| |
KOJU » KOMMENTAARID
KOMMENTAARID ARTIKLILE:
Rick Joyneri prohvetlik pilguheit ärkamisele Lakelandis Floridas, Alates aprilli lõpust on Rick Joyner avaldanud seitse eribülletääni, mis kõik käsitlevad Lakelandist alguse saanud ja nüüdseks üle terve maailma levinud Jumala liikumist. Kuna materjal on nii mahukas, siis oleme selle vorminud üheks artikliks, tuues ära vaid kõige olulisema, mis võiks ka lugejat Eestimaal huvitada. Need bülletäänid on täies mahus loetavad teenistuse MorningStar koduleheküljel www.morningstarministries.org. // Artikli juurde » |
|
|
Artiklil on kokku 263 kommentaari | 1-20 | 21-40 | 41-60 | 61-80 | 81-100 | 101-120 | 121-140 | 141-160 | 161-180 | 181-200 | 201-220 | 221-240 | 241-260 | 261-280 | Järgmised » |
| asjatundja, 02.10.08 18:47 | | ... ÜHEL HEAL PÄEVAL nad uskusid. Mõni pöördus südame sunnil: ta uskus olemata sellest teadlik, kui aga teadlikuks sai, tõmbas selga mungarüü. Teine sai jälle tunda kõiki hingepiinu: ja ühtäkki haihtusid need ootamatus valgussäras. Usku ei saa TAHTA, ta tungib teisse või tabab teid nagu haigus. Keegi ei saa seda tellida ning mõttetu on soovida, kui nii pole saatusest määratud. Inimene on kas usklik või mitte, nii nagu üks on normaalne ja teine hull. |
| Vaatleja, 02.10.08 19:19 | Kui kõik ripub kinni saatuses, miks siis see:
15Ja Jeesus ütles neile: "Minge kõike maailma, kuulutage
evangeeliumi kogu loodule!
16Kes usub ja on ristitud, see päästetakse, aga kes
ei usu, mõistetakse hukka.
17Kuid uskujaid saadavad sellised tunnustähed: minu nimel
ajavad nad välja kurje vaime, räägivad uusi keeli,
18tõstavad paljaste kätega üles mürkmadusid, ning kui nad
jooksid midagi surmavat, ei kahjustaks see neid;
haiged, kellele nad panevad käed peale, saavad terveks." |
| Vaat, 02.10.08 20:48 | Ja seal kuskil hoiatatakse imetegude eest, mis lõpuks jäidki ainult imetegudeks. Kogu küsimus on, mis seda saadab, mille nimel see on.
Kui romantikud suutsid oma mõtetega tuua "siia alla" midagi taevalikku, siis praegu on ühiskond meedia vahendusel millegi põrguliku rünnaku all. Postmodernismis kehtib kahe pooluse tunnistamine ehk dualism ja sellest tulenev relativism. Tulemused on inimeste käitumise jälgimisel silmaga näha. Isegi heaolumaades on hakanud kaduma usk millessegi, mille nimel soovitakse üldse pingutada, rääkimata siis meie ühiskonnast.
Väga oluline on, mille nimel neid tunnustähti ja imesid tehti, mis on nende tagajärg. Kas see on "taevalik" sfäär inimese elus, mis kehtestati, mingi vahepealne või midagi, mis talle hiljem kahjulik on. Kas see on vabadus kõige suuremas mõttes või tingimuslik sõltuvus imetegijast? Ka Kristusest sõltuvusse jäämine näitab, et tegu oli religioosse vaimuga, mida kohati. |
| Vaatleja, 02.10.08 21:38 | | Sellest kirjakohast jääb mulje, et tunnustähed järgivad Jeesusesse uskujaid loomuliku asjana. Kui sa oled uskuja, siis sind lihtsalt saadavad tunnustähed ... Jeesuse nimi on see, mis autoriseerib üleloomulikkuses käima. Äkki peaks see ka tänapäeval nii olema? |
| Vaat, 02.10.08 22:29 | | Ega keegi ju ei keela. |
| see on saatus, 03.10.08 17:27 | Venelastel on kõnekäänd -See, mille eest võideldi, selle otsa ka komistati. -Tulise usuvõitleja rindejoon läheb läbi perekonna, omakste, armsate, pingi -ja korterinaabrite. Ei saa mitte jätta reageerimata Issanda üleskutsele - tehke minu jüngriteks kõik kes te teele satuvad! ma tulin mitte rahu, vaid mõõka tooma! Omakseid päästa ei õnnestunud, mistõttu maailmas pahandust ja tüli jälle rohkem. Selle asemel võiks tegeleda hoopis keskkonna päästmisega ahnete kasumihaide käest. Looduse arutu ekspluateerimine kasumi nimel tasub varsti kätte ja siis on oodata usklikke- siiami kaksikuid. See ongi saatus.
|
| Vaat, 04.10.08 21:17 | | Üleminekul häbikultuurist järgmisesse etappi tuli kõigepealt purustada kogukondlikud suhted, mis jagasid inimkonna väikesteks omavahel vaenutsevateks perekondadeks, mille aukoodeksid teiste peale ei laienenud. Aga nagu ikka, ei saadud aru sõnumi mõttest (ja millal ongi saadud!) ja järgmiseks etapiks sai süükultuur. Vastutama hakati edaspidi autoritaarse Jumala ees. |
| Tean, ei tea..., 05.10.08 09:09 |
...Vanemaks saades muutub küsitavaks, et mida sa üldse õieti tead. Üha olulisemaks muutub teadmine, et ma pole mitte see mis ma tean, pigemini see, mis ma ei tea. See on ilmselt nii ka jumalike teadmistega (usk tuleb kuuldust ja kuuldu Jumala sõnast) Ajaga teadmiste hulk kasvab ja küsimusi tuleb kiiremini kui keegi jõuaks vastata. See käib nii: Peeter on õpilane. Talle öeldakse, et õpetajat tuleb austada. Ta austab. Siis vaatab, et teised ei austa. See on uus teadmine. Ta hakkab mõtlema, kas ma pean ikka austama. Siis ta ei hakka enam austama. Siis hakkab tal õpetajast hale ja ta hakkab teda jälle austama. Siis ta hakkab mõtlema, et miks ma vahepeal õpetajat ei austanud. Selle uue üllatava teadmisega jõuab ta tagasi enda juurde, et miks ma olen nii heitlik oma arvamustes. Jälle uus teadmine ja huvi, et kes ma siis õieti olen. Peetri tundmatu mina hakkab ajapikku teda üha rohkem huvitama.Ta hakkab taipama, et ta on seotud rohkemaga, kui oleks iial uskunud. Kõik see võtab aga aega ja Peeterike on vanaks saanud ja surm on juba silme ees. Kuid tema unistus oli mitte surra lollina.
|
| asjatundja, 05.10.08 14:15 | Enam ei tea
Kui olin väike poiss, elasin maal. Aasta oli 65. Nädala tähtsündmus oli kino. Alles oli eelmine kinopäev läbi, kui juba hakkasin uut ootama. Kinomehhaanikud olid erilised inimesed. Nad olid inimesed kuskilt meile kättesaamatust reaalsusest. Neist õhkus uljust, salapära, nende käed puudutasid asju, mis tekitasid meis aukartust. Kui kino hakkas, seisid nad uksel ja müüsid meile pileteid, siniseid paberilipakaid, millel seisis hind: kümme ja kakskümmend kopikat. Kümme kopikat oli dokumentaalne film, ja 20 kunstiline. Kinopingid olid puust ja pikad nagu pulmas, kuhu ma kord sattusin. Kino hakkas ja ekraan täitus valguse ja varjudega. Ekraani kõrvalt mustadest kastidest tuli heli, kärisev ja ragisev, mis läks kokku ekraanil toimuvaga. Surusin end vanaema ligi ja tardusin ootusärevusse. Vahel lendas ekraanilt meie poole ronge, mis tahtsid mind alla ajada, siis lendas lennuk otse meist üle. See oli jube, kuid põnev! Meie üle hõljus valgussõõris suituspilvi, sest suitsetamine polnud veel keelatud. Mis ka ekraanilt ei tulnud, kõik vaatasin lõpuni, sest see oli elamus, see jäi pikaks ajaks meelde. Mulle tundus, et pole paremat asja maailmas kui kino. Ja siis ma arvasin, et Jumal mõtleski välja kino, et meil oleks lõbus. Praeguseks ma nii enam ei arva.
|
| Vaat, 05.10.08 18:23 | | Õige hariduse juures on need paradoksid lahendatavad. Õige hariduse eest tuleb kas maksta või elada õiges kohas. |
| asjatundja, 05.10.08 19:05 | Minu kallid mõtted
Iga usklik jõuab elu lõpul küpse mõtlemiseni, et kas ma ikka Jumala tahtega jõudsin punkti, kus ma praegu olen, või oma mõtte ja tahtega. Neid on nii raske üksteisest eraldada. Selleks, et terve olla, võiksin end karastada külma veega. Ma tean, kuid ma ei taha. Kas Jumal tahaks? Kas see mõte oli Jumalast? 1000 mõtet kihutavad vahest minutis minust läbi, ilma et ma oskaks neid klassifitseerida jumalikeks, jumalatuteks, sündsateks, ebasündsateks. Mul lihtsalt pole selleks aega. Milline neist viib mind Jumaliku tahtmise teeotsale? Ainult osa neist on minu omad, mis kannavad välja lähemat vaatlust. Osa minu mõtteist on veniv mass, vusserdised, milles loobuksin kohe, kui märkaks sellele pisut aega pühendada. Kuid mõttel on jõud. Iga mõte kasutab mu peal jõudu. Mina tegutsen vastavalt mõtete ärgitusele. Üks kõik, kelle mõte see oleks, võõras või oma, tuhm või särav, tõene või väär, sel mõttel on ülemvõim. Ja siis ma küsin endalt: Kas mina olengi vaid teadvus, tunne ja mõtlemine? Äkki oleks vaja see kola kõik välja visata? Äkki puhas teadmatus ongi taevariik? Vahel tundub, et isegi niisugused mõisted nagu keha, meel, mina, inimene, tegu, olemine, aeg, valu, elu surm ei ole tõelised, vaid sugestsioonid, mulle pealesurutud kujutelmad, milledele mõtlemine paneb mu peab huugama. Mitte alati, vaid vahel. Mingil aksioomis olemise hetkel. Ma ei tea, kas see on haritus.
|
| Vaat, 05.10.08 20:46 | | Viimaste aastate KVN-i e. lõbusate ja leidlike klubi jälgides tundub küll, et õigus on nendel uutel haridusdoktriinidel, mis faktilist ja ainult oskuste andmisele mõeldud haridust kummutavad ja komplekssemat pakuvad. 15 aasta jooksul on KVN-ide tase langenud samale pulgale, mis on USA koomikhumoristide oma. Mõte ja sära on kadunud ja eeldad, et asi on hariduses ning meedias. Tehniline ehk odav haridus õpetab nuppe liigutama, tööturul ümber orienteeruma jpmt. Sisukas haridus annab vastuseid ajatutele küsimustele nagu "mis on elu mõte", mis toimub inimese hinges jne. ehk see haridus on võimeline üles ehitama inimese oma eripäs. Niisamuti jaguneb kätteantav informatsioon kergemini ja raskemini kättesaadavaks. Raskemini kättesaadavat infot saab kasutada protsessidest aru saamisel, kergemini kättesaadavat infot mutrikeste liigutamise kellegi teise ehitatud masinavärgis. |
| Vaat, 06.10.08 01:16 | | Vaatasin kommentaarides varem viidatud David Wilkersoni videot ja jõudsin järeldusele, et raskuste tõttu elus on mees kibestunud. Sest ta sõna otseses mõttes süüdistas ja leidis mingeid tema jaoks olulisi asju, kus ei pea neid alati näpuga taga ajama. Keegi ei ole lõpuks ju vanglas. Aga kibestuda võivad kõik inimesed mingil etapil ja see viskab väga ära normaalsest elurõõmsast suhtumisest. Eriti, ma usun, võivad kangeks seest minna vastutavate kohtade peal olevad inimesed. Suurriikide presidendid lähevad millegipärast oma ametiaja jooksul halliks ja kas see on alati vanusest? |
| asjatundja, 06.10.08 18:57 | Ei vahi mina ammu enam KVN -ne. Sõjaväes jah. Aga see viis mind mõttele, kui palju tohib usklik osa võtta sellest nn. patusest maailma kultuurist, jäädes veel usklikuks, et mis ta tohib ja mis ta ei tohi ja kui palju tohib. UT rõhutatakse eriti "sellest" maailmast eraldumist, kuna see kahjustaks uskuja usku. Selle järgi sellel maailmal peaks olema usklikule tähtsus ainult selle "ümberpööramise" mõttes. Seega muutuksid usule mõttetuks eesti rahva suured ikoonid Georg Ots ja Artur Rinne. Milleks neid usule vaja? Usklikeks nad ei ju ei saanud ja usule kasu ei toonud.
|
| Vaat, 06.10.08 22:11 | Vaatamata ateismile domineerisid sealpool kultuursetes peredes õigeusu põhimõtted ja ka riik kasutas neid ühiskonna vaos hoidmises, ainult nimetas natuke ümber.
Praegu me saame jah öelda, et kloostris elamist propageerisid religioonivaimud, kuipalju aga oli vaja võidelda varem kasvõi soengu või peakatte pärast mingites konfessioonides. Ka KGBle oli see kasulik, sest võimalik vastuhakukolle muudeti vähe atraktiivseks ja potentsiaalsed dissidendid hoidsid avaliku hukkamõistu tõttu muudesse organisatsionidesse või redutasid üksinda. Ma panekski suure osa raskeusklikkusest NL ajal KGB süvendatud töö kilda usklike ridades. Kasulik on ju, kui võimudele allumatud ei tegele üldse mingi asjaga ega taha maailmast enda ümber teada saada. Nii et võeti käibel olevad usulised põhimõtted ja ilmselt prooviti neid veelgi süvendada. Ainult et kas see oli inimvääriline elu? |
| asjatundja, 07.10.08 09:24 | | Raskeusklikkus? Mis see veel on? Kõlab nagu ultrausklikkus. Aga ka baptistide juures "maailma" kultuurist eriti palju ei räägita. Täpsemalt, üldse ei räägita. Seal võib surragi, kuulmata midagi Georg Otsast või Artur Rinnest, rääkimata Betty Alverist või Juhan Viidingust. Samas tean, et see nn. maailma kultuur on vendadele õdedele veel küllalt ligitõmbav ja ahvatlev. Kui suhtlemist televiisoriga pidada ka kultuuri osaks, siis igõhtune kontakt selle kultuuriga on täiesti olemas. Ma ei peaks seal vist kaua vastu. Südame teeks täis selline kahepalgelisus. |
| vaatasin ka David Wilkers, 07.10.08 18:18 | Vaatasin ka D.Wilkersoni videot
http://www.youtube.com/watch?v=IrpW6Xctg8Q&NR=1
Mees räägib ju päris tõtt, Tõesti, Püha Vaim ei käse inimestel looma moodi käituda. Arvata võib siis kes käseb kui Jumal ei käse.
|
| Vaat, 07.10.08 20:11 | Suhtlemist televiisoriga läbi eesti kanalite arendada tähendaks valdavas osas 15 aastase fantaasiale loodud infoga tegeleda. Aga just nende sihtgruppi hoiavad ärid enda käes. Luuakse tehismaailm, mis oleks võimalikult atraktiivne. Lähemalt oli siinsete kommentaaride hulgas juba varem juttu.
Mis puutub Wilkersoni, siis ei erine ta kriitika mistahges Brownsville, Toronto või sarnaste ärkamiste kriitikast, mida on net täis. Ainult teiste eest otsustada saab ainult see, kes tahab neid kontrollida. Kontrolli inimeste mõistuse üle konfessioonides hoiavad teatud vaimsed tegelased, kellega üksi on raske rinda pista. Aga Tolstoile juba saab toetuda... |
| asjatundja, 08.10.08 10:33 | Nende ärkamised on rajatud inimhinge vigasusele, puudustele ja lootusele imehüppega neist hoobilt lahti saada. Nimedki on vastavad "Imede krusaad". Vahel tundub, et on kaks Jeesust, esimene tervishoiutöötaja, ja teine, juudi päritolu filosoof Jeesus, kellest räägib Masing, Toomas Paul, Tolstoi. Olen alati kahelnud, kas esimene Jeesus on tõepoolest olemas, või mõtlesid inimesed ta välja. Kes ka välja ei mõelnud, on see tal hästi õnnestunud. Mina temaga rinda ei pistaks.
|
| Vaat, 08.10.08 13:12 | Kuna ideaalne sfäär on loominguline, siis ilmselt võib olemas olla veel rohkem "Jeesuseid".
Aga Masing ja evangeelsed vastanduvad Eestis tugevasti. |
1-20 | 21-40 | 41-60 | 61-80 | 81-100 | 101-120 | 121-140 | 141-160 | 161-180 | 181-200 | 201-220 | 221-240 | 241-260 | 261-280 | Järgmised » |
|
|
|
Soovita sõbrale
Prindi artikkel