõistad seda? Sa ei pea kellelegi näitama, kui vaimne sa oled, häirides inimesi ja segades kedagi oma töökohustustes, kui keegi neile samal ajal palka maksab selle eest, et nad tööd teeksid.
Kui situatsioon on sobilik ja tunned, et Isand sind juhib, siis on kõik hästi, aga vaata alati, et sa ei lähe seatud korra vastu. Õpi ennekõike enda üle valitsema. Jäta inimestele alati meeldiv mulje Jeesusest ja iseendast.
Me kõik oleme teinud elus vigu. Vahel kui keegi saab Püha Vaimuga ristitud, jookseb ta pärast seda terve linna läbi, üritades kõigile jagada sõnumeid keeltes. Muidugi Jumal tahab, et kõik inimesed võõrastes keeltes räägiksid, kohe kindlasti tahab, aga niimoodi ringi jooksma küll ei peaks.
Sellised inimesed mõtlevad: “Nüüd, kus ma olen saanud Püha Vaimuga ristitud ja võõraid keeli räägin, lähen ma koju ja kogu mu pere saab ristitud Püha Vaimuga ja nad hakkavad võõraid keeli rääkima!” Ei. Nad vajavad teistsugust lähenemist.
Kui nad oma perele koju minnes nii ütleksid, vastaksid nad: “Mida sa teed? Mis keelt sa räägid?”
Tunnen üht imeilusat tüdrkut, kes sai Püha Vaimuga ristitud ja hakkas võõrastes keeltes rääkima. Siis ta läks koju ja ütles abikaasale: “Ma räägin võõrastes keeltes!”
Mees ehmus seepeale nii ära, et ei suudelnud teda enam. Ta ütles: “Minuga sa enam ei suudle! Sinulgi on üks nendest veidratest vaimudest.”
Hiljem läks asi lahutuseni.
Keegi (tõenäoliselt keegi muu, ja mitte tema naine) oleks pidanud võtma Piibli ja istuma maha koos mehega ning näitama talle kirjakohti (1 Ko 14; Apt 2:4) ja intelligentselt seletama, mis on päästeplaan ja Püha Vaimuga ristimine ning et selle tõenduseks on võõrastes keeltes rääkimine. Selline lähenemine oleks mehele andnud vähemalt võimaluse asjast aru saada. Ta oleks vähemalt natukenegi hakanud taipama.
Kuid naine hüppas talle lihtsalt sellega peale: “Ma olen saanud midagi, mida sinulgi on vaja. Sa pead saama ristitud Püha Vaimuga ja hakkama rääkima võõrastes keeltes.”
Naine kõneles küll tõtt, kuid täiesti valel moel. Seepärast ei saanud ta mingeid suudlusi enam ja nad lahutasid õige pea.
Jälgi, mida sa räägid ja kuidas sa käitud ümbritsevate inimeste keskel. Ole juhitud Jumalast kõiges, mida sa teed. Siis sa käitud alati nii, nagu Tema seda tahab!