| |
KOJU » KOMMENTAARID
KOMMENTAARID ARTIKLILE:
Rick Joyneri prohvetlik pilguheit ärkamisele Lakelandis Floridas, Alates aprilli lõpust on Rick Joyner avaldanud seitse eribülletääni, mis kõik käsitlevad Lakelandist alguse saanud ja nüüdseks üle terve maailma levinud Jumala liikumist. Kuna materjal on nii mahukas, siis oleme selle vorminud üheks artikliks, tuues ära vaid kõige olulisema, mis võiks ka lugejat Eestimaal huvitada. Need bülletäänid on täies mahus loetavad teenistuse MorningStar koduleheküljel www.morningstarministries.org. // Artikli juurde » |
|
|
Artiklil on kokku 263 kommentaari | 1-20 | 21-40 | 41-60 | 61-80 | 81-100 | 101-120 | 121-140 | 141-160 | 161-180 | 181-200 | 201-220 | 221-240 | 241-260 | 261-280 | Järgmised » |
| Vaat, 25.09.08 00:38 | Jumalale on kõige olulisem inimese võime armastada. Inimesele ka, kui ta aru saab, millest ta ilma on olnud.
Aga sisemist tühjust ja selle täitmist aseainetega hakkasid juba XIX lõpus filosoofid ette kujutama. Tsivilisatsioon (kultuuri kivistunud etapp) oli selleks võimalusi loomas. |
| Andrus, 25.09.08 01:02 | | Kurb kui eiratakse Jumala Sõna |
| asjatundja Peertriksele, 25.09.08 06:48 | Püha Vaimu viljad on igaühes meis peidud kujul olemas. Kui tuleb armastus, löövad need prauhti välja. KUi Jumal on armastus, siis võiks ju ka öelda, üht silma kinni pigistades, sest see pole kuigi teoloogiline, et armastus on jumal. Ja mis on armastus, jumal seda teab.... Kuid see pole veel meeleparandus ega patutundmine. Öeldakse, et armastus on Jumalik anne või kingitus. Kuid isegi selle kingitusega su vanaema, millega ta kindlasti õnnistatud on, ta maapealt palju kõrgemele tõuse, sest ta on veel lihalik. Lihalikud inimesed aga igavest elu ei päri. Usklikel on vaimu viljad juba olemas, enamasti siiski vääähe. Neid võiks olla palju rohkem. Kuid siiski on nad eelistatumas asendis taevasse saamise ees, sest nad on meeleparanduse läbi teind. Seda räägi oma vanaemale, Peetrikene. Toddi kohta üttlen mina, et Jumal armastab tingimusteta kõiki, ka eksijaid, ka valeõpetajaid, ehkki see kõlab ebateoogiliselt, kuid kui nemad valet õpetavad, ega nad siis seda kurjast südamest ei tee. Nad on lihtsalt sassis omadega.
|
| Vaat, 25.09.08 11:53 | Mul tekkis viimase kommentaari peale hulk küsimusi. See oli väga teoreetiline, praktiliselt on hoopis teistmoodi. Kui armastus lööb välja, kas siis meeleparandust kohe automaatselt polegi? Kas tõesti suudab keegi armastades soovida sedasama, mida ta soovis niisama?
Armastus ju eeldab, et nähakse läbi teisele tehtu ülekohus ja tahetakse ise elada teisiti. Kui inimese südames on midagi teisiti, siis see juba juhibki teda teises suunas ja tema ellu on tulnud muudatus.
Toddi puhul luges praegu kindlasti tema lõpetamine. Ta ju ei jätka ometi?
Kas keegi on üldse kogenud armastust Püha Vaimu kaudu ja saab kirjeldada, mis see on? |
| Andrus, 25.09.08 12:52 | Mida Todd ei jätka? Kui sa mõtled teenimist, siis jah ta astus tagasi.
Kui ta aga saab oma elu korda (ja on kuulda et ta elu on joonde saamas) siis pole selles minuarust midagi kummastavat, kui ta jätkab teenimist. Nii nagu Taavet, Peetrus ja ilmselt tuhandeid veel.
Ja kui edasi mõtiskleda, siis me kõik eksime, tõuseme, eksime. Sellised asjad nagu abielu ja muud eetilised asjad on välised ja kõigile nähtavad. Kui palju aga eksitakse muudes sfäärides ja parandatakse taas meelt ja jätkatakse.. seda teab vist ainult Jumal :) Ja tänu tema armu eest, ei tea kus me muidu pärast oma 3 eksimust muidu oleksime. |
| õpilane, 25.09.08 14:46 | Mis on vili? Vili on see, mis kasvab ja küpseb. Püha Vaimu viljadega on sama lugu. Meil pole neid üldse, ka mitte varjatud kujul! Vaimu viljad hakkavad inimeses kasvama siis, kui ta peale mõnd rasket kogemust taipab, et ta on teisele haiget teinud, käitunud kurjalt või omakasupüüdlikult, ning soovib kogu südamest muutuda. See on pikk ja põhjalik sisemine töö, mis eeldab igapäevast suhtemist Jumalaga.
Inimeses endas pole mitte mingisugust armastust, headust või omakasupüüdmatust. Kõik see hea tuleb Jumalalt, kes on armastuse allikas. Seepärast olemegi Jumalast sõltuvad - kui tunneme, et süda on külm ja meis pole tilkagi headust, tuleb kohe oma Taevaisa ette minna ja seda oma südamesse paluda.
Armastust saab elu jooksul pidevalt ümber defineerida. Ühel eluperioodil peetakse armastuseks silmipimestavat kirge, teisel oma laste eest hoolitsemist, kuid vaimselt küpsedes hakkab inimene aru saama, et armastus on isetu teenimine ja tarkuses kasvamine.
Jumal armastab kõiki, kuid oma ande jagab ta vaid neile, kes on puhtad südamelt. See on igapäevane vaimne uuenemine. Olete kõik kindlasti kogenud, et Jumal ei räägi teiega. See ei tähenda, et Jumal teid enam ei armastaks, kuid me oleme oma patuga ennast Temast eraldanud.
Kui keegi arvab, et ühest meeleparandusest piisab, et saada päästetud, siis on see suur eksitus. Meelt tuleb parandada iga päev! Selleks on piisavalt põhjuseid.
|
| Vaat, 25.09.08 16:31 | Kui inimeses endas poleks mingit armastust, headust või omakasupüüdmatust, siis oleks kuulutatud valeks, et Jumal lõi inimese oma näo järgi ja oleks kuulutatud valeks hea ja kurja tundmise puu viljast söömine. Esimese fakti tõttu on inimeses need omadused olemas ja teise fakti tõttu on need moondunud, kuid mitte kadunud päriselt.
Kui keegi kangekaelselt tahab uskuda, et temas endas pole mingit armastust, headust või omakasupüüdmatust, siis tuleks seda inimest kohelda vastavalt, et ta hakkaks uskuma teisiti. Lastevanemate häda on, et nad samuti ei oska lapsi kasvatades neid omadusi näidata ja nii jääb eluks ajaks sisse mingi süütunne enda puudulikkuse ees. Püha Vaim vabastab ahelatest, ka süütundest! |
| õpilane, 25.09.08 16:52 | Tore on ju uskuda, et inimene on loomult hea, aga reaalsetes olukordades, kui tekivad riiud ja lahkarvamused, öeldakse üksteisele inetusi või tehakse hea nägu, kuigi endal sees kõik keerab ja keeb. Mõlemad variandid on halvad, sest viisakus pole veel headus!
Aga vahet pole, kas neid omadusi meil pole või on nad moondunud - mõlemal juhul ei saa ilma Jumala abita hakkama. Ja abi palumine on hädavajalik, sest kedagi ei aidata ega muudeta vägisi.
|
| Vaat, 25.09.08 17:04 | Tore on uskuda, et kõik on arengus ja kui 5 aastat tagasi ei suudetud mingi asjaga toime tulla, siis hiljem suudetakse. Mis puutub ütlemistesse, siis alati ei saa rahuliku ja vaikse ütlemisega sõnumit kohale viia. Sellest sõidetaks muidu üle.
Väga suur osa on kinni lapsepõlves, kuna isegi sel ajal räägitud muinasjuttudest sõltub, mismoodi tulevased maailmakodanikud oma eluga tahavad toime tulla. Millised ideaalid neil on, mida nad eesmärgiks seavad jne.
Olen avastanud ühe huvitava tõe. Armastavatest peredest pärit inimestel on suurem empaatia ja vähem vajadust mingeid asju peale suruda. Aga seda just võidakse usu nimel teha. Kaasa arvatud süüdistamine kõikvõimalikes pahedes ilma teadmata, mis asja taga tegelikult oli jne. |
| Kairit, 25.09.08 17:04 | Mõned mõtted Jumala väe teemal. Teie kodukat lugedes torkas see termin silma.
Minu arvates on Jumala väest valesti aru saadud. Jumala vägi ei ole ju muud kui armastuse ja headuse vägi.
Aga tundub, et Jumala väeks peetakse ülesköetud emotsioone. Sorry! See Lakelandi pastorite kisa ja karjumine pole mingi Jumala vägi. Ja see, kuidas inimesed sellele reageerisid, on pigem transs või ekstaas kui pühadusetunne, mida kogetakse Jumala ligiolus. Seda oli piinlik vaadata! Inimesi, kes Jumalat ei tunne, sellega küll ligi ei tõmba.
Kirjutasin siin varem, et Vaimu vili on muuhulgas tasadus ja enesevalitsus. Kas see ei pane mõtlema? |
| Vaat, 25.09.08 17:12 | Nii et me ikkagi vaidleme teemal, kuidas oleks õige Püha Vaimu tegevust võtta ja milliselt see avaldub. Seda tuleks praegu eriti teha, kuna sellest sõltub väga palju.
Viisist, kuidas suudetaks tõlgendada Püha Vaimu ilminguid, võib sõltuda rahva saatus. Sest kui miski ei tule inimesele appi ja meil jääbki üle puhas relgioosne kontrollsüsteem, jääb palju kaunist tulevikus olematuks. Need asjad tuleb võimalikult palju läbi mõelda! |
| Helve, 25.09.08 17:44 | | Õpilane, sul on intrigeeriv mõttepomm, seoses selle keeramise ja keemisega. Sellega on meil kõikidel lähikogemusi. Kuid selle palumisega on ka nii ja naa. Toon näite-. Olen ise Lähtest- Tartust 18 km. Eelmisel aastal palvetasime kõik, meid on väike grupp, ühe küla jota pärast. et ta Jumala juurde tuleks. Käisime tal ka külas ja vestlesime temaga Igaviku teemadel. Ja mis juhtus? Kas me palvetasime vähe, või siis üle, kuid tagajärg oli selline, et JT, ehk Jehoova tunnistajad leidsid ta enne üles. Sõna kuriooses mõttes kandsime torditüki kandikul neile kätte. Ma ei oska kommenteerida enam ka mitte. |
| Peetrikese unenägu, 25.09.08 18:06 | | asjatundja, kes olid sinu teoloogilised õpetajad? Et rahvas teaks, kelledest kaarega mööda minna |
| Vaat, 25.09.08 19:57 | | Ma juba aimasin, et Peetrikese taga on PL. Ta on lainel. |
| asjatundja, 26.09.08 09:05 | Minu teoloogid olid kindlasti head, muidu poleks ma nii hea. Nad õpetasid mind: tavaline inimene on tavaline inimene ja igavesti kinni iseendas, oma rollis,oma isiksuses.
Temas on vähe elu. Suletud astjas pole voolamist, elu on aga voolamine. Lahti olek tähendab aga haavatasaamist, kannatada saamist. Inimene on vaba, kui ta on vaba iseendast, oma saatusest, oma rollist. See tähendab, et inimene ei EI OLE tegelikult see, kelleks teda peetakse ja kutsutakse. Inimene ei ole tegelikult see, mis ta on ja arvab end olevat. Ta saab iseendaks, kui loobub olemast, kes ta on.
Sellepärast on usk argimõistuse poolest paradoksaalne, võimatu, absurdne ehk hullus. Hullus on ta normaalse uskliku seisukohalt, kes arvab,et Jeesuse sõnu saab tavamõtlemise seisukohalt seletada, et kristlus on midagi, millest riigile, rahvale või kultuurile olulist tulu tõuseb. Kui püüaksime Jeesuse sõnumit kirjeldada tavamõtlemise loogika kohaselt, siis A ei ole A. Seda nad mulle õpetasid ja palju veel.
Nagu üldiselt targutuskirjanduses, olid ülalpool omavahel ühendatud valikuliselt esitatud tõde, pooltõed ja otsene vale. Peavaevamist, Peetrike ja ilusaid unenägusid. Ehk unes ilmub sulle tõde.
|
| Vaats, 26.09.08 13:28 | Ma olen ka kuulnud väidet, et kui ikka ei kannata, siis loomeinimesel loomingut ei ole. Igasuguseid asju saab uskuda ja väita aga kas need kehtivad kõigi puhul samamoodi?
Rääkides tavainimesest, siis on juba sajand, kui tunneme pidevalt kasutatavat massinimese mõistet. Tavalise inimese kultust on meil süvendanud massitoodang. |
| Vaats, 26.09.08 13:29 | | Rääkides aga hullusest, siis loogilisel teel ei suuda neid paradokse lahendada, mida nood teoloogid esitasid, kuna "selle maailma tarkus on jõledus Jumala silmis". Seega ükski kultuurkond, mis on ennast ainult loogikale ja arule suunanud, ei suuda endas usu tähendust lahti mõtestada. Miks muidu puhta mõistuse seisukohast lähtudes jõutakse suurte kriisideni. Samal ajal kõrval õitseb teine maailma mõistmise viis ja rahvas säilitab neid ideid, kuna armastab neid. Sest need ideed selgitavad inimestele, mis on nende südames. |
| Vaats, 26.09.08 13:31 | | Sestap tuleks loobuda puhta aru poolt esitatud usu definitsioonidest ja valida nende vahel, mis on kooskõlas inimese südamega. Muidu ei suudeta ületada hulluse paradoksi, millest muide keskajal sündis palju kummalisi nähtuseid Euroopas. Teemat on uurinud Foucalt oma "Hulluses ja arutuses". Samal ettekäändel, et usk on hullumeelne, tekkisid ühiskonnas terved hullumeelsust soodustavad suhtumised ja nähtused. Vat see on see, kui puhast mõistust üritatakse kasutada vales kohas. |
| Peetrikese unenägu, 26.09.08 18:40 |
Sinuga, asjatundja, võiks täiesti luurele minna. Ainult miks sa Kaplinskit tsiteerisid, see jääb mulle veidi arusaamatuks. Siin keegi pole teda niikuinii lugenud. Mis effekti sa mõtlesid sellega saavutada? Kes sulle aplodeeriks? Pole mõtet. See, kes on lugenud Kaplinskit või Runnelit, on juba tark, sest nende vaimsus on nakkav.
Mis ma kiibitsen, see on, et tegelikult ei tunne me iseendid, ja võitleme, kohates vastas vaid iseend, iseendaga, ehk klassikuid tsiteerides:
Vaim võib meid köita vaid oma sisemiste vastuoludega, oma liigutuste pingega, seisukohtade ja loomuste lahknevusega. Marcus Aurelius, kes võttis ette kaugeid sõjaretki, süvenes pigem surmaideesse kui mõtles impeeriumist; keisriks saanud Julianus igatses taga mõtisklevat elu, kadestas mõttetarku ja kulutas öid kristlaste vastu suunatud kirjatöödes; vandaali moodi elujõust pakatav Luther süvenes painavatesse patumõtetesse ja püüdis asjatult ühitada oma õrantundelisust ja toorust, Rousseau, kes eksis oma tõelistes instnktides, uskus tões ja vaimus siirusesse; Nietzse, kelle kogu looming on ülistuslaul jõule, elas armetut ja piinavalt üksluist elu…
Sest vaim tähendab midagi vaid juhul, kui ta eksib selles, mida ta tahab, armastab või vihkab, et teda on mitu, ei saa ta ennast valida. Pessimist, kes ei tunneb joobumist, ja lootuste õhutaja, kellele on võõras meelekibedus, väärivad vaid põlgust. Siduda tasub end vaid sellega, kes ei hooli oma minevikust, sündsusest, loogikast või austusest: kuidas pidada lugu vallutajast, kes sööstab sündmustekeerisesse, ilma et ta sisemas vaeks oma lüüüasaamist, või mõtlejast, kes pole võitu saanud oma enesesäilitamisinstinktist. Oma tarbetuse üle juurdlev inimene ei soovi enam, et tal oleks elu. Meie meeletuste mõttetus teeb meist kõigist jumalad, kes on alistunud jumetule saatusele: mis mõttega tõsta mässu selle maailma sümmeetria vastu, kui isegi Kaos pole muud kui korratuste süsteem? Kui me saatuseks on koos kontinentide ja taevatähtedega kõduneda, siis ootamegi aegade lõppu nagu allavandunud haiged pärast hirmuäratavat ja tarbetut lõpplahendust. Loodetavasti sa nõustud, asjapulk, klassikutega?
|
| Andrus, 26.09.08 23:39 | | jajah.. siin ju ullikestest karismaatikud koos, ei me tea kes Kaplinski ja Runnel on. Kosmonaudid? ;) |
1-20 | 21-40 | 41-60 | 61-80 | 81-100 | 101-120 | 121-140 | 141-160 | 161-180 | 181-200 | 201-220 | 221-240 | 241-260 | 261-280 | Järgmised » |
|
|
|
Soovita sõbrale
Prindi artikkel